Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng «Ana tili» gazetine «Maqsatym – ekonomikany jәne egemendikti nyghaytu» atty súhbaty jariyalandy. Biz býgin atalghan maqalagha qatysty sarapshylar pikirin úsynghandy jón sanadyq.
Belsendi syrtqy sayasat – elding túraqty damuy jolynda
Suret: kisi.kz saytynan alyndy.
Bekjan Sadyqov, QR Preziydenti janyndaghy QSZIY, Europa jәne amerikalyq zertetuler bólimining basshysy:
– «Ana tili» gazetine bergen súhbatynda Qazaqstan Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev jyl qorytyndysyn shygharyp, Qazaqstannyng memlekettik qúrylys strategiyasynyng negizinde jatqan negizgi qaghidattardy atap ótti. Qazaqstannyng syrtqy sayasaty últtyq strategiyada negizgi oryndy alady, ol elding geosayasy mýddelerin, aimaqta jәne jalpy әlemde beybitshilik pen túraqtylyqty saqtaugha degen úmtylysyn da kórsetedi.
Jyldam ózgermeli halyqaralyq tәrtipte Qazaqstan birqatar eldermen jәne halyqaralyq úiymdarmen tiyimdi seriktestik ornatugha úmtylyp, tengerimdi, pragmatikalyq jәne kópvektorly syrtqy sayasatty jalghastyruda.
Qazaqstannyng syrtqy sayasatynyng manyzdy qaghidattarynyng biri – kópvektorlylyq, búl Resey, Qytay, AQSh, Europalyq Odaq jәne basqalar siyaqty әrtýrli jahandyq oiynshylardyng mýddeleri arasyndaghy tengerimdi tabugha, tәuekelderdi barynsha azaytugha jәne paydany barynsha arttyrugha mýmkindik beredi. Bizding strategiyalyq әriptesterimizben qarym-qatynasty terendetu – túraqtylyqtyng kepili.
Qazaqstannyng strategiyalyq mýddesi – aimaqty túraqtandyru, ekonomikalyq baylanys pen qauipsizdikti nyghaytu. Qazaqstan týrli platformalar arqyly aimaqtyq yntymaqtastyq iydeyalaryn belsendi týrde algha jyljytuda.
Syrtqy sayasat pen túraqty damu ekonomikalyq, әleumettik jәne ekologiyalyq túraqtylyqty saqtaugha baghyttalghan strategiyalar arqyly ózara baylanysty, búl ishki jәne halyqaralyq dengeyde manyzdy ekenin atap ótken jón.
Túraqty damugha úmtylatyn elder osy salalardaghy úzaq merzimdi maqsattargha qol jetkizu ýshin syrtqy sayasatynyng әrtýrli aspektilerin biriktiredi. Búl jaghynan Qazaqstan da tys qalghan joq.
Ekologiya, klimattyng ózgerui, energetikalyq qauipsizdik jәne sifrlyq transformasiya mәseleleri manyzdy sala bolyp qala beredi.
Qazaqstan orta derjava jәne pragmatikalyq syrtqy sayasaty bar memleket retinde túraqty damugha mýddeli jәne halyqaralyq úiymdar ayasynda seriktestermen belsendi yntymaqtasady, sonday-aq klimattyng ózgeruimen kýresuge, bioәrtýrlilikti saqtaugha, azyq-týlik qauipsizdigine qol jetkizuge baghyttalghan t.b. jahandyq bastamalargha qatysady.
Qazaqstannyng halyqaralyq alandargha atsalysuy elge su resurstary, ekologiya jәne kóshi-qongha qatysty mәselelerdi sheshuge, sonday-aq ónirlik qauipsizdikti nyghaytugha mýmkindik beredi.
Bizding kópvektorly syrtqy sayasatymyzdyng taghy bir manyzdy túsy men paydasy – taza tehnologiyalardy paydalanugha, janartylatyn energiya kózderin damytugha jәne infraqúrylymdy janghyrtugha baghyttalghan jobalargha sheteldik investisiyalardy tartu ýshin jaghday jasau. Búl investisiyalar túraqty ekonomikagha kóshudi jedeldetuge kómektesedi.
Halyqaralyq arenadaghy pragmatikalyq әreketterding arqasynda elimiz 15,7 milliard AQSh dollaryn tarta aldy, búl Soltýstik jәne Ortalyq Aziya aimaghyndaghy eng jaqsy nәtiyje boldy. Osylaysha, bizding elimiz ózining syrtqy sayasatyn jýzege asyruda qalyptasqan kózqarasty ústana otyryp, ornyqty damugha tikeley әser etetin sayasy túraqtylyqty qamtamasyz etudi jalghastyruda.
Memleket basshysy Q.K. Toqaevtyng súhbatyndaghy týrki vektory
Suret: kisi.kz saytynan alyndy.
Bauyrjan Áuken,QR Preziydenti janyndaghy QSZY Aziyalyq zertteuler bólimining agha sarapshysy:
– Qazaqstan 2024 jyly Týrki Memleketteri Úiymyndaghy (TMÚ) óz tóraghalyghyn sәtti ayaqtady. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng «Ana tili» gazetine bergen súhbatynda týrki әlemimen yntymaqtastyqtyng erekshe manyzdylyghyna toqtaluy kezdeysoq emes. Búl súhbatta Qazaqstannyng TMÚ ayasyndaghy belsendiligi men týrki yntymaqtastyghyn nyghaytugha qosqan ýlesi keninen talqylandy. Atap aitqanda, auqymdy jobalar men 80-nen astam is-shara úiymdastyrylghandyghyna basa nazar audaryldy.
Preziydent 2021 jyly kýlli týrki әlemining ruhany astanasy bolyp jariyalanghan kóne Týrkistan qalasynyng tarihy róline erekshe mәn berdi. Memleket basshysynyng pikirinshe, Týrkistannyng qayta jandanuy týrki әlemining birligin nyghaytugha zor ýles qosuda.
Sonymen qatar, Astanada ótkizilgen V Dýniyejýzilik kóshpendiler oiyndary týrki halyqtarynyng bay mәdeny múrasyn nasihattauda erekshe oryn alghandyghy atap ótildi. Búl shara týrki mәdeniyeti men dәstýrin әlemge tanytyp qana qoymay, qatysushy elder arasyndaghy mәdeniy-gumanitarlyq yntymaqtastyqty terendete týsti.
Songhy onjyldyqta TMÚ ayasyndaghy sauda-ekonomikalyq baylanystar da aitarlyqtay nyghaydy. Preziydent 2023 jyly úiymgha mýshe elderding ózara ainalymy 45 mlrd doll. asqanyn atap ótti. Búl kórsetkish integrasiyanyng joghary dengeyin jәne ózara tiyimdi qarym-qatynastardyng qarqyndy damyp kele jatqanyn dәleldeydi.
TMÚ shenberindegi yntymaqtastyqtyng manyzdy aspektilerining biri – Transkaspiy halyqaralyq kólik baghytyn damytu. Búl joba Qazaqstannyng ekonomikalyq әleuetin arttyruda, tranzittik mýmkindikterin keneytude jәne halyqaralyq investisiyalardy tartuda sheshushi ról atqaruda.
Qasym-Jomart Toqaevtyng súhbatynda atalghan TMÚ ayasyndaghy seriktestik Qazaqstannyng kópvektorly syrtqy sayasatynyng ajyramas bóligi ekenin aiqyn anghartady. Týrki әlemimen yntymaqtastyq – elding ruhani, mәdeny jәne ekonomikalyq damuyn qamtamasyz etetin strategiyalyq baghyttardyng biri.
Abai.kz
