Últtyq sayasatsyz memleket bolashaghy kýmәndi!
Men jastayymnan ózge últtardyng ishinde jýrip, enbek ettim. Tek, keyingi jyldary ghana bolmasa... Menimen qatar júmys jasaghandardyng keybiri bógde últ ókilderi bolsa da (qazaqqa úqsas), tól qújattaryn qazaq qylyp ózgertkenin bilemin.
Áriyne, múnda túrghan eshtene de joq. Degenmen, búlar jogharghy biylikke jetip alsa, eng qauiptisi sol, ainalasyna ózderi siyaqty jalghan qazaqtardy jinap alady. Mysaly, maghan kezinde, qasymda jýrgen úighyr jurnalistteri: «Senderde, yaghni, qazaqtarda «Battal» degen sóz bar, al bizde «Batal» degen sóz bar. Tegi (familiyasy) «Batalov» dep kelgenderding qay-qaysysy bolmasyn, últy qazaq dep kórsetilgenimen, olardyng týbi úighyrlar bolyp keledi», - degen edi. «Anau, oblys әkimin bilesing ghoy (Almaty oblysy), familiyasy Batalov», - dep jymiyatyn, ishing sezeme degendey.
Taghy bir aitarymyz, qosyndy mektepterding sanyn qysqartu, QR Oqu-aghartu ministirligining kýn tәrtibinde túruy tiyis. Ol ýshin, respublikamyzdyng týkpir-týkpirindegi balabaqshalardyng tek qana memlekettik tilinde boluyn qamtamasyz etu qalayda qajet. Sonda, ózge tildegi mektepke baratyn jetkinshekterding sany, kýrt kemiydi.
Osydan biraz jyl búryn Imanghaly Tasmaghambetov Astana qalasynyng әkimi bolyp júmys istep jýrgende, birde qala túrghyndarymen kezdesuinde: «Biyl Elordada 50 balabaqsha ashyldy, elui de ana tilimizdegi balabaqshalar», - dep aitqanyn tyndap edim. Mine, osylay janadan ashylatyn bóbekjaylardy qazaq tilinde iske qosu, sonymen qatar, búrynnan kele jatqan eki tildi toby (qazaq, orys ) júmys isteytin balabaqshalardy mýmkindiginshe memlekettik tilge ainaldyru qajet. Búl ana tilimizding elimizde keninen qanat jayuyna ýlken kómek bolary edi.
Sonday-aq, tilimizding kýsheyuine, Ata zanymyzda memlekettik til - qazaq tili bolghan son, memlekettik qyzmetke janadan qabyldanatyn jastardyn, osy tilde qalayda emtihan tapsyruyn nemese әngimelesu tәrtibin zandastyru kerek-aq. Keyingi kezde, elimizding azamattyghyn alu ýshin, qazaq tilinen emtihan tapsyrudy Ýkimetimiz iske asyryp jatyr. Sonda, biylik dәlizinde memlekettik tildin jaghdayy jaqsaryp jәne respublika aumaghynda qaptaghan qara orystardyng sany qysqarar edi.
Qazirgi ainalamyzdaghy postkenestik memleketterding eshbirinde, tútas eldi ekige jarghan - qara orystar qalghan joq, tek bizde ghana. Búl elimizding biyligining әlsizdigin, jaltaqtyghyn kórsetedi.
Memlekettik til - qazaq tili kýsheymey, qansha investisiya tartqanynmen, memleketting bәribir tórt qúbylasy say bolmaydy, sonday-aq, aitarlyqtay algha damymaydy da. Bizding el Ontýstik Koreya, Japoniya túrmaq, aghayyn el - Týrkiyanyn da dengeyine jete almaydy. Sondyqtan, qalayda, elimizde Últtyq sayasatty kýsheytu, algha bastyru qajet. Últymyz tozyp ketpey túrghanda bizge kezindegi L.Brejnevtyng jalpaq sheshey sayasatynyng keregi joq!
Beysenghazy Úlyqbek,
Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi
Abai.kz