Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2765 0 pikir 18 Qyrkýiek, 2013 saghat 10:31

Janat QAPALBAEVA. ANQASY KEPKEN AUYL

Óktem merdiger 70 million tengeni qaytarmay otyr

Talas audanynyng Oiyq auylyndaghy auyz sudyng jyry biyl birjola sheshiletin siyaqty. Qúrylysy 2010 jyly bastalghan nysan jauapsyz merdigerding kesirinen ýsh jyldan beri qarausyz qalyp, júmys toqtap túrghany belgili. Auyz su jýiesin jýrgizu qúqyghyn útyp alghan «SK Biyik asular-2006» jauapkershiligi shekteuli seriktestigi qúny 223 mln. 809 myng tenge bolatyn jobanyng biraz qarjysyn tekke shashqan eken. Sonyng kesirinen qaytadan budjetten qarjy bólinip, smeta qúny 422 million tengeden asyp jyghyldy. Oghan qosa, biylik kompaniyagha taghy biraz mýmkindik berdi. Sol kezde jasalghan qosymsha kelisimshartqa sәikes, qúrylys júmystary byltyrghy qazan aiynda ayaqtaluy tiyis bolatyn. Alayda merdiger jer qazu júmystarynda qiyndyq tuyndaghanyn aityp hat joldap, kelisimshart merzimin qayta úzartugha tura keledi. Biraq búl jenildikterge qaramastan 152 million 271 myng tenge qarjy bәribir iygerilmey qaldy sol jyly. «SK Biyik asular-2006» qosalqy merdiger jaldap, qúrylys-montaj júmystaryn 2012 jyldyng jeltoqsan aiynda tolyq bitiremin degen qúrghaq uәdesinde de túra almady. Tipti, qosymsha jaldaghan submerdigeri «KazStroyIndustriya» seriktestigine de tiyisti qarajatyn bólmey qoyghan. Tenge túrmaq teben iyne de kórmegen búl firma júmysty amalsyz toqtatyp, óz jónimen ketti. Jalpy, bas merdiger qúrylys-montaj júmystarynyng tek 65 payyzyn oryndaghan bop shyqty.  

Óktem merdiger 70 million tengeni qaytarmay otyr

Talas audanynyng Oiyq auylyndaghy auyz sudyng jyry biyl birjola sheshiletin siyaqty. Qúrylysy 2010 jyly bastalghan nysan jauapsyz merdigerding kesirinen ýsh jyldan beri qarausyz qalyp, júmys toqtap túrghany belgili. Auyz su jýiesin jýrgizu qúqyghyn útyp alghan «SK Biyik asular-2006» jauapkershiligi shekteuli seriktestigi qúny 223 mln. 809 myng tenge bolatyn jobanyng biraz qarjysyn tekke shashqan eken. Sonyng kesirinen qaytadan budjetten qarjy bólinip, smeta qúny 422 million tengeden asyp jyghyldy. Oghan qosa, biylik kompaniyagha taghy biraz mýmkindik berdi. Sol kezde jasalghan qosymsha kelisimshartqa sәikes, qúrylys júmystary byltyrghy qazan aiynda ayaqtaluy tiyis bolatyn. Alayda merdiger jer qazu júmystarynda qiyndyq tuyndaghanyn aityp hat joldap, kelisimshart merzimin qayta úzartugha tura keledi. Biraq búl jenildikterge qaramastan 152 million 271 myng tenge qarjy bәribir iygerilmey qaldy sol jyly. «SK Biyik asular-2006» qosalqy merdiger jaldap, qúrylys-montaj júmystaryn 2012 jyldyng jeltoqsan aiynda tolyq bitiremin degen qúrghaq uәdesinde de túra almady. Tipti, qosymsha jaldaghan submerdigeri «KazStroyIndustriya» seriktestigine de tiyisti qarajatyn bólmey qoyghan. Tenge túrmaq teben iyne de kórmegen búl firma júmysty amalsyz toqtatyp, óz jónimen ketti. Jalpy, bas merdiger qúrylys-montaj júmystarynyng tek 65 payyzyn oryndaghan bop shyqty.  

Talas audandyq sәulet, qala qúrylysy jәne qúrylys bólimining bastyghy Áliya Mynbaevanyng aituynsha, memleket qarjysyn talan-tarajgha salghan merdigerge qatysty oblystyq mamandandyrylghan audanaralyq ekonomikalyq soty 9 sәuirde sheshim shygharypty. Sot ony josyqsyz merdiger dep tanyp, tapsyrys berushi mekemeden aldyn ala alyp qoyghan 70 million tengeden astam qarjyny qaytaruyn mindettedi. Búl qarjyny «erterek» audaryp jibergeni ýshin audan әkimdigi sәulet, qala qúrylysy jәne qúrylys bólimining sol kezdegi basshysy B.Baybolov ornynan da alynghan bolatyn. Ókinishtisi sol, qúrylys firmasy uaqytty barynsha sozyp, eldi әure-sarsangha saludy maqsat etti me, әiteuir sot sheshimine narazylyghyn bildirip, appellyasiyalyq shaghym týsirdi. Odan jenilgen song kassasiyalyq aryz berdi. Odan da úpayy týgeldengen joq. Óz әreketining dúrys emestigin jaqsy bile túra, ýkimdi joqqa shygharu ýshin tynymsyz shaghymdana beru qaryzdy qaytaratyn uaqytty barynsha alys­tatu maqsatynda jasalyp otyrghan siyaqty. Al qúrylys sol ayaqtalmaghan kýii qantarylyp qala berdi.

Degenmen, atalghan bólim de qarap jatpay, juyrda qayta konkurs jariyalapty. Tamyz aiynda jenimpaz anyqtaldy. Búryn osy nysanda qosalqy merdiger bolghan «Núrbah» seriktestigi býginde júmysty jalghastyruda. Ázirge búl mekeme 137 million tengening júmystaryn atqarmaq. Búl qarajat nysandy tolyq paydalanugha beruge jetkiliksiz, әriyne. Degenmen, oghan deyin «SK Biyik asular-2006» qaryzyn qaytarsa, qaytadan qosymsha kelisimshart jasalyp, merdiger týgel bitiretin bolady. 

Su qúbyrynyng jalpy úzyndyghy 35,7 shaqyrym bolsa, sonyng 20,1 shaqyrymy – su jelisi. Magistraligha – 129, qyzmet kórsetetin jelilerge – 500 qúdyq ornatyluy tiyis. Biz auyldaghy qúrylys nysanyna barghanymyzda júmysshylar qúdyq ornatugha qajetti beton «saqinalardy» týsirip jatty. Eki ekskavator men bir kótergish kran, bir gidroúsaqtaushy tehnika qyzu enbek ýstinde eken. Júmysshylar servistik jelilerge qúdyq ornatugha jappay kirisip ketken. Osy auyldyng túrghyny, brigadir Qayrat Oshaqbaev búnyng aldyndaghy mekemege de jaldanyp júmys istegenin aitty. «Qos merdigerdi esh salystyrugha kelmeydi», – deydi ol.  

– Ótken ýsh jylda «SK Biyik asular-2006» jarytymdy is bitirgen joq. Basshylyghy Astana qalasynda bolghan song ba eken, әiteuir bir ay júmys istese, ýsh-tórt ay toqtap túratyn. Sharua endi ghana bir retke keldi. Múnda jalpy 25 adam enbek etude. Kópshiligi – osy auyldyng azamattary. Ózim әr kýnime 2 myng tenge enbekaqy alamyn, – deydi ol. 

Qyzyghy sol, «SK Biyik asular-2006» kompaniyasy jaldaghan kýzetshi E. әli kýnge deyin osyndaghy dýniyege bas-kóz bolyp jýr. Ol su jinalatyn múnara manyndaghy qorshalghan aumaqty ýnemi syrtynan qúlyptap, júmyskerlerding aituymen ghana ashyp beredi eken. El týski asqa ketse de, ýiine qaytsa da andyp otyryp, jetip kelip jauyp ketedi, tanerteng ashyp beredi. Áu basta tipti eshkimdi attap bastyrmay qoyghan eken, keyin jana merdigerding kelgenin estip, júrtty kirgizip túrugha kelisipti. Ózining әlgi firmadan jalaqy almaghanyna da biraz bolghan kórinedi. Soghan qaramastan alangha jan juytpay, jana kelgen merdigerding enbekkerlerine әrbir qúral-saymandy tek arnayy ótinishpen, tizimmen beredi. Júmyskerlerding aituynsha, múny ol qalayda júmys berushisine jaghyp, jalaqy alu maqsatynda istep otyr. Basshysymen habarlasyp, esep berip otyrady eken. «Áriyne, jauaptylyq – jaqsy qasiyet. Biraq, ony kózden tasa qylmaugha tyrysyp, joghaltyp alsaq, sabyla izdep jýrgenimiz. Kýnimiz kýzetshige qarap qaldy ghoy, bir shara qoldanbasa bolmaydy», – deydi olar. Eks-merdigerding júmysqa әli de iyelik etip otyrghan sebebin audandyq sәulet, qala qúrylysy jәne qúrylys bólimining bastyghy Áliya Mynbaeva bylay dep týsindiruge tyrysty:  

Búrynghy merdigerdegi dý­niyelerdi paydalanu ýshin sol firmanyng ókili kelip, ózi kuә bolyp, bizge ótkizui shart. Al, olar kisi jibermey otyr. Búl qarauyldy ókil retinde qatystyryp, bar saymanyn qabyldap alugha qaqymyz joq. 

Sondyqtan, әzirge jaghday osy kýiinde qala beretin siyaqty. 

Ózge oblystan kelgen mer­digerlerding ishinde jauap­kershilik jýgin sezinip, júmysyn yqtiyatpen atqarghandary kemde-kem. Jergilikti aimaqqa ýirenise almay ma, әlde ózderine osy qolayly ma, kim bilsin. «SK Biyik asular-2006» kompaniyasynyng qiytúrqylyghy bolmaghanda Oiyq auylyna auyz su osydan eki jyl búryn kelip qoyar edi. «Núrbah» JShS júmysty jeltoqsan aiyna deyin bitirgenimen, bәribir eks-merdiger qaryzdy qaytarmay, nysan tolyq paydalanugha berilmeydi. Sondyqtan, oiyqtyqtar eng beri degende kelesi jyly ghana sapaly auyz sugha qol jetkizui mýmkin. Nysan el iygiligine berilgennen keyin de problemalar tuyndamasyna eshkim kepildik bere almasy taghy anyq. Mysal keltire ketsek, «Aqbarys» kompaniyasy qúrylysyn birneshe jylgha sozghan Aqkól auylyndaghy auyz su jaghdayy әli de mәz emes. Jýie janadan jýrgizilse de, aqkóldikterding 80 payyzy ghana auyz sumen qamtylghan. Onda da arnayy keste boyynsha tәuligine birneshe saghat qana beriledi. 

Janat QAPALBAEVA 

Jambyl oblysy, 

Talas audany

"Týrkistan" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5390