Jeksenbi, 5 Qantar 2025
Biylik 1204 6 pikir 3 Qantar, 2025 saghat 10:18

Toqaev: Ádiletti memleket degenimiz – qúqyqtyq memleket!

Suret: akorda.kz saytynan alyndy.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng «Ana tili» gazetine «Maqsatym – ekonomikany jәne egemendikti nyghaytu» atty súhbaty jariyalandy.


– Qúrmetti Qasym-Jomart Kemelúly, byltyr «Egemen Qazaqstan» gazetine bergen súhbatynyzda jyldy qorytyndylap, aldaghy uaqytta atqarylatyn júmystyng basym baghyttaryn belgilep berdiniz. Osynday súhbattar jaqsy dәstýrge ainalyp keledi. Búl elimizdi damytugha qatysty sharalardyng mәnmanyzyn azamattarymyzdyng tereng týsinuine mýmkindik beredi. Býgin de mazmúndy әri ashyq әngime órbitemiz dep oilaymyn. Alghashqy súraq: Qazaqstan ýshin ótken jyl nesimen erekshe boldy?

– Byltyr kóptegen manyzdy oqigha boldy, qyruar júmys atqaryldy. ­Mysaly, әbden tozyghy jetken injenerlik-kommunaldyq infraqúrylymdy janghyrtu júmystary barlyq aimaqta jýrgizildi. 18 million sharshy metr túrghyn ýy paydalanugha berildi. 7 myng shaqyrym avtokólik joly salynyp, jóndeldi. Almaty, Qyzylorda jәne Shymkent әuejaylarynda jana jolaushylar terminaly iske qosyldy. Tau-ken, múnay-himiya jәne metallurgiya salalarynda auqymdy jobalar jýzege asyryldy. Qayta óndeu sektory qarqyndy damy bastady. Onyng ónerkәsiptegi ýlesi óndiru salasynyng dengeyine juyqtady. 27 million tonnagha juyq astyq jinap, songhy on jyldaghy rekordtyq kórsetkishke qol jetkizgen diqandarymyzdyng jetistigin airyqsha atap ótken jón.

Men byltyrghy súhbatymda 2024 jyl Qazaqstan ýshin airyqsha manyzdy jyl bolatynyn aitqan edim. Shyn mәninde solay bolyp shyqty.

Biz elimiz ýshin kýrdeli bolsa da, jýieli ekonomikalyq reformalardy qolgha alyp, aldaghy bes jyldyq damuymyzdyng berik negizin qaladyq. Sol ýshin kóptegen manyzdy jobalar men bastamalar jýzege asyryldy. Keleshekte búdan da auqymdy júmys jasalmaq.

Qazaqstan – әleumettik memleket. Sondyqtan byltyrdan bastap «Últtyq qor – balalargha» baghdarlamasy ayasynda tólem berile bastady. Zeynetaqy, jәrdemaqy, shәkirtaqy jәne azamattyq sala qyzmetkerlerining jalaqysy kóbeydi. Elimizding týkpir-týkpirinde jýzdegen jana mektep, balabaqsha jәne dene shynyqtyru-sauyqtyru ortalyqtary salyndy. Shetelding onnan astam bedeldi joghary oqu ornynyng bólimshesi ashyldy. Ghylymdy qarjylandyru kólemi arta týsti, mәdeniyet salasynyng qyzmetkerlerine eleuli qoldau kórsetilip jatyr. Búqaralyq sportty damytugha basa mәn berildi. Múnyng bәrin azamattardyng jasampazdyq әleuetin arttyru ýshin paydaly investisiya deuge bolady.

Qazir әlemde búryn-sondy bolmaghan asa kýrdeli geosayasy ahual qalyptasyp otyr. Soghan qaramastan, Qazaqstan beybitshilik ýshin dialog ornatu jolynda tiyimdi ról atqaratyn memleket retinde halyqaralyq arenadaghy pozisiyasyn kýsheytti. Búl jaghday elimizding qauipsizdigin qamtamasyz etuge jәne ekonomikamyzdy ornyqty damytugha septigin tiygizedi.

Jalpy, ótken jyl onay bolghan joq, tipti kýrdeli jyl boldy deuge keledi. Qazaqstangha syrtqy faktorlardyng salqyny tiydi, tabighat apaty da josparlarymyzgha әser etti. Alayda biz ahualdy baqylauda ústap qana qoymay, jan-jaqty reformalarymyzdy jalghastyra aldyq. Osylaysha, jasampazdyq strategiyasy odan әri jýzege asyrylyp jatyr.

– Siz byltyrghy tabighat apatyn eske aldynyz, yaghny ónirlerding teng jartysyn basyp qalghan alapat su tasqynyn tilge tiyek ettiniz. Sol kezde uәkiletti organdargha apattyng saldaryn jong turaly naqty tapsyrma berdiniz. Sodan beri júrt auqymdy júmys atqarylghanyna kuә boldy. Biraq qarghyn su kezinde qordalanghan kóptegen mәselening beti ashyldy. Memleket osy tabighat apatynan qanday sabaq aldy?

– Byltyrghy tasqyn elimiz ýshin zor synaq boldy. Múnday alapat tas­qyn Qazaqstanda búryn bolmaghan. Memleket orasan zor qauipting betin qaytaru ýshin shúghyl sharalar qabyldady. Adamdar der kezinde qauipsiz jerge kóshirildi, olardyng uaqytsha panalaytyn oryndary әzirlendi, materialdyq rezervti paydalanugha rúqsat berildi. Apattan qútqaru júmystaryna Tótenshe jaghdaylar ministrligining ghana emes, Ishki ister jәne Qorghanys ministrlikterinin, Últtyq úlannyng jәne basqa da qúrylymdardyng qyzmetkerleri, jalpy sany 63 myngha juyq adam júmyldyryldy. Sonyng arqasynda kóptegen azamatty qútqaryp, aman saqtap qaldyq. Eng bastysy – osy.

Bir el, bir halyq bolyp, júdyryqtay júmyla bilsek qana múnday apattardy ensere alatynymyzgha bәrimiz kóz jetkizdik. Su tasqyny kezinde volonterler qozghalysynyng әleueti zor ekenin kórdik. Elimizding týkpir-týkpirinen kelgen eriktiler qútqarushylargha jәrdemdesti, gumanitarlyq kómek úiymdastyryp, zardap shekkenderge qoldau kórsetti.

Qarghyn sudyng qarqyny shynymen de qatty boldy: ýiler, joldar, kópirler, әleumettik jәne kommersiyalyq nysandar býlindi, biraz mal qyryldy. Bógetter men gidrotehnikalyq qondyrghylar salugha ondaghan jyl boyy jete kónil bólingende, apattyng saldary sonshalyqty auyr bolmas edi. Múny moyyndau kerek. Qazir qatelikti týzep, olqylyqtyng ornyn toltyrugha kiristik. Parlamentte jana Su kodeksining jobasy qaralyp jatyr. Su resurstaryn basqaru tújyrymdamasy jәne onyng keshendi jospary bekitildi. Onda 2030 jylgha deyin 40-tan astam su qoymasyn salu jәne 37 su qoymasyn jóndeu qarastyrylghan. Sonday-aq jalpy úzyndyghy 14 myng shaqyrymnan asatyn irrigasiya kanaldaryn janghyrtu kózdelgen.

Tótenshe jaghdaylardy boljau jәne onyng aldyn alu jýiesin janghyrtugha qatysty auqymdy júmystar bastaldy. Su mamandarynyng tapshylyghy mәselesin sheshu jәne zertteu júmys­taryn jandandyru ýshin Qazaq últtyq su sharuashylyghy jәne irrigasiya uniyversiyteti qúryldy.

Byltyr jeltoqsan aiynyng basynda Saud Arabiyasynda One Water Summit atty basqosu ótti. Qazaqstan men Fransiya tóraghalyq etken osy alqaly jiyngha qatysyp, sóz sóiledim. Onda sugha baylanysty apattargha tótep beru mýmkindigin arttyru qajettigine arnayy toqtaldym. Shyn mәninde, halyqaralyq qauymdastyq su qauipsizdigin qamtamasyz etu jәne klimattyng ózgeruine qarsy kýresu ýshin birlese әreket etui kerek. Qazaqstan osy mәselege basymdyq beredi.

Kýrdeli sәtterde qoghamdaghy qordalanghan kelensizdikterding beti ashylatynyn ómirding ózi kórsetip otyr. Biraq әr qiyndyqtyng qayyry bar. Sondyqtan daghdarys kezinde baybalam salmay, bayypty bolghan jón. Biz ózekti mәselelerge qatysty dúrys sheshim qabyldap, isting kózin taba biluimiz qajet.

Ádette memlekettik qyzmetshilerdi orynsyz synap-mineytin әngimeler jii aitylady. Alayda bәri de salystyrghanda kórinedi. Ásirese basqa eldermen salystyru arqyly saralanady. Biz koronavirus indetinen bastap qazirge deyin daghdarysty jaghdaylardyng bәrinen oidaghyday ótip kelemiz.

Kóktemgi su tasqynynyng saldaryn jong ýshin qabyldanghan sharalar memleketting tiyimdi júmys istey alatynyn kórsetti. Zardap shekken bir de bir otbasy kómek-qoldausyz qalghan joq. Ýy salyndy, pәter berildi, infraqúrylym nysandary qalpyna keltirildi, qarghyn sudan zardap shekken barsha túrghyndar men kәsipkerlerding shyghyny óteldi. Múnyng bәri óte qysqa merzim ishinde jasaldy. Su tasqynynyng saldaryn jonggha iri biznes ókilderi de eleuli ýles qosty.

Býgingi dýrbelenge toly dýniyede tehnogendik sipattaghy apattar men tabighat apattary kóbeyip túr. Onyng bәrin enseruge kóptegen el, sonyng ishinde damyghan memleketterding ózi dayyn bolmay jatady. Biz búghan 2024 jyly da anyq kóz jetkizdik. Áriyne, әli kóp júmys isteu qajet ekeni sózsiz. Degenmen tótenshe jaghdaygha tótep beru túrghysynan, Qazaqstan basqa eldermen salystyrghanda layyqty orynda túr.

Jeltoqsannyng songhy kýnderi Aqtau qalasynda Ázerbayjan әue kompaniyasynyng úshaghy apatqa úshyrady. 38 adam qaza boldy, onyng ishinde elimizding 6 azamaty bar. Auyr jaraqat alghandar da kóp. Múnday sәtte әrbir sekund qymbat. Qútqarushylar, dәrigerler men tәrtip saqshylary shúghyl әri ýilesimdi әreket etti, kәsiby dengeyi men azamattyq jauapkershiligi joghary ekenin kórsetti. Jaqyn jerdegi Manghystau ónirlik elektr toraby kompaniyasynyng júmysshylary birden kómekke keldi. Tónirektegi túrghyndar da zardap shekkenderdi qútqarugha atsalysty. Azamattarymyzdyng janqiyarlyghy arqasynda barynsha kóbirek adamnyng ómirin saqtap qaldyq. Men qútqaru júmystaryna qatysqan әrbir adamgha shyn kónilden rizashylyghymdy bildiremin. Qazaq halqynyng apattan zardap shekkenderge janashyrlyghy men tileulestigi azamattarymyzdyng jappay qan tapsyrugha asyqqanynan da aiqyn bayqaldy.

Úshaq apatynyng sebebin anyqtau ýshin Ýkimet komissiyasy qúrylghanyn atap ótkim keledi. Sonymen birge 17 halyqaralyq sarapshy shaqyryldy. Onyng ishinde Halyqaralyq azamattyq aviasiya úiymynyng jәne Memleketaralyq aviasiya komiytetining mamandary bar. Ýkimet komissiyasy mәlimetting bәri jazylghan arnayy qúrylghyny sol úshaqty jasaghan Braziliya eline jiberu turaly sheshim qabyldady. Búl qadam tergeu júmystarynyng obektivti әri beytarap jýrgiziluine qajetti birden-bir dúrys sheshim ekenine senimdimin.

– Siz Saud Arabiyasyndaghy halyqaralyq forumgha qatysqanynyzdy atap óttiniz. Jalpy, byltyr әlemdik dengeydegi osynday kóptegen is-sharagha qatystynyz. Búl sizding syrtqy sayasatqa basa mәn beretininizdi menzep, «Preziydent – kәsiby diplomat, sondyqtan halyqaralyq mәselelerge kóbirek nazar audarady» degen әngimening shyghuyna týrtki boldy. Shynymen de solay ma?

– Qazaqstan ornalasqan jeri, ekonomikalyq әleueti jәne qazirgi geosayasat ahualy túrghysynan alghanda, әlemning kóptegen memleketi ýshin strategiyalyq manyzy bar el sanalady. Bizben bayyrghy seriktesterimiz ghana emes, sonau Afrika qúrlyghyndaghy memleketter de dostyq qatynas qúrugha mýddeli. Batysta, jalpy jer jýzinde Qazaqstandy orta derjava dep ataydy. Áriyne, búl mәrtebening salmaghy da auyr. Biz, eng aldymen, halyqaralyq arenadaghy is-әreketterimizge jauapkershilikpen qarap, qazirgi zamannyng asa kýrdeli mәselelerine kelgende, syndarly ústanymda boluymyz kerek. Sondyqtan Qazaqstan «barsha adamzattyng ortaq ýii», esh balamasy joq әri әmbebap qúrylym sanalatyn Birikken Últtar Úiymyn qashanda jaqtaydy.

Sonymen birge Memleket basshysy retinde ishki sayasat mәselelerimen kýndelikti ainalysamyn. Búl – óte manyzdy júmys. Sondyqtan mening qyzmetimde syrtqy sayasatqa basymdyq berilip ketti degen pikir dúrys emes.

Mening basty maqsatym – memleketimizding ekonomikalyq әleuetin, egemendigin jәne halyqaralyq arenadaghy ornyn nyghayta týsu. Memleket basshysy bolghan sәtten bastap qazirge deyin qabyldaghan sheshimderim men onyng týrli saldary ýshin bar jauapkershilikti óz moynyma alamyn. Men basqasha júmys istey almaymyn, istegim de kelmeydi.

– Aqyry, Birikken Últtar Úiymy turaly aitylghan son, bir tosyn súraq qongha rúqsat etiniz. Áleumettik jelide Siz 2026 jyly Birikken Últtar Úiy­myn basqaruynyz mýmkin, soghan baylanysty elimizde kezekten tys Preziydent saylauy ótedi degen qaueset tarap jatyr. Osy qauesetting negizi bar ma?

– Men Birikken Últtar Úiymy bas hatshysynyng orynbasary jәne Qarusyzdanu jónindegi konferensiyanyng bas hatshysy retinde osy úiymnyng Jenevadaghy kensesin ýsh jylgha juyq basqardym. Halyqaralyq ýderisterding qyr-syryna boylap, mol tәjiriybe jinadym. Osynyng ózi artyghymen jetedi dep oilaymyn. Mening elimizdi damytugha qatysty talay jylgha arnalghan auqymdy josparlarym bar, onyng bәrin jýzege asyrugha niyettimin.

– Byltyr «Taza Qazaqstan» ekologiyalyq aksiyasy bastaldy. IYgi bastama barlyq ónirdi qamtydy. Siz «Taza Qazaqstan» degenimiz kóshe tazalaudan әldeqayda auqymdy úghym ekenin atap óttiniz. Osy baghyttaghy júmys qalay jalghasady?

– «Taza Qazaqstan» aksiyasy qoghamgha ekologiyalyq mәdeniyetting jana talaptaryn engizu iydeyasynan bastau alady. Halyqtyng búl bastamagha barynsha qoldau bildirgenine tәntimin. Ásirese, jastargha rizashylyghymdy bildirgim keledi. Qazaqstan azamattary múnyng kezekti bir nauqan emes, ozyq oily qogham qalyptastyru jolyndaghy iydeologiyalyq platforma ekenin týsindi.

Biz, týpting týbinde, tabighattyng baylyghyna jәne kýndelikti túrmys-tirshiligimizge nemqúrayly qaraytyn jaghymsyz әdetten birjola aryluymyz qajet. Tazalyqty saqtau jәne tabighatty ayalau últtyq bolmysymyzdyng ajyramas bóligine ainalugha tiyis. Órkeniyetti elderding bәri osyny ústanady.

Búl aksiyagha 3,8 milliongha juyq adam qatysty. 1,5 million tonnadan astam qoqys jinalyp, 3,2 millionnan astam kóshet egildi. Osynyng ózi azamattarymyzdyng sana-sezimi joghary, olardyng Qazaqstandy ózgertuge naqty ispen ýles qosugha dayyn ekenin kórsetpey me?

«Taza Qazaqstan» jobasynyng jýzege asuyna, eng aldymen, әkimder jauapty. Eldi mekenderding tazalyghy – túrmys sapasynyng joghary ekenin bildiredi. Men aimaqtargha barghanda qalalardyng qalay abattandyrylghanyna ýnemi nazar audaramyn. Osy rette «Taza Qazaqstan» iydeyasy últtyq iydeologiyamyzdyng asa manyzdy bóligine ainalugha tiyis ekenin taghy da qaytalap aitamyn.

– Qoghamda birynghay uaqyt beldeui turaly týrli pikir bar. Parlament pen Ýkimetting arasynda osyghan qatysty pikirtalas jýrip jatqanyn da bilemiz. Búl jóninde ne aitar ediniz?

– Áriyne, men jaghdaydy kórip-bilip otyrmyn. Ýkimet óz sheshimining oryndy ekenine senimdi jәne Qazaqstan bir uaqyt beldeuinde boluy qajet dep sanaydy. Uaqytty dúrys paydalanu turaly Barselona deklarasiyasynda әrtýrli uaqyt beldeuin engizuge, ony qysqy jәne jazghy uaqytqa auystyrugha әues bolmau qajettigi aitylghan. Degenmen azamattarymyz ótinish bildirip jatyr. Ýkimetting sheshimine qatysty ashyq talqylaular jandana týsti. Meninshe, qoghamda kózqaras qayshylyghyn tudyratyn múnday mәselelerdi múqiyat talqylau qajet. Sondyqtan Parlamentte ghalymdardyn, sarapshylardyng jәne aimaq ókilderining qatysuymen qoghamdyq tyndau ótti. Taraptar uaqyt beldeuin auystyrudyng el ekonomikasyna jәne azamattardyng túrmysyna әseri jónindegi barlyq pikirdi eskere otyryp, 1 nauryzgha deyin jan-jaqty zertteu jýrgizuge uaghdalasty. Sodan keyin naqty úsynystar әzirlenedi. Parlament pen Ýkimet búl mәseleni bayyppen zerdelep, ortaq әri dúrys sheshimge keletinine senimdimin.

– Siz byltyrghy súhbatynyzda «Derbestikke jәne qosymsha ókilettikke ie bolugha úmtylghan Ýkimet qalaghanyn aldy. Biraq «almaqtyng da salmaghy bar», olar ózderine qoyylatyn talap ta kýsheyetinin týsinuge tiyis» degen ediniz. Ýkimetting jana qúramy jasaqtalghanyna, mine, 11 ay ótti. Meninshe, búl – belgili bir payym jasaugha jetkilikti mer­zim. Ministrler kabiynetining júmysyna kóniliniz tola ma?

– Ýkimetting mindeti – ekonomikanyng ósimin qamtamasyz etu jәne azamattardyng әl-auqatyn jaqsartu. Jalpy alghanda, Ministrler kabiyneti búl mindetin oryndap otyr. Ekonomikany әrtaraptandyru, óndeu ónerkәsibin damytu, infraqúrylymdy janghyrtu siyaqty baghyttar boyynsha byltyr atqarylghan júmystyng nәtiyjeleri jaman emes. Alayda bәri minsiz deuge kelmeydi, problemalar da bar.

Men ministrlerden neghúrlym tiyimdi júmys isteudi jәne sheshim qabyldaghanda batyl boludy ýnemi talap etemin. Qogham da Ýkimetting júmysyna joghary talap qoyady. Búl – óte oryndy әri qalypty jaghday. Sondyqtan Ýkimetting júmysy naqty nәtiyjege oray, әdil baghalanady. Basty kórsetkish – azamattardyng túrmys sapasy. Ekonomikadaghy jetistikter adamdardyng kýndelikti ómirine ong әserin tiygizbese, ony әnsheyin sóz jýzindegi jetistik deuge bolady.

Juyq arada Ýkimetting keneytilgen otyrysy ótedi. Sol kezde jyldy qorytyndylap, qazirgi mәselelerdi talqylap, jana josparlar jasaymyz. Qazaqstangha ekonomikanyng 4 payyzdyq ósimi azdyq etetini anyq. Búl turaly shetel ókilderine de aityp jýrmin. Ýkimet ekonomikany barynsha damytu ýshin tyng tәsilder tabugha tiyis.

 – 2024 jyldyng qarasha aiynda tengening dollargha shaqqandaghy baghamy 500-den asyp ketti. Ony belgili bir psihologiyalyq meje deuge bolady. Últtyq valuta baghamynyng túraqsyzdyghyna naryqtaghy týrli faktor әser etetini týsinikti. Degenmen múnday qarjy-valuta sayasaty qanshalyqty oryndy? Búl jaghday ekonomikalyq reformalardy jýzege asyrugha bóget bolmay ma?

– Qazaqstan әlem ekonomikasynyng ajyramas bóligi bolghandyqtan, tengege syrtqy faktorlar әserin tiygizbey qoymaydy. Dollardyng nyghangynan damushy elderding valutasy qysym kóredi. Zer salyp qarasaq, kóptegen memleketting valutasy qarasha aiynan әldeqayda búryn әlsirey bastady. Al tengening baghamy úzaq uaqyt túraqtylyghyn saqtap túrdy.

Bizding valuta baghamyn qoldan ústap túru tәjiriybesinen bas tartqanymyzgha biraz uaqyt boldy. Naryq faktorlaryna baylanysty erkin bagham qalyptastyru jolyn tandadyq. Men tengeni kýsheytu ýshin elimizding altyn-valuta qoryn bosqa ysyrap etu orynsyz dep sanaymyn. Naryqqa qatysy bar keybir qúrylymdar tenge baghamyn basqarugha qolayly etu turaly úsynystar aityp jýr. Últtyq bank pen Ýkimet onyng bәrin múqiyat qarastyryp jatyr. Mәseleni zerdelegen song búl baghyttaghy ústanymymyzdy ózgertu qajet pe degen saualdyng jauaby belgili bolady. Basty maqsat – ekonomikanyng túraqtylyghy men tiyimdiligin qamtamasyz etu, naqty sektordy qarqyndy damytu, enbek ónimdiligin arttyru jәne túraqty júmys oryndaryn kóptep ashu.

Ashyghyn aitsam, ekonomist basshylardyng qazirgi júmysyn ortasha dep baghalaymyn. Olar halyqaralyq qarjy instituttarynyng tilimen әdemi sóileydi, alayda naqty nәtiyjesi bar sharua shamaly bolyp túr. Qazir ónirlerdegi ahualdy jәne ekonomikanyng is jýzinde qalay júmys isteytinin jaqsy biletin, yaghny jergilikti jerde enbek etip, ysylghan mamandar qajet. Byltyr 17 jeltoqsanda Premier-Ministr Oljas Bektenovpen kez­deskende osy mәseleni talqyladyq.

– Biyl Qantar oqighasyna 3 jyl toldy. Sodan beri kóp nәrse aityldy. Óziniz de búl mәselege egjey-tegjeyli toqtaldynyz. Ony byltyrghy súhbatta da tilge tiyek ettiniz. Osyghan qatysty ótkir saualdargha qayta-qayta jauap beru onay emes. Degenmen búl taqyrypty ainalyp óte almaymyz. El ishinde «Qantar oqighasynyng qúpiyasy tolyq ashylghan joq» degen pikir bar. Búghan ne aitar ediniz? Onday qasiret qaytalanbauy ýshin ne isteu qajet?

– Qantar oqighasynan ýsh jyl ótkende azamattarymyzdyng kópshiligi elimizde búryn-sondy bolmaghan osy dýrbeleng kópe-kórineu әleumettik әdiletsizdiktin, sayasy toqyraudyn, sonday-aq qaskóilerding shekten tys menmendigining jәne olardyng halyq pen memleket taghdyryna nemqúrayly qarauynyng kesirinen oryn alghanyna әbden kóz jetkizdi. Ókinishke qaray, búl – әlem tarihy ýshin qalypty jaghday. Múnday jayttar Qazaqstandaghy oqighagha deyin de bolghan, keyin de bola beredi dep oilaymyn.

Qantar turaly týrli dolbargha toly alyp qashpa әngimeler tolastamay túr. Onyng ýstine, belgili bir sayasy esebi bar, synarjaq ústanymdaghy keybir adamdar derekterdi búrmalap, azamattardyng kónil kýiin óz paydasyna beyimdeuge tyrysady. Tәrtip ornatugha jәne ahualdy túraqtandyrugha qatysty batyl sharalar qabyldaghan son, men qúzyrly organdargha Qantar oqighasynyng mәn-jayyn tolyq әri shynayy tergep-tekseru turaly tapsyrma berdim. Tergeu ashyq jýrgizildi. Qylmyskerler jazasyn aldy. Parlamentte bizding arghy-bergi tarihymyzda búryn-sondy bolmaghan arnayy tyndau úiymdastyryldy.

Alghashqy parlamenttik tyndau Qantar oqighasynan keyin ýsh aidan son, al ekinshisi bir jyldan keyin ótti. Tyndau barysynda memlekettik organdardyng ókilderi ghana emes, qúqyq qorghaushylar da sóz sóiledi. Týrli oi-pikir ashyq aityldy, jaysyz súraqtar qoyyldy. Múnyng bәri tikeley efirde kórsetildi, búl prosess turaly elimizding jәne shet memleketterding búqaralyq aqparat qúraldary jarysa jazdy. Biylik halyqtyng kókeyinde eshqanday kýmәn qalmauyna mýddeli bolghandyqtan, múnday qadamgha sanaly týrde bardy.

Qantar oqighasy turaly sóz bol­ghanda, әr adam sol kýnderi kólikterding qiraghanyn, dýkenderding tonalghanyn, qaskóilerding memlekettik ghimarattardy basyp alghanyn, sarbazdardyng soqqygha jyghylghanyn, qaru-jaraqtyng úrlanghanyn jәne әielderding zorlyq-zombylyqqa úshyraghanyn eske aluy kerek. Jauapkershilikten júrday sayasatkersymaqtardyng shyndyqqa janaspaytyn jalghan aqparat taratyp, memlekettigimizge shynymen de qater tóngen sәtti júrttyng jadynan óshiru ýshin әreket jasauyna jol bermeu kerek. Abyroy bolghanda, azamattardyng kóbi kýrishten kýrmekti aiyra alady. Memleketimizding tiregi – osynday kózi ashyq, kókiregi oyau adamdar.

Bir nәrse anyq, sol kezde tәrtipsizdikti bastaghan jәne tónkeristi úiymdastyrghan adamdardyng qimylyna dereu tosqauyl qoyyp, batyl әreket jasamaghanda, qazir Qazaqstan derbestigi men egemendigi әldeqayda shekteuli, mýlde basqa memleketke ainalar edi.

Biz halyqtyng berekeli birligining arqasynda osy auyr synaqtan sýrinbey óttik. Qantardaghy oqighadan bәrimizding zor sabaq alghanymyz sózsiz. Birinshiden, eldegi biylik júdyryqtay júmyla biluge tiyis, qosarlanghan biylikke eshqashan jol berilmeui qajet. Ekinshiden, Preziydent – «Qúdaydyng jerdegi kólenkesi» emes, memleketti basqaru ýshin belgili bir merzimge saylanghan menedjer ghana. Ýshinshiden, joghary memlekettik lauazymdargha ýmitkerlerdi, sonyng ishinde kýshtik qúrylym basshylaryn múqiyat irikteu kerek. Olar Otanymyzgha, yaghny Qazaqstan Respublikasyna adal bolugha tiyis. Eng bastysy, «Zang men tәrtip» qaghidatyn basshylyqqa alyp, el birligin kózding qarashyghynday saqtap, әdildik qaghidatyn barynsha ornyqtyru qajet. Búl qaghidatqa qarsy shyghatyndar «demokratiyalyq qúndylyqtar» degen jeleumen qoghamgha iritki salyp, týbinde qazaq memlekettigin joidy kózdeytini aidan anyq. Búghan esh kónuge bolmaydy. Zang ýstemdigi – demokratiyanyng eng biyik shyny. Búl maqsatqa jetu onay emes.

– Siz Ádiletti Qazaqstandy qúryp jatqanynyzdy aittynyz. Jalpy, әdildik degendi qalay týsinesiz? Reformalardyng týpki mәn-maghynasy nede dep oilaysyz? Ádiletti Qazaqstan degenimiz bәrin әleumettik túrghydan tenestiru me, әlde әdil bәsekege jol ashu ma?

– Eng aldymen, әdildik barlyq elde jәne barlyq zamanda halyqtyng qalauy bolghanyn aita ketken jón. Múnyng Qazaqstangha da qatysy bar. Jogharyda aitqanymday, qasiretti oqighagha deyin bizde әdildik dengeyi óte tómen bolghany ras.

Ádildik – bәrin tenestiru degen sóz emes. Mening el baylyghyn әdil bólu turaly ústanymym menshik iyelerin mýlkinen týgel aiyryp, aktivterdi qayta bólu degendi bildirmeydi. Biz ishten iruge jәne jýgensizdikting beleng aluyna әkep soqtyratyn múnday jolmen jýrmeymiz. Sondyqtan kezinde baz bireulerge orynsyz berilgen artyqshylyqtar men jenildikterdi alyp tastau, zansyz alynghan aktivterdi memleketke qaytaru – populistik qadam emes, kerisinshe, әdildik qaghidasy negizinde Qazaqstandy janghyrtu strategiyasy.

Ádiletti memleket degenimiz – qúqyqtyq memleket. Onda azamattardyng bәri zang aldynda teng bolady, zandardy, erejelerdi jәne normalardy qatang saqtay otyryp, jalpygha birdey mýmkindikterdi tolyq paydalana alady. Aytpaqshy, zansyz alynghan qarjy jәne basqa da aktivterdi qaytarugha qatysty júmys­tyng nәtiyjesinde 2022 jyldan beri memleket qazynasyna 2 trillion tengeden astam (4,1 milliard dollar) qarajat týsti. Búl qarjy mektepter men manyzdy infraqúrylym nysandaryn salugha jәne ózge de әleumettik mindetterdi oryndaugha júmsalyp jatyr. Ádildik degenimiz osy emes pe?

– Siz túnghysh preziydentting qyzmetin, onyng elge sinirgen tarihy enbegin әdil baghalau qajettigin birneshe ret aittynyz. Kópshilik múnday ústanymnyng oryndy ekenin birtindep týsine bastady. Jalpy, Núrsúltan Ábishúlymen jii habarlasyp túrasyz ba?

– Kez kelgen dәuirding jaqsy jaghy da, kólenkeli tústary da bar. Bizding jana tarihymyzda jarqyn sәtter әldeqayda kóp boldy. Búl – aqiqat. Salystyrmaly týrde alghanda, qysqa merzim ishinde memlekettigimizding berik túghyry qalyptasty, biylik instituttary qúryldy, jana astanamyz boy kóterdi, shekaramyz shegendelip, zang jýzinde bekitildi. Kóptegen elmen tiyimdi qarym-qatynas ornatyldy, ekonomikagha shetelden investisiya tartyldy. Osy jetistikting bәrin joqqa shygharu dúrys bolmas edi. Biz әdiletti memleket qúramyz desek, tariyhqa da, ony jasaugha atsalysqan azamattargha da әdil qarauymyz kerek. Múnyng bәri, týptep kelgende, últtyng bolashaghy ýshin qajet. Ótkendi oy eleginen ótkizip, ony әdil әri shynayy baghalay almasaq, algha senimmen qadam basa almaymyz. Sayasy ahualdyng yqpalymen óz tarihyndy kópe-kórineu búrmalay beruge bolmaydy. El shejiresin basynan bastap qayta jazu tipti qauipti.

Áriyne, Núrsúltan Nazarbaev úzaq jyl boyy el tizginin ústaghan uaqytta kemshilikter boldy. Biraq eshtene istemegen adam ghana qatelespeydi. Ashyghyn aitu kerek, ol otstavkagha ketkenimen, Qauipsizdik Kenesining tóraghasy bolyp otyrghan kezde sayasy sypayylyqty saqtay bermeytin. Múny da aita ketken jón. Ýnemi Premier-Ministrdi, Últtyq bankting tóraghasyn, ministrlerdi, әkimderdi shaqyryp alyp, jinalys ótkizetin. Búghan óz azamattarymyzdy bylay qoyghanda, shetel basshylary men diplomattary da tandana qaraytyn. «Nazarbaev qyzmetinen ketken song tipti jogharylady, endi Preziydent te oghan baghynady» degen әzil әngime de payda boldy. Al, shyn mәninde, búl әzildeytin jaghday emes edi.

Búl jaghday qosarlanghan biylik turaly alyp qashpa әngimening órshuine әkep soqty. Sheneunikter de kabiynetten kabiynetke jýgirip, kimning tapsyrmasyn oryndaytynyn bilmey dal bolatyn. Ol az deseniz, keybir sheneunikter «Elbasy instituty Preziydent biyliginen joghary túrugha tiyis» dep, aqylgha syimaytyn jaghdaydy zang jýzinde negizdemek boldy. Núrsúltan Nazarbaevtyng 2021 jylghy qarashada ótken Astana Club jiynynda 92 jastaghy Mahathir Mohamadty mysalgha keltirip, ózining Aqordagha qaytyp kelui mýmkin ekenin mәlimdeuin jәne búrynghy preziydentting sol jyly jeltoqsan aiynda Sankt-Peterburg qalasynda ótken TMD elderining sammiytine qatysuyn naghyz biylik daghdarysyna әkep soqtyrghan negizgi oqighalar deuge bolady. Sonyng aldynda ghana jergilikti bir sayasattanushy oghan «Elbasynyng altyn dәuirin» qalpyna keltiru ýshin batyl sharalar qabyldau qajettigin aityp, arandatushylyq mazmúndaghy hat joldaghan edi.

Alayda qazir parasattylyq tanytyp, Núrsúltan Nazarbaevtyng Qazaqstangha sinirgen tarihy enbegin layyqty baghalau kerek. Men Preziydent retinde memleket mýddesin basshylyqqa alugha, el birligin bәrinen biyik qoiygha mindettimin.

Sizding súraghynyzgha kelsek, qazir biz shamamen aiyna bir ret telefon arqyly sóilesip túramyz.

– Jaqynda túnghysh preziydentting Mәskeuge baryp, Vladimir Putinmen kezdesuin júrtshylyq san-saqqa jýgirtti. Biylikten ketkennen keyin bes jyldan song búlay jýzdesuding aqylgha syimaytyny aityldy. Qazaqstanda aldaghy uaqytta Preziydent saylauy ótedi-mis degen boljamdar da payda boldy. Múnday kezdesu kimge jәne ne ýshin qajet, búghan kim bastamashy boldy? Sizding pikirinizdi bilsek.

– Núrsúltan Nazarbaev pen Vladimir Putinning jeltoqsandaghy kezdesui ótken jyldaghy ekinshi jýzdesui ghoy deymin. Kýz basyndaghy birinshi kezdesu turaly búqaralyq aqparat qúraldarynda aitylghan joq. Olar bayyrghy dostar әri әriptester retinde jýzdesetin bolsa kerek, ortaq әngimeleri de bar shyghar. Múnday kezdesuler әdette Núrsúltan Ábishúlynyng bastamasymen ótedi. Ol ýshin múnyng manyzy zor. Búrynghy Qazaq KSR Ministrler Kenesining tóraghasy, partiya basshysy jәne egemen Qazaqstannyng preziydenti retinde Núrsúltan Ábishúlynyng Kremlimen tyghyz moralidyq jәne sayasy baylanysy baryn esten shygharmaghan jón. Onyng talay uaqyty Mәskeude ótti, san mәrte issapargha bardy, sezd jәne plenum otyrystaryna qatysty, júmys babymen jәne resmy saparlarmen de boldy.

– Siz «Zang men tәrtip» qaghidasy turaly jii aitasyz. Keybireuler múny qoghamgha «qylbúrau salu» dep qabyldap jatyr. Búghan ne aitar ediniz?

– «Zang men tәrtip» qaghidasy qúqyq qorghau salasyna ghana arnalghan dep tújyrymdaghan dúrys bolmaydy. Men búl qaghidany terenirek týsinemin. «Zang men tәrtip» – memlekettik qúrylystyng basty qaghidaty. Búl rette jazalau sharalaryn qoldanu arqyly qoghamgha jappay baqylau ornatu turaly aityp otyrghan joqpyz. «Zang men tәrtip» qaghidaty – shyn mәninde kemel demokratiyanyng tiregi, qúqyqtyq memleketting negizi. «Zang men tәrtipke» baghynbasaq, qúqyq normalaryna qúrmetpen qaramasaq, Ádiletti Qazaqstandy qúryp, ony órkendegen memleket ete almaymyz.

Sondyqtan bizding mindetimiz – búl qaghidatty elimizding qúndylyqtar jýiesine barynsha kiriktirip, halyq bolmysynyn, qogham ómirining ajyramas bóligine ainaldyru. «Zang men tәrtipti» berik ornyqtyru ýshin kóp uaqyt pen kýsh-jiger qajet ekenin týsinemin. Sebebi bәri birdey búl qaghidatty qatang ústanugha, ony ómir saltyna ainaldyrugha әli dayyn emes. Biraq talaptanghan adam qalayda múratyna jetedi.

– Talghardaghy qylmystyq oqigha el ishinde ýlken dýrbeleng tudyrdy. Júrtshylyq Sizding osy jaghdaygha qatysty pikirinizdi bilgisi keledi.

– Qaytalap aitamyn, elimizde «Zang men tәrtip» qaghidaty myzghymastay ornyghugha tiyis. Men Talghar oqighasyna deyin jariyalaghan Joldauymda qúqyq qorghau organdarynan qylmys pen qaraqshylyqtyng tamyryna balta shabudy talap ettim.

Qantar oqighasy kezindegi jappay tәrtipsizdikti qylmystyq toptar jasaghanyn esten shygharmaghan jón. Memleket úiymdasqan qylmyspen ymyrasyz kýres jýrgizuge shamasy jetetinin songhy eki jylda anyq kórsetti. Asa qauipti qylmystyq toptar әshkerelenip, qúryqtalyp jatyr. Olardyng sybaylastary men qarjy kózderi de anyqtalyp otyr. Byltyr 246 adam qylmystyq jauapkershilikke tartyldy. Onyng ishinde úiymdasqan qylmystyq toptardyng 30 basshysy bar. Búl júmysty men erekshe baqylauda ústap ­otyrmyn.

Talghardaghy oqighadan keyin qúqyq qorghau organdary qajetti sharalardyng bәrin qabyldady. Kýdiktiler qamaugha alyndy. Tergep-tekseru júmystary ayaqtalugha jaqyn. Kóp úzamay osy iske qatysty sot bolady. Búl oqighagha oray qúzyrly organdar qabyldaghan barlyq shara zang talaptaryna tolyq say keledi. Al basqanyng bәri – qúr daqpyrt pen teris pighyldy keybir toptardyng osy jaghdaygha sayasy sipat beruge degen úmtylysy ghana. Búghan jol beruge bolmaydy.

Osy oqighagha qatysy bar azamattar boyynsha myna mәseleni eske salghym keledi. Qazaq halqy shetelden kelgen otandastaryn «qandasym» dep, qúshaq jaya qarsy aldy. Tarihy Otanyna oralghandar Qazaqstannyng zandaryna qatang baghynyp, qoghamdyq tәrtipti saqtap, zansyz әreketterden aulaq boluy kerek. Olar búryn ózderi túrghan elde biylikting talabyn saqtap, onday әreket jasaghan joq qoy?!

– Byltyr kóptegen zannamalyq janalyq boldy. Qabyldanghan zandardyng ishinen qaysysy ma­nyz­dyraq dep oilaysyz?

– Manyzsyz zang degen bolmaydy, zannyng bәri manyzdy. Saualynyzgha jauap retinde men ózimning Joldaularymda jәne Últtyq qúryltaydyng otyrystarynda bastamashylyq etip, qabyldanuyna týrtki bolghan birqatar zandy atap óteyin. Ol zandar qogham ókilderinin, sarapshylardyng belsene qatysuymen әzirlendi jәne sonysymen manyzdy. Osynyng ózi memleket pen azamattyq qoghamnyng zannamalardy jetildiru jolynda tiyimdi seriktestik ornata alatynyn kórsetedi. Mysaly, әielderding qúqyghyn qorghaugha jәne balalardyng qauipsizdigin qamtamasyz etuge arnalghan zang qabyldandy. Búl qújatta túrmystyq zorlyq-zombylyq siyaqty, turasyn aitqanda, masqara әreketterding tamyryna balta shabu kózdelgen. Áyelder men balalargha qatysty qanday da bir zorlyq-zombylyq jasaghandargha jaza kýsheytildi. Oghan qosa, jas balalardy óltirgen nemese zorlaghan adam ómir boyy bas bostandyghynan aiyrylatyn boldy. Kәmeletke tolmaghandardy basynyp, mazaq qylghandar endi әkimshilik jauapkershilikke tartylady. Búl talap alghash ret zang jýzinde bekitildi.

«Keleshek» atty birynghay erikti jinaqtaushy jýiening zannamalyq negizin qalyptastyru ýshin kóp júmys atqaryldy. Onda jinaqtalghan qarjyny Qazaqstannyng jәne shetelding kolledjderi men joghary oqu oryndarynda bilim alu, sonday-aq túrghyn ýy alu ýshin júmsaugha bolady.

Azamattardyng ýsti-ýstine nesie alyp, qaryzgha batuyna jol bermeudi kózdeytin zang qabyldandy. Soghan sәikes nesiyesin 90 kýnnen artyq uaqyt tóley almay jýrgen adamdargha kәsipkerlikke qatysy joq nesie beruge tyiym salyndy. Sonday-aq adamdar nesie alugha ózine ózi tyiym sala alatyn boldy. Medisina qyzmetkerlerin qúqyqtyq jaghynan qorghau sharalary kýsheytildi, olargha beriletin әleumettik kepildikter jaqsardy. Balalar men jastardyng arasynda jappay tarap, naghyz indetke ainala bastaghan veypterdi satugha jәne taratugha tyiym salyndy.

Esirtki óndirgeni ýshin beriletin jaza qataydy. Onday qylmys jasaghandar 15–20 jyldan bastap ómir boyy bas bostandyghynan aiyrugha deyin jazalanady. Esirtkini belgili bir jerge tyghyp ketetin kurierler múnday qylmysty alghash ret jasasa jәne әreketining saldary auyr bolmasa, 5 jyldan 8 jylgha deyin bas bostandyghynan aiyrylady.

Ludomaniyamen kýreske qatysty zang kýshine endi. Qújatta bukmekerlik kenseler men totalizatorlardyng jarnamasyna edәuir shekteu qoyyldy, kәmeletke tolmaghandardy qúmar oiyngha tartqany ýshin әkimshilik jauapkershilik belgilendi, aty-jóni boryshkerlerding birynghay tizimine engizilgen adamdardyng qúmar oiyn oinauyna tyiym salyndy. Búl sharalar talay shanyraqty shayqaltqan, adamdardy qylmys jasaugha, ózine qol júmsaugha iytermelegen oiynqúmarlyqtyng taraluymen kýresuge arnalghan.

Taghy bir manyzdy zannamalyq janalyq – búzaqylyq jәne vandalizm jasaghan, bireuding mýlkin qasaqana býldirgen adamdargha beriletin jaza qataydy. Múnyng bәri qoghamdyq tәrtipti qamtamasyz etu jәne zang talaptaryna baghynatyn azamattardyng qúqyghyn qorghau túrghysynan manyzdy. Sonymen birge zannamalyq tolyqtyrulardyng nәtiyjesinde 2025 jyldyng 1 shildesinen bastap qylmystyq, әkimshilik jәne azamattyq ister boyynsha ýsh derbes kassasiyalyq sot júmys istey bastaydy. Osylaysha, azamattar memlekettik organdar tarapynan búzylghan óz qúqyqtaryn qorghay alady.

Byltyr kóptegen manyzdy zannamalyq bastamalar jýzege asyryldy. Alayda zannyng qabyldanuy isting basy ghana, sol zandardyng is jýzinde júmys isteui odan әldeqayda manyzdy ekenin týsinu kerek. Búl rette, zang talaptary qoghamnyng súranysyna say bolsa ghana saqtalady. Sondyqtan biz biyl da halyqtyng ýmiti men mýddesin jәne elimizdi damytu jolyndaghy basymdyqtardy negizge ala otyryp, qúqyq qorghau jýiesin jetildiru júmystaryn jalghastyramyz.

– Siz reformalardyng ýzdiksiz jalghasatynyn birneshe ret aittynyz. Auyl sharuashylyghy enbekkerlerining alghashqy forumynda elimizdi odan әri janghyrtu ýshin tyng bastamalar kóterilip, sheshimder qabyldanatynyn angharttynyz. Búl qanday bastamalar? Sayasy reformalar jalghasa ma?

– Songhy bes jyl boyy jýrgizilgen reformalar –azamattarymyzdyng negizgi súranysy men memleketting úzaq merzimge arnalghan mýddesine negizdele otyryp múqiyat oilastyrylghan strategiya. Onyng sayasy astary joq.

Negizgi sayasy reformalar jasalyp bitti. Onyng bәri qoghamda jan-jaqty talqylanyp, aqyrynda kópshilikting qoldauyna ie boldy. Sonyng arqasynda negizgi sayasy instituttardyng bәri ashyq әri tiyimdi bola týsti, biylik tarmaqtary arasyndaghy tepe-tendik jәne tejemelik jýie kýsheydi, eng bastysy, azamattardyng sayasy ómirge belsendi aralasu mýmkindigi edәuir artty.

2022 jylghy mausym aiynda ótken referendumnyng nәtiyjesinde Konstitusiya baptarynyng ýshten biri janarghanyn qaperge sala keteyin. Múnyng ózi reformanyng qanshalyqty auqymdy ekenin kórsetedi. Qazirgi tanda kóptegen reforma is jýzinde jýzege asyrylyp jatyr. Bizding baghytymyz aiqyn, maqsatymyz belgili. Soghan sәikes, alghashqy nәtiyjeler de bar. Biraq reforma – údayy jýretin ýderis. Qoghamda naqty súranys bolsa, jana reformalar әzirlenedi. Reformalar eldi órkendetu isining ajyramas bóligi bolghan, bola da beredi.

Men halyqqa Joldauymdy jariyalaghanda memleketimizdi odan әri damytugha qatysty tyng bastamalar úsynamyn. Últtyq qúryltaydyng otyrystarynda azamattardyng kókeyindegi ózekti mәselelerge basa nazar audaryp jýrmin. Biyl da solay bolady.

– Qazaqstandy parlamenttik basqaru jýiesine kóshiru ýshin irgeli reforma dayyndalyp jatyr degen aqparat tarady. Shynymen solay ma?

– Áriyne, parlamenttik basqaru jýiesi de júmys jýrgizuge qaqyly. Búl jýie Europadaghy, tipti Aziyadaghy birqatar elde әbden ornyghyp, tamyryn terenge jayghan. Biraq biylikting әmbebap formulasy joq. Ár memleket sayasy jýiesin tandaghan kezde tól tarihyna, últtyq bolmysyna, sayasy tәjiriybesine sýienedi. Mening apparatym әlemdik tәjiriybeni múqiyat zerdelep jatyr. Postkenestik elderde parlamenttik basqaru jýiesi jaqsy qyrynan kórine alghan joq degen pikirge kelisesiz dep oilaymyn. Gruziyadaghy songhy oqighalar osy payymgha naqty dәlel bola alady.

Memlekettik biylikting sayasy jýiesin tandau – airyqsha jauapty sheshim. Múnday sheshimder ýrkerdey toptyng onasha basqosuynda emes, tek qana jalpyhalyqtyq referendumda qabyldanuy kerek. Mening «Kýshti Preziydent – Yqpaldy Parlament – Esep beretin Ýkimet» atty tújyrymdamam Qazaqstannyng sayasy jýiesine eng qolayly tújyrymdama ekenine senimdimin. Biraq ony tolyghymen jýzege asyru ýshin biz әli talay júmys isteuimiz kerek. Preziydenttik basqaru tәsili Qazaqstan ýshin qazir de, tayau kezende de eng útymdy tәsil dep senemin.

Memleketimizding túraqty әri ornyqty damuyna ziyany tiyetin sheshim qabyldaugha mening de, siz ben bizding de esh qaqymyz joq. Múnday mәselege baylanysty qatelikke jol beruge bolmaydy. Týptep kelgende, Kons­titusiyagha engizilgen ózgeristing bәri – Parlamentting reformalanuy, auyl, audan jәne qala әkimderining saylanuy, Últtyq qúryltaydyng qúryluy jәne, eng bastysy, zang ýstemdigining basymdyqqa ainaluy – osynyng barlyghy sayasy toqyraugha úshyramaugha senimdi kepildik beredi.

– Elimizde merziminen búryn parlament saylauy bola ma? Búl turaly qazir jii aityla bastady.

– Múnday boljamdar bar ekenin bilemin. Búl aqparat әdeyi taratylyp jatyr dep oilaymyn. Bizding elde jana Ýkimet júmysyna kirisken bette onyng otstavkagha ketetini turaly әngime taraydy. Parlament turaly da dәl solay deuge bolady. Men Parlament deputattary azamattyq jәne sayasy jauapkershilik tanytyp, jaqsy júmys istep jatyr dep oilaymyn. Al Ýkimet – auys-týiiske beyim qúrylym. Onyng qúramynda týrli jaghdaygha, onyng ishinde «Amanat» partiyasynyng jәne Parlamenttegi basqa da partiyalardyng ústanymyna baylanysty ózgerister boluy mýmkin.

Meninshe, Parlament saylauyn merziminen búryn ótkizuge әzirge esh negiz joq. Saylau zanda belgilengen merzimderge sәikes ótedi. Parlament ózine tiyesili merzim ayasynda qyzmetin atqarugha qúlyqty. Al Ýkimet bekitilgen baghdarlamalar men josparlargha sәikes әreket etip, ong nәtiyjege jetu ýshin júmys istep jatyr. Strategiyalyq mindet – túraqty әleumettik-ekonomikalyq damudy qamtamasyz etu, elimizding ónirdegi kóshbasshy mәrtebesin nyghaytu.

– Árkim ózining jeke basynyng jaghdayyna qatysty mәselelerge kóbirek mәn beredi. Tayau arada azamattardyng talap-tilegine, qalauyna say keletin qanday jobalar qolgha alynbaq?

– Bizding reformalarymyzdyn, ekonomikany damytu ýshin qabyldap jatqan sharalarymyzdyng bәri azamattardyng әl-auqatyn jaqsartudy, túrmys sapasyn arttyrudy kózdeydi. Basqa maqsat joq, búl – Ýkimetting eng basty mindeti.

Byltyr jazda 2029 jylgha deyingi Últtyq infraqúrylym jospary qabyldanghanyn qaperinizge sala keteyin. Onda jalpy investisiya kólemi 40 trillion tengeden asatyn 200-den astam jobany jýzege asyru qarastyrylghan.

Biyl úzyndyghy 836 shaqyrym bolatyn «Dostyq – Moyynty» temir jolynyng ekinshi jelisi salynyp bitedi. Búl joba elimizding kólik-tranzit infraqúrylymyn týbegeyli ózgertedi. Osy baghyttaghy temir joldyng jýk tasymaldau mýmkindigi 5 ese artady, konteyner poyyzdary jýkti búrynghydan edәuir jyldam jetkizetin bolady. Bir aita keterligi, múnday auqymdy joba alghash ret óz jobalaushylarymyzdyn, injenerlerimiz ben qúrylysshylarymyzdyng kýshimen jýzege asyryldy. Sonday-aq Almaty beketin ainalyp ótetin temir joldyng qúrylysy ayaqtalady. Búl joba Almaty temir jol torabyna týsetin salmaqty edәuir azaytyp, jýk jetkizu merzimin qysqartady. Jolaushylar tasymalynyng sapasyn arttyru ýshin vagondar janartyla beredi. Biyl energetika salasynda jalpy quaty 600 megavattan asatyn iri jobalardy jýzege asyru josparlanghan. «Jasyl energetika» salasy da zor serpinge ie bolady. Shetel investorlarymen jel, kýn jәne su elektr stansalaryn salu turaly kelisimderimiz bar.

Teniz kenishin keleshekte keneytu jobasynyng qúrylysy ayaqtalady. Múnay óndeu, múnaygaz-himiya salasyn damytu isine basa nazar audarylady. Atap aitqanda, Aqtau bitum zauytynyng óndiristik quaty arta týsedi. «Taldyqorghan – Ýsharal» magistraldy gaz qúbyry, «Janaózen – Aqtau» gaz qúbyrynyng tórtinshi jelisi, sonday-aq Atyrau oblysyndaghy avtomattandyrylghan gaz taratu stansasy paydalanugha beriledi.

Mashina jasau salasyn damytu júmystary da jalghasady. Álemge әigili brendterge tiyesili avtokólikter qúrastyratyn jana óndiris oryndary iske qosylady. Qostanayda ishten janu qozghaltqyshyna qajetti shoyyn qúimalar jәne jetekshi beldemning bólshekteri shygharyla bastaydy.

Ekonomikanyng damuyna zor serpin beretin iri infraqúrylym nysandaryn salugha Últtyq qordyng qarajatyn júmsaugha bolady, dúrysy, júmsau qajet dep sanaymyn. Búl qor aqshany shetelding qarjy instituttarynda qattap-shottap saqtau ýshin emes, osynday maqsattargha júmsau ýshin qúrylghan joq pa?!

Memleket túrghyn ýy qúrylysy salasyn odan әri damytu, baspanalardy qoljetimdi ete týsu ýshin sharalar qabyldaydy. Kezekte túrghan azamattardy jalgha beriletin túrghyn ýimen qamtamasyz etu ýshin tiyisti júmys jalghasady. 2029 jylgha deyin jyl sayyn 10 myng adam osynday baspanagha ie bolady dep josparlanghan. Men jaqynda túrghyn-ýy sayasatyna qatysty týzetuler engizilgen zangha qol qoydym. «Otbasy banki» baspanagha múqtaj adamdardy «bir tereze» qaghidaty boyynsha tizimge alumen jәne olargha baspana bólumen ainalysatyn tolyqqandy damu institutyna ainalady.

Áleumettik infraqúrylymdy damytu mәselesine de basa nazar audarylady. Auyldaghy densaulyq saqtau jýiesin janghyrtugha arnalghan últtyq jobanyng ayasynda auyldyq jerlerde medisina nysandaryn salu júmystary jalghasady. Elimizde 460 myng oqushygha arnalghan 217 jayly mektep salu josparlanghan. Onyng 105-ining qúrylysy ayaqtaldy. Maqsatymyz – apatty jaghdaydaghy jәne ýsh auysymmen oqytatyn mektepter mәselesin, sonday-aq mekteptegi oryn tapshylyghyna qatysty týitkilderdi tolyghymen sheshu.

Bir ay búryn 2025–2027 jyldargha arnalghan Respublikalyq budjet qabyldandy. Qújatta әleumettik baghyt basty basymdyq retinde saqtaldy. Onda densaulyq saqtau, bilim beru salasyna jәne әleumettik qajettilikterge óte qomaqty qarjy qarastyrylghan.

– Sifrlandyru isin qolgha alyp, jasandy intellektini engizbesek, halyqtyng túrmys sapasyn jaqsartu mýmkin emes ekeni qazirding ózinde týsinikti. Elimiz bolashaqta osy salada ne istey alady?

– Azamattarymyz memleket tarapynan kórsetiletin qyzmetterdi sifrlandyru isining artyqshylyqtaryn jaqsy biledi. Elektrondy ýkimet saytyndaghy qoljetimdi qyzmetterding tizimi ýnemi tolyqtyrylyp keledi. Birikken Últtar Úiymynyng reytingisinde Qazaqstan E-government-ti damytu kórsetkishi boyynsha әlemde 24-shi oryn iyelendi. Búl – tәuir nәtiyje, biraq oghan toqmeyilsip, arqany kenge salugha bolmaydy. Kórsetkishterdi barynsha jaqsartu kerek. Men múny Ýkimetke jii aityp otyramyn. Búdan bólek, elimizdegi bankter de adamdardyng kýndelikti túrmys-tirshiligin edәuir jenildete týsu ýshin ózderining sifrlyq ekojýiesin qalyptastyryp jatyr.

Qazaqstannan eksporttalatyn IT-qyzmetter sany artyp kele jatqany kónil quantady. Astana Hub tabys­ty júmys istep túr. Búl tehnopark bir jarym mynnan astam kompaniyanyng basyn biriktiredi. Onyng ýshten birine juyghy – sheteldik kompaniya. Osylaysha, elimiz jahandyq sifrly kóshpendiler ýshin qolayly memleketke ainalyp keledi.

Qazaqstan Euraziya kenistigindegi eng iri sifrly habtyng biri bola alady. Oghan mýmkindigimiz tolyq jetedi. Ol ýshin jasandy intellekt tehnologiya­laryn damytu kerek. Bolashaghy zor jobalar qazirding ózinde bar. Mysaly qazaq tilining KazLLM atty sifrly til modelining alghashqy núsqasy jasaldy. Búl – qazaq tilinde oilap, saraptama jasap, qazaqsha sóilese alatyn jasandy intellekt. Osy baghyttaghy júmystar jalghasa beredi.

Jyl sonyna deyin jasandy intellektining Alem.AI atty halyqaralyq ortalyghy ashylady. Búl ortalyq investisiya tartatyn, әlemdik tәjiriybeni jәne innovasiyalardy engizetin oryngha ainaluy kerek.

Tayau jyldarda jasandy intellekt óte qarqyndy damyp, júrttyng ómir turaly úghymyn, tipti túrmys-tirshiligin de týbegeyli ózgertetinin eskergen jón. Mily mashinalar, yaghny intellektisi jaghynan adamdy on oraytyn robottar payda bolatyn kýn alys emes. Onyng ýstine búl robottar empatiyagha, yaghny sezinu jәne emosiya bildiru siyaqty adamgha tәn qasiyetterge ie bolady.

Jastargha mektepterde, kolledjder men joghary oqu oryndarynda jasandy intellekt tehnologiyalaryn qoldana biludi ýiretu manyzdy. Byltyr elimizding 15 uniyversiytetinde Google kompaniyasynyng jasandy intellekt jónindegi kurstary engizildi. Osy salanyng mamandaryn dayarlau ýshin arnayy baghdarlama әzirleu mәselesi pysyqtalyp jatyr (AI-Sana).

Neyrojýielerding paydasy úshan-teniz bolghanymen, odan tuyndaytyn qaterler de bar. Mysaly, alayaqtar foto-beynejazbalar jasap, adamnyng dauysyn keltiru ýshin de sony paydalanady. Sondyqtan kóptegen memleket jasandy intellekt tehnologiyalarynyng qoldanylu ayasyn zanmen retteuge kiristi.

Bizding deputattarymyz da jasandy intellekt turaly zang әzirleu kerek dep bastama kóterdi. Osy manyzdy júmyspen tiyanaqty týrde, múqiyat ainalysu qajet. Jasandy intellektini jauapkershilikpen qoldanu qaghidalaryn jasap, onyng etikalyq mәselelerin jan-jaqty oilastyru kerek. Biraq osy salany rettegende jasandy intellektini shekteuge emes, kerisinshe, ony damytu jaghyna mәn beriluge tiyis. Búl tehnologiyalardy keninen qoldanysqa engizu orasan zor mýmkindikterge jol ashady. Ony qalt jibermey, iygilikke jaratu qajet.

– Siz biznesti qoldau mәselesine erekshe mәn beresiz. Investorlarmen, kәsipkerlermen kezdesesiz. Elimizdegi kәsipkerlikting damu ýrdisine kóniliniz tola ma?

– Men investisiya jәne biznes salasyndaghy ahualdy jaqsartugha, kәsipkerlik bastamalardy qoldaugha airyqsha nazar audaramyn. Kýzdegi Joldauymda Ýkimetke osyghan qatys­ty naqty tapsyrmalar berdim. Byltyr sәuirde kәsipkerlerge qolayly jaghday jasau ýshin biznesti jýrgizu mәselesine qatysty zang qabyldadyq. Qazir memlekettik baqylau jýiesin retke keltirip jatyrmyz. Búrynghyday zansyzdyqtardy tekseruge emes, onyng aldyn alugha kóbirek basymdyq berilip otyr. «Basynan bastap retteu» tәsili engizilip jatyr. Keybir ekonomikalyq qylmystar qylmys sanatynan shygharyldy, ekonomikalyq qúqyq búzushylyqtyng 29 týri boyynsha qamaugha alu jazasyn qoldanugha tyiym salyndy. Múnyng bәri kәsipkerlerding mýddesi ýshin jasaldy.

Memleket subsidiya, jenildetilgen nesie jәne kepildendirilgen qaryz beru arqyly shaghyn jәne orta biznes­ke qoldau kórsetip otyr. Shaghyn jәne orta biznesting el ekonomikasyndaghy ýlesi ýzdiksiz artyp keledi. Býginde osy biznesting ókilderi 4,3 million adamgha, yaghny enbek etip jýrgen azamattardyng teng jartysyna juyghyna júmys tauyp berip otyr. Sondyqtan kәsipkerlik bastamalar el ekonomikasynyng negizgi qozghaushy kýshine ainalyp keledi dep senimmen aitugha bolady.

Memleket iri biznesti de damytugha mýddeli. Osynday kәsipkerlerding әleu­mettik jauapkershiligi de, jergilikti qauymdastyqtarmen úzaq merzimge arnalghan seriktestik qatynas ornatugha degen qúlshynysy da zor. Búl – quanarlyq jaghday. Memleket pen biznesting yqpaldastyghy arqyly kóptegen әleumettik mәsele sheshimin tauyp jatyr.

Qazaqstanda óz júmysyna jana tehnologiyalardy engizip jýrgen ozyq oily kәsipkerlerding jana buyny payda boldy. Múnday kәsipkerler әlemdik bәsekege týsuge de qabiletti. Qazir sheteldik biznesting Qazaqstanda óz ókildigin ashyp jatqany da kónil quantady. Búl jaghday otandyq naryqqa halyqaralyq sipat beruge, әdil bәsekeni kýsheytuge jәne ekonomikany әrtaraptandyrugha yqpal etedi. Osy orayda, Ýkimet janynan qúrylghan Investisiyalyq shtab «bir tereze» qaghidatyna say әreket etip, sheshimder qabyldap, ózine jýktelgen mindetti tolyq atqaryp jatqanyn atap ótken jón.

Memleketting investisiyalyq ahualdy jaqsartu jolyndaghy júmysy jemisin berip jatyr. Jaqynda Birikken Últtar Úiymynyng Aziya men Tynyq múhit elderine arnalghan ekonomikalyq jәne әleumettik komissiyasy investisiya jónindegi bayandamasyn jariyalady. Onda Qazaqstannyng 2024 jyly jana jobalargha 15,7 milliard dollar kóleminde tikeley shetel inves­tisiyasyn tartqany kórsetilgen. Búl onyng aldyndaghy jylmen salystyrghanda 88 payyzgha artyq. Biz Soltýstik jәne Ortalyq Aziyadaghy eng joghary kórsetkishke qol jetkizip otyrmyz. Aymaqtaghy shetel investisiyalarynyng ýshten ekisine juyghy, yaghny 63 payyzy Qazaqstannyng enshisinde.

Men biznes ókilderimen, investorlarmen aldaghy uaqytta da kezdesetin bolamyn. Olardyng jasampaz bastamalaryn qoldaymyn. Ýkimet pen barlyq memlekettik organdardan da osyny, yaghny bizneske qúlaq asyp, onymen ýilesimdi júmys jýrgizudi, bolashaghy zor jobalargha qarjy salatyn kәsipkerler men investorlargha qoldau kórsetudi talap etemin. Bizneske mýlde qysym kórsetilmeui kerek. Sheneunikter men kýshtik qúrylymdardyng qyz­metkerlerin múnday әreketteri ýshin jazalap jatyrmyz, aldaghy uaqytta da jauapkershilikke tartatyn bolamyz. Al kәsipkerler alayaqtyq jasamay, zang ayasynda júmys isteuge tiyis.

– Qoghamda sybaylas jemqorlyq turaly jii aitylady. Oghan qarsy belsendi kýres jýrgizilip jatqanyn kórip otyrmyz. Jalpy, sheneunikterding ústalghany turaly týrli aqparattar elimizde jemqorlyq órship túrghanday әser qaldyrady. Shynymen de solay ma?

– Sybaylas jemqorlyqpen jýieli týrde kýresu – asa qajetti júmys. Búghan esh kýmәn joq. Memleket jemqorlyqqa qatysty qúqyq búzushylyq faktilerin anyqtau ghana emes, jemqorlyqtyng aldyn alu ýshin júmys jýrgizip jatyr.

Qazaqstan jemqorlyqqa qarsy kýres jolynda eng ozyq halyqaralyq standarttardy, sonyng ishinde Ekonomikalyq yntymaqtastyq jәne damu úiymy engizip jatqan talaptardy basshylyqqa alady. Búl – óte joghary talap, biz soghan say boluymyz kerek. Búghan qosa, men sybaylas jemqorlyqpen kýresuge jauapty mekemening basshylaryna nauqanshyldyqqa salynbay, bayypty sheshimder qabyldau qajettigin ýnemi aityp otyramyn. Óitkeni әrbir sheshimning artynda adam taghdyry túr.

Al sheneunikterding ústalghany turaly aqparattyng jii shyghuy biylikting abyroyyna belgili bir dengeyde núqsan keltirgenimen, memleketting ashyq júmys isteytinin kórsetedi. Biraq múnday qadamsyz «Zang men tәrtip» qaghidattaryna negizdelgen әdiletti memleket qúru mýmkin emes.

– Qazaqstan men Reseyding arasynda ejelden tyghyz ekonomikalyq jәne mәdeniy-gumanitarlyq qatynas ornyqqan. Byltyr qarasha aiynda Resey Federasiyasynyng Preziydenti Vladimir Putin Qazaqstangha memlekettik saparmen keldi. Búl sapar bizding elde de, shetelde de júrttyng jiti nazarynda boldy. Sondaghy kelissózderding nәtiyjesin qalay baghalaysyz?

– Resey Preziydentimen ótkizgen kelissózder asa mazmúndy boldy. Biz sauda-ekonomika, kólik-logistika, energetika, mәdeniyet, bilim beru jәne basqa da salalardaghy yntymaqtastyq mәselelerin jan-jaqty talqyladyq. Astanagha Resey Ýkimeti mýshelerining jartysyna juyghynyng kelui Resey ýshin Qazaqstannyng strategiyalyq manyzy joghary ekenin kórsetedi.

Kelissózderding nәtiyjesi turaly kóp jazyldy, kóp aityldy. Áriyne, biraz dýnie aqparat qúraldaryna shyqqan joq. Vladimir Putinmen beyresmy jaghdayda tórt saghat әngimelestik. Búl kezdesude eki jaqty yntymaqtastyqty odan әri nyghaytugha mýmkindik tudy. Sonday-aq әngime barysynda halyqaralyq problemalar boyynsha ózara týsinistigimiz bekemdele týsti. Men Qazaqstannyng kóp jaqty sayasatynyng mәnin ashyq aityp, Reseymen strategiyalyq seriktestigimizdi jәne odaqtastyq qarym-qatynasty damytu turaly ústanymgha berik ekenimizdi jetkizdim.

Preziydent Putin – tәjiriybeli memleket qayratkeri. Ol Qazaqstannyng ereksheligin jәne Ortalyq Aziya aimaghyndaghy eng iri ekonomikasy bar manyzdy el ekenin jaqsy týsinedi. Sondyqtan Resey bizding elmen sauda-ekonomikalyq jәne investisiyalyq baylanystaryn nyghaytu ýshin belsendi júmys jýrgizip jatyr. Basqasha boluy da mýmkin emes. Sebebi eki el arasyn qúrlyqtaghy eng úzyn ýzdiksiz shekara qosyp jatyr.

Vladimir Putinning shetelge saparynyng eng kóbi bizding elge jasalghany, yaghny onyng Qazaqstangha 33 ret kelgeni de kóp jayttan habar beredi. Búdan bólek, biz telefon arqyly sóilesemiz, halyqaralyq forumdar ayasynda kezdesemiz. Bir sózben aitqanda, ýnemi habarlasyp otyramyz.

Múnyng bәri Qazaqstangha da, Reseyge de qajet. Óitkeni búl eki el basty ról atqaratyn Euraziya kenistigindegi túraqtylyqty qamtamasyz etu ýshin kerek.

– Siz Atom energetikasyna qatysty referendum kezinde aqparat qúraldarynyng aldynda sóz sóilep, atom elektr stansasyn salugha ozyq tehnologiyasy bar shetel kompaniyalary tartylady dediniz. Halyqaralyq konsorsium qúrylatyn boldy. Ýkimet qay kompaniyalargha basymdyq beretinin aiqyndady ma?

– Vladimir Putinning Astanagha sapary kezinde búl mәsele de talqylandy. Jobagha tapsyrys berushi retinde Qazaqstan jaghy Konsorsiumda bas operator bolady dep uaghdalastyq. Atom stansalaryn salugha baylanysty shetelderde tәjiriybesi mol, biligi joghary «Rosatom» kompaniyasynyng jobagha qatysuy mýmkin ekeni aityldy. Sonday-aq Qytaydyng azamattyq maqsatta qoldanylatyn yadrolyq nysandar salu isindegi zor jetistikteri eskerile otyryp, osy elding kompaniyasymen de kelissóz jýrgizilip jatyr. Jobagha basqa da memleketterdin, onyng ishinde Batys elderining korporasiyalary qyzyghushylyq tanytyp otyr.

Biyl konkurstyq rәsimder ótkiziledi. Sodan keyin Ýkimet týpkilikti sheshim qabyldaydy. Qazaqstangha quatty atom stansasy qajet ekeni anyq, men búghan senimdimin. Oghan qosa, tayau arada ekinshi, tipti ýshinshi atom elektr stansasyn saluymyz mýmkin ekenin joqqa shygharmaymyn. Yadrolyq ónerkәsip salasy qazirding ózinde energetika tapshylyghyna tap bolyp otyrghan ekonomikamyzdy órkendetuge zor serpin beredi. Qazaqstan yadrolyq energetikasy damyghan elge ainaluy qajet dep sanaymyn. Onyng bolashaghy zor.

– Qytay Halyq Respublikasynyng Tóraghasy Sy Szinipinning elimizge jasaghan memlekettik sapary ótken jyldyng taghy bir manyzdy oqighasy boldy. Sondaghy kelissózderding basty nәtiyjesi qanday? Aqparat qúraldarynda Tóragha Sy ekeuinizding el ýkimetterine ózara sauda ainalymyn eki ese arttyru jóninde mindet jýktegenderiniz aityldy. Búl qol jetkizuge bolatyn meje me?

– Qytay Halyq Respublikasynyng Tóraghasy Sy Szinipinning bizding eldi jaqsy biletinin, qazaq halqyna iltipatpen qaraytynyn atap ótken jón. Biz eki jaqty qarym-qatynasqa, ónirlik jәne halyqaralyq ahualgha qatysty barlyq mәseleni emen-jarqyn talqyladyq. Eshqanday kózqaras qayshylyghy joq. Qytay ýshin Qazaqstan – asa manyzdy strategiyalyq seriktes. Qarqyndy әri jan-jaqty damyp kele jatqan qazaq-qytay yntymaqtastyghy, shyn mәninde, mәngi strategiyalyq seriktestik dengeyine jetti. Múnyng Qazaqstan mýddesine say keletini sózsiz.

Qazaqstangha jasaghan memlekettik sapary kezinde Tóragha Sy Szinipin Qytaydyng elimizge eshqashan ziyanyn tiygizbeytinin, bizding egemendigimiz ben tәuelsizdigimizdi barynsha qoldaytynyn atap ótti. Búl – óte manyzdy mәlimdeme.

2023 jyly Qazaqstan men Qytay arasynda ózara vizasyz rejim ornatyldy. Jana bastama alys-beristi damytugha jәne eki halyqtyng dostyghyn nyghaytugha ong әserin tiygizip jatyr. Qazaqstan azamattary Qytaydy jana qyrynan tanyp, onyng tehnologiyalyq túrghydan alyp memleketke ainalghanyna kóz jetkize bastady. Qytay júrty da bizding otandastarymyzgha dostyq peyil tanytyp otyr.

Qytaymen jan-jaqty yntymaqtastyqty odan әri damytu qazaq diplomatiyasyndaghy manyzdy mindetting biri bolyp qala beredi. Búl memleket – Qazaqstannyng negizgi sauda seriktesi, sonday-aq ekonomikamyzdaghy eng iri investordyng biri. Ózara sauda ainalymyn eki ese arttyrugha barlyq mýmkindik bar. Eng bastysy, eki el basshylarynyng sayasy erik-jigeri jetkilikti. Sondyqtan atalghan maqsatqa jetuge әbden bolady.

Joghary dengeydegi dialog 2025 jyly da jalghasady. Tóragha Sy Szinipin «Ortalyq Aziya – QHR» sammiytine qatysady dep josparlanyp otyr. Onyng Qazaqstangha aldaghy sapary, sonday-aq biyl kýzde Qytayda ótetin kelissózder eki elding san salaly yqpaldastyghyn odan әri nyghaytugha septigin tiygizedi dep senemin.

– Siz jeltoqsannyng basynda Donalid Tramppen telefon arqyly sóilestiniz. Songhy ailarda sarapshylar onyng Aq ýige ekinshi ret kelui Amerikanyng saya­satyna jәne әlemdegi ahualgha qalay әser etetinine qatysty týrli pikir aityp jýr. Osy orayda qazaq-amerika qatynasy tayau jyldarda qalay órbiydi dep oilaysyz? Oghan AQSh-tyng Qytaymen jәne Reseymen kýrdeli qarym-qatynasy әser etpey me?

– IYә, Preziydent Donalid Tramppen mazmúndy әri ashyq әngime boldy. Ol Qazaqstangha AQSh-tyng manyzdy strategiyalyq seriktesi retinde jaqsy qaraytynyn senimmen aita alamyn. Biz joghary dengeyde júmys babyndaghy baylanysta bolamyz dep uaghdalastyq. Tramp jәne onyng komandasy halyqaralyq sayasatqa jana kózqarastar ornyqtyryp, tyng tәsilder engizumen ainalysady. Múnyng bәri әlemdegi ahualgha yqpal eteri anyq.

Men qazaq-amerika qarym-qatynasyn nyghaytugha ótken ghasyrdaghy 90-shy jyldardyng ortasynan beri atsalysyp kelemin. Ózara yqpaldastyqty nyghaytu jolyndaghy otyz jyldan astam uaqytta basymdyqtargha, yaghny sauda-ekonomika, investisiya salasyndaghy yntymaqtastyqqa, yadrolyq qarudy taratpau jәne qauipsizdikti saqtau mәselelerine qatysty ortaq ústanym qalyptasty. Aq ýiding jana basshylyghymen birlese atqarylatyn júmysqa da osy mәseleler arqau bolady.

Telefonmen sóileskende Donalid Tramp Ukrainadaghy әskery is-qimyldy toqtatugha qatysty bizding pikirimizdi súrady. Búl – men ýshin tyng taqyryp emes. Óitkeni 2024 jyly memleketter men halyqaralyq úiymdardyng kóptegen basshysy menen osy jóninde súraghan bolatyn. Erekshe jaghday qalyptasyp otyr: Resey әskery túrghydan jenilmeydi, al Ukraina Batystaghy odaqtastarynyng kómegimen soghysta berispey, tym bolmaghanda jenilip qalmaudan ýmittenip otyr. Sondyqtan búl mәselening airyqsha kýrdeli ekenin, onyng sheshimi qaqtyghysyp jatqan eki el basshylarynyng erik-jigerine jәne әlemdik derjava kóshbasshysy retinde Tramptyng ózine de baylanysty ekenin aittym. Qazaqstan Ukrainada әskery is-qimyl bastalghan sәtten-aq beybitshilik ornatu ýshin kelissózder jýrgizu qajettigin aityp kele jatqanyn atap óttim.

Biz esh jerde ara aghayyn atanugha ózimiz súranyp, úmtylmaytynymyzdy qadap aitugha tiyispin. Halyqaralyq arenada Qazaqstannyng әleueti men mýmkindikterine qaray әreket jasaymyz. Biraq halyqaralyq mәselelerding sheshiluine jәrdemdesuge әrdayym dayynbyz. Áriyne, halyqaralyq arenadaghy kýrdeli ahual bizding belgili bir eldermen sauda jәne sayasy qarym-qatynasymyzgha salqynyn tiygizedi. Sondyqtan biz syrtqy ýrdisterding jaghymsyz yqpalyn azaytugha tyrysamyz. Qazaqstan mýddeli memleketterding bәrimen ózara tiyimdi pragmatikalyq baylanys ornatudy kózdeydi.

– Týrki elderi yntymaqtas­tyghynyng ayasy ýzdiksiz keneyip keledi. Byltyr Qazaqstan Týrki memleketteri úiymynyng tóraghasy retinde bauyrlas elderding baylanysyn bekemdeuge edәuir ýles qosty. Týrki әlemining aldaghy yqpaldastyghy jolynda Qazaqstan qanday ról atqarady dep oilaysyz?

– Qazaqstan Týrki memleketteri úiymynyng bastauynda boldy. Osy úiym­gha mýshe elder – bizding kórshilerimiz әri manyzdy geosayasy seriktesterimiz.

Biz tóraghalyq etken kezde sayasy jәne sauda-ekonomikalyq, kólik-logistikalyq, mәdeniy-gumanitarlyq salalardaghy yntymaqtastyqty keneytuge basa mәn berdik. Birqatar auqymdy jobany jýzege asyrdyq, 80-nen astam is-shara úiymdastyryp, naqty nәtiyjege qol jetkizdik. Astanada V Dýniyejýzilik kóshpendiler oiyndary ótti. Oqu oryndary men akademiyalyq qúrylymdardyn, shygharmashylyq ziyaly qauym ókilderining arasynda tyghyz baylanys ornady. 2021 jyly týrki әlemining ruhany astanasy bolyp jariyalanghan kóne Týrkistan qalasy halyqtarymyzdyng dostyghyn nyghaytu isinde airyqsha ról atqarady.

Songhy 10 jylda Týrki memleketteri úiymyna mýshe elderding arasyndaghy alys-beris aitarlyqtay artty. 2024 jyly ózara sauda-sattyq kólemi 45 milliard dollardan asty. Elderimiz Transkaspiy halyqaralyq kólik dәlizinde manyzdy ról atqarady. Biz energetika, ónerkәsip, auyl sharuashylyghy, sifrlandyru salalaryndaghy yqpaldastyqty kýsheytudi kózdep otyrmyz.

Qazaqstan osy úiymnyng tóraghasy retinde «TURKTIME!» úranyn úsyndy. Búl abbreviatura ózara qarym-qatynastyng dәstýr (Traditions), unifikasiya (Unification), reformalar (Reforms), bilim (Knowledge), senim (Trust), investisiya (Investments), mediasiya (Mediation) jәne energiya (Energy) siyaqty segiz basymdyghyn bildiredi. Osy basymdyqtardy Týrki memleketteri úiymy ghana emes, býkil týrki әlemi qyzyghushylyqpen qabyl aldy. Qazaqstan týrki dýniyesin biriktirudi kózdeytin barlyq jasampaz bastamany qoldaydy, Reseyding «Altay – týrkilerding altyn besigi» atty tújyrymdamasyna da jaqsy qaraydy. Elimiz týrki halyqtary arasyndaghy baylanysty nyghaytu, sonday-aq ortaq tarihiy-mәdeny bay múramyzdy nasihattau isine aldaghy uaqytta da atsalysa beredi.

– Siz búghan deyin sheteldik sarapshylar men diplomattar Qazaqstandy orta derjava dep atay bastaghanyn aittynyz. Orta derjavalar qanday ról atqarady jәne osy mәrtebege ie bolghan Qazaqstan ne istey alady?

– Men búghan qatysty pikirimdi el ishinde de, shetelderde de aittym. Qazir halyqaralyq qatynastar jýiesi keri ketip barady, tipti qúldyray týsti deuge bolady. Túraqsyzdyq kýsheyip, iri derjavalardyng birin-biri aiyptauy beleng aldy. Birikken Últtar Úiymynyng Qauipsizdik Kenesi qauqarsyz bolyp qaldy. Osynday qiyn halyqaralyq ahualgha kóptegen memleket, sonyng ishinde Qazaqstan da alandap otyr. Búl – oryndy alandaushylyq. Sebebi qalyptasqan jaghday ol elderding túraqty әleumettik-ekonomikalyq damuyna mýmkindik bermeydi.

Býginde barynsha әdil әlem qalyptastyrugha degen súranys óte joghary. Osy túrghydan alghanda, orta derjavalar halyqaralyq senim daghdarysyn jәne jauapkershiligi joghary jahandyq kóshbasshylargha degen tapshylyqty enseru jolynda manyzdy ról atqara alady dep oilaymyn.

Orta derjavalar kýsh-jigerin júmyldyryp, janjaldasyp jatqan geosayasy ortalyqtardyng arasynda jana әri myqty dәneker bola alady. Sol arqyly halyqaralyq teketiresting qyzuyn bәsendetedi. Men orta derjavalar ýshin dәl osynday shaq tughanyna senimdimin.

– Biyl Úly Jenisting mereyli belesin atap ótemiz. Basqa da kóptegen memleket siyaqty, Qazaqstan ýshin de búl datanyng simvoldyq mәni zor. Osyghan oray qanday is-sharalar josparlanyp otyr?

– Biylghy memlekettik is-sharalardyng ishinde Úly Jenisting 80 jyldyghy erekshe oryn alady. Qazaqstandyqtar nasizmdi talqandaugha eleuli ýles qosty. Bizding atalarymyz ben әkelerimiz barlyq maydanda janqiyar­lyqpen soghysty. Onyng ýstine, Qazaqstan әskerdi qaru-jaraqpen, ónerkәsip ónimderimen jәne azyq-týlikpen qamtamasyz etu isinde manyzdy ról atqarghan senimdi tyl boldy.

Men Últtyq qúryltaydyng Atyraudaghy otyrysynda Jenisting mereyli belesin atap ótuge dayyndalu qajettigin aittym. Sol kezde jariyalaghan bastamalarym qazirding ózinde jýzege asty. Mysaly, «Aybyn» ordenining ýsh dәrejesi әigili batyrlarymyz Saghadat Núrmaghambetovtin, Bauyrjan Momyshúlynyng jәne Raqymjan Qoshqarbaevtyng esimimen atalatyn boldy. Qazaqstannyng әue qorghanysy kýshterining 604-shi әue bazasyna әigili úshqysh, Kenes Odaghynyng eki mәrte batyry Sergey Luganskiyding esimi berildi. Áliya Moldaghúlovanyn, Mәnshýk Mәmetova men Hiuaz Dospanovanyng óshpes erligin mindetti týrde jadymyzda janghyrtamyz.

Jenisti merekeleuge arnalghan josparda kóptegen is-shara qamtylghan. Onyng eng bastysy – Astanada ótetin әskery sheru. Soghys jәne tyl ardagerlerine qúrmet kórsetiledi, eshkim de eleusiz qalmaydy. Konsertter men kórmeler ótedi, derekti filimder men baghdarlamalar týsiriledi, tarihy kitaptar men fotoalibomdar shygharylady. Jauyngerlerimizding esimin el jadynda saqtau ýshin zertteu júmys­tary jalghasa beredi. B.Momyshúlynyn – 115, M.Ghabdullinnin – 110, Á.Moldaghúlovanyng 100 jyldyghy saltanatty is-sharalar tizimine kiredi.

Jenisting biylghy merekesi Qazaqstannyng birde-bir azamatyn bey-jay qaldyrmaytynyna senimdimin. Óitkeni bizding elde súrapyl soghystyng zardabyn tartpaghan otbasy joq deuge bolady. Soghysta qaza tapqandardy úmytpay, qaharman erlerimizding ruhyna taghzym etu, el ishinde beybitshilik pen tynyshtyqty saqtau – barshagha ortaq paryzymyz.

– Taghy bir ózekti mәsele bar. Songhy kezde qazaq tilining qoldanylu ayasy edәuir keneydi. Memlekettik tilde erkin sóileytin azamattardyng sany kóbeydi. Búl qazaq tiline degen súranystyng arta týskenin bildiredi. Búdan bólek, sheteldikterding de tilimizdi ýirenuge degen qyzyghushylyghy kýsheydi. Qoghamda qazaq tilining róli odan әri arta týsui ýshin ne isteu kerek dep oilaysyz?

– IYә, dúrys aitasyz. Qazaq tilining bәsekege qabileti jәne ony ýirenuge degen qyzyghushylyq barynsha artyp keledi. Eng bastysy, qazaq tilin bilu sәnge ainaldy, jastarymyz ony mengeruge úmtylatyn boldy. Memlekettik til azamattardyng qyzmet babynda ósuine jәne tabysqa jetuine jol ashatyn manyzdy faktor sanalady. Elimizding biznes ókilderi marketing salasyndaghy nauqandaryn qazaq tilinde sóileytin tútynushylardyng súranysyna qaray ótkizetin boldy. Múnyng bәri memleketting óte abay boludy qajet etetin әri sayasy túrghydan manyzdy sanalatyn osy saladaghy sayasaty tiyimdi jýrgizilip jatqanyn kórsetedi.

Sóz arasynda aita keteyin, dýnie jýzinde 7 mynnan astam til bar. Sonyng ishinde ýsh mynnan astam tilge joyylyp ketu qaupi tónip túr. Qazaq tili búl topqa kirmeydi. Ana tilimiz 2024 jyly әlemde eng keng taralghan tilderding arasynda 79-shy oryngha túraqtady. Osy rette kýrdeli әri qarama-qayshylyqqa toly kenes zamanynda ana tilimizdi әlemdik lingvistika kartasynan joyylyp ketuden saqtap qalghan ziyaly qauym ókilderinin, aqyn-jazushylardyn, jurnalister men ghalymdardyn, múghalimder men mәdeniyet qayratkerlerinin, auyl enbekkerlerinin, yaghny barsha otanshyl azamattardyng enbegin baghalauymyz kerek.

Búdan da joghary nәtiyjege qol jetkizu ýshin ghylym-bilim salasyndaghy infraqúrylymdy janghyrtugha, mektepter men basqa da oqu oryndarynda qazaq tilin ýiretu jýiesin jetildiruge qosa oqytushylardyng mәrtebesin arttyru mәselesin de sheshu qajet. 2023 jyly «Qazaq tili» qoghamynyng bastamasymen qúrylghan arnauly qorgha qoldau kórsetu kerek. Sifrlyq tehnologiyalardy qoldanugha basa mәn bergen jón. Óitkeni qazaq tilining aldaghy taghdyry, elimizding jahandyq bәsekege qabileti kóbine osyghan baylanysty bolady.

Shygharmashyl jastar jәne kreativti industriya memlekettik tildi damytu isine paydasyn tiygize alady. Memleket ekonomikadaghy bolashaghy zor osy salanyng órkendeuine barynsha qoldau kórsetedi. Otandyq jәne әlemdik naryqta qarjylyq jaghynan tiyimdi әri súranysqa ie bolatyn týrli kontentti qazaq tilinde jasau qajet. Búl jerde әdebiyet, muzyka, kino, serial jәne kompiuter oiyndary turaly aityp otyrmyn.

Ana tilimizding bolashaghy jarqyn ekenine mening esh kýmәnim joq. Qazaq tili memlekettik til retinde halqymyzdy úiystyru jolynda manyzdy ról atqara beredi. Biraq tilimizding túghyryn nyghaytamyz dep, ony basqa tilderge, sonyng ishinde orys tiline qarsy qoymau kerek.

– Siz óz sózderinizde jastargha airyqsha nazar audarasyz. Qazaqstan jastarynyng ózin-ózi damytuyna mol mýmkindigi bar. Olargha barlyq jol ashyq deuge bolady. Keybir jastardyng qúmar oiyngha, esirtkige tәueldi bolghanyn nemese kýni boyy esh maqsatsyz әleumettik jelide otyryp, altyn uaqytyn bosqa ótkizip jatqanyn kórgende qynjylasyn. Jas úrpaqty sayasy jauapkershiligi joghary әri jan-jaqty damyghan azamat etip tәrbiyeleu ýshin ne isteu kerek?

– Men týrli jiyndarda jastarymyz turaly jii aitamyn. Óitkeni olardyng bolashaghyn oilap, shyn jýrekten tileulestik bildiremin. Elimizding taghdyry – jastardyng qolynda. Biz otanshyldyghyn naqty isimen kórsetetin әri mәdeniyeti joghary úrpaq ósiruge mindettimiz. Reformanyng bәrin jastardyng iygiligi ýshin jasap jatyrmyz. Búl – әnsheyin әdemi sóz emes, memleket strategiyasynyng týpki mәni.

Býgingi jastar bizding jas kezimizge qaraghanda әldeqayda kóp biledi. Qazirgi tehnologiya dәuirinde búl – qalypty nәrse. Qazaqstanda daryndy, bilimdi әri maqsatyna úmtyla biletin qyz-jigitter kóp. Dәl sol sebepti men jastargha senemin dep jalyqpay aita beremin.

Bir ghana tilegim, aqyl-kenesim bar: jas azamattarymyz dýniyetanymy túrghysynan jasampaz, oilau qabileti jaghynan syndarly bolugha tiyis, olar jaqsy men jamannyng arajigin ajyrata bilui kerek. Jastarymyz halqymyzdyng bolmysyna jat iydeyalardyng jeteginde ketpese, kýizeliske týspese, nigilizmge boy aldyrmasa eken dep tileymin. Olardyng belsendi, tәrtipti, bilimpaz, enbekqor bolghanynqalaymyn.

Tәuelsizdik úrpaqtary qazirding ózinde ghylym, sport, biznes, kreativti industriya jәne memlekettik qyzmet salasynda zor jetistikke jetip jýr. Kóbi óndiriste jәne auyl sharuashylyghynda tabysty enbek etedi. Búl rette men osy jyldy «Júmysshy mamandyqtar jyly» dep jariyaladym. Biz enbek adamynyng abyroy-bedelin kóterip, enbekqorlyq, kәsibiylik siyaqty qúndylyqtardy dәripteu ýshin әli talay sharua atqaruymyz kerek.

Ekonomikanyng kóptegen salasynda júmys qoly jetispeydi. Júmysshy mamandyqtar mol әri tez tabys tabu túrghysynan qyzyqtyra qoymauy mýmkin. Biraq búl mamandyqtardyng enbek naryghynda súranysqa ie bolatynyna da, qoghamdaghy mәrtebesi joghary bolatynyna da kepildik bar. Men kәsiporyndardy aralaghan kezde jastardy jii jolyqtyramyn. Olardyng arasynda júmysshy әuletterining ókilderi kóp ekeni kónil quantady. Memleketting mindeti – jas mamandargha materialdyq jәne moralidyq jaghynan kómektesu. Men búl sharuamen ýnemi ainalysamyn.

– Jastarymyzdyng bilim quyp nemese júmys izdep shetelge shyghuyna qalay qaraysyz?

– Ras, býginde jastardyng kóbi bilim alu nemese qyzmette ósu ýshin shetelge shyqqysy keledi. Búl – jahandanu ýderisining bir ereksheligi. Oghan týsinistikpen qaraghan jón.

Bizding jastarymyz әlemdegi bedeldi uniyversiytetterde jaqsy bilim alyp, tәjiriybe jinap, dýniyetanym kókjiyegin keneyte alady. Sondyqtan memleket, әriyne, shetelde oqugha kedergi jasamaydy, kerisinshe, onday bastamalargha qoldau kórsetedi. Halyqaralyq «Bolashaq» stiypendiyasy barshagha belgili. Jas ghalymdardyng sheteldegi ghylymy ortalyqtarda taghylymdamadan ótuine jaghday jasalghan. Birqatar elmen student almasyp túramyz.

Jastardyng kәsiby biliktiligin kóteru nemese kóbirek tabys tabu ýshin shetelge shyghuy qalypty nәrse dep oilaymyn. Olar ýirenshikti mekenin tastap, ómirin kýrt ózgertuden qoryqpauy kerek. Tirshilikke beyim, shiraq bolugha tiyis. Ómir boyy bir auylda nemese bir qalada túryp, jarty ay júmysta bolghany ýshin biylikten joghary jalaqy talap etetin zaman әldeqashan kelmeske ketti. Qazirgi jastar onday bolmaugha tiyis. Qarym-qabileting qay jerde qajetke jarasa, sonda barugha tyrysu kerek. Baratyn jering iri shahar nemese basqa ónir, tipti basqa el boluy da mýmkin. Qazaqta «Jýrgenge jórgem ilinedi, jatqangha jan juymaydy» degen sóz bar.

Azamattarymyz shetelde jýrse de, halqymyzdyng salt-dәstýri men mәdeniyetin dәriptep, elimizding abyroy-bedelin arttyrugha atsalysyp, Otanyna paydasyn tiygize alady. Qazaqstan degen brendti әlemge tanytu da manyzdy missiyanyng biri. Degenmen shetelge shyghu «Barsakelmeske» ketu degen sóz emes. Úl-qyzdarymyzdyng jana tehnologiyalardy mengerip, tәjiriybe jinaqtap, Qazaqstangha oralghany jón. Elimizde bilikti mamandardyng ayaghyn jerge tiygizbey, qaghyp әketetin salalar kóp. Ýkimetting mindeti – olardyng óz Otanynda tabysty enbek etuine jaghday jasau.

– Súhbat bergeniniz ýshin rizashylyq bildiremin. Biraq ainalyp óte almaytyn taghy bir súraghym bar. Siz nege súhbatty basqa aqparat qúraldaryna emes, baspasózge bergendi jón kóresiz?

– Gazet-jurnal oqu – jas kezimnen qalyptasqan daghdy. «Ana tili» gazetin de túraqty oqyp túramyn. Men mәlimetti televiydeniye, internet, әleumettik jeli siyaqty san aluan aqparat kózderinen alamyn. Búdan bólek, kýn sayyn týrli mekemeden materialdar kelip týsedi. Men aqparat kenistigindegi ýrdisterdi jiti qadaghalap otyramyn. Jazbasha mәtinderding mәn-manyzyn tómendetuge bolmaydy. Merzimdi baspasóz bәribir memlekettik sayasattan habar beretin manyzdy aqparat kózi bolyp qala beredi.

Mening bolmys-bitimim taldau jasaugha beyim. Sóileytin sózderimnin, mәlimdemelerimnin, tipti joldaytyn hattarym men jedelhattarymnyng mәtinin de ózim múqiyat qaraymyn. Men redaksiyalaghannan keyin mәtinder mýlde basqasha bolyp shyghatynyna apparat qyzmetkerleri әbden ýirengen.

Áriyne, jurnalistermen әngimelesuge ózderi bastamashy bolyp, telearna tilshilerine qúlshyna súhbat beretin jәne ózderin janalyqtardan kórgenine mәz bolyp otyratyn basshylar da bar. Árkimdiki ózine jón shyghar.

Osy súhbatty sizderding basylymdarynyzgha beru arqyly elimizdegi jurnalistikanyng tiregi sanalatyn qazaq tilindegi mediagha qoldau kórsetkim keldi. Biylghy 22 nauryzda «Ana tili» gazetining jaryqqa shyqqanyna 35 jyl tolady. Alda kele jatqan mereyli belesteriniz qútty bolsyn! Osy uaqytta gazet jemisti joldan ótti, óz ereksheligi, túraqty oqyrmany bar beldi әri bedeldi basylymgha ainaldy.

Býgin biz eng ózekti degen birtalay mәseleni ashyq talqyladyq dep oilaymyn. Jaqsy súhbat boldy. Ádette osynday auqymdy súhbatta memleketting qyzmetine qatysty múqiyat oilastyrylghan әri manyzdy mәseleler aitylady. Ótken jylgha qorytyndy jasalyp, osy jyldyng baghyt-baghdary aiqyndalady.

Shyn mәninde, búl súhbatty elge tereng oy salu jәne biylghy júmysymyzgha tyng serpin beru ýshin otandastaryma joldaghan arnayy ýndeuim deuge bolady.

Ángimelesken Erlan Jýnis

Abai.kz

6 pikir