Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2177 0 pikir 9 Qyrkýiek, 2009 saghat 09:06

Qazbek QÚTTYMÚRATÚLY. Oraldy oraghytyp ótkennen kim útady?

Býginde Batys Qytaydan Batys Europagha tartylatyn qúrylyqaralyq avtokólik dәlizining jobasy naqtylanyp ta qaldy. Baghzydaghy «Úly Jibek jolynyn» zamanauy balamasy sekildi kórinetin búl kýretamyr aidaharday alyp Qytaydy ensesi odan bir de kem emes Euroodaqpen jalghastyratyn ghasyr jobasy ekendiginde dau joq. Búl jobadan eng aldymen útatyn, әriyne, Qazaqstan men Resey memleketteri. Óitkeni dýniyening eki shetin jalghaytyn alyp kýrejol Qazaqstandy kóktey ótse, onymen aghylatyn kólik tasqyny men jýk tasymalynan jergilikti halyqqa da mol ýles tiyeri sózsiz. Jol boyynda qanshama meymanhana, ashana, t.b. halyqqa qyzmet kórsetu oryndary ashylyp, myndaghan adamgha qosymsha júmys pen valutalyq tabys kózi tabylar edi.

Býginde Batys Qytaydan Batys Europagha tartylatyn qúrylyqaralyq avtokólik dәlizining jobasy naqtylanyp ta qaldy. Baghzydaghy «Úly Jibek jolynyn» zamanauy balamasy sekildi kórinetin búl kýretamyr aidaharday alyp Qytaydy ensesi odan bir de kem emes Euroodaqpen jalghastyratyn ghasyr jobasy ekendiginde dau joq. Búl jobadan eng aldymen útatyn, әriyne, Qazaqstan men Resey memleketteri. Óitkeni dýniyening eki shetin jalghaytyn alyp kýrejol Qazaqstandy kóktey ótse, onymen aghylatyn kólik tasqyny men jýk tasymalynan jergilikti halyqqa da mol ýles tiyeri sózsiz. Jol boyynda qanshama meymanhana, ashana, t.b. halyqqa qyzmet kórsetu oryndary ashylyp, myndaghan adamgha qosymsha júmys pen valutalyq tabys kózi tabylar edi.

Jana jobanyng ekonomikalyq tiyimdiliginde sóz joq. Búl - Qytaydy, Shyghys Aziya elderin Europagha shygharatyn eng qysqa jol. Mysaly, býginde Europa men Aziya arasyndaghy jýk ainalymy 700 mlrd. dollargha jetedi. Búl san keler jyly bir trillion dollardan asady deydi mamandar. Osy jýk ainalymynyng 50% payyzy songhy kezde kýrt kóterilip kele jatqan Qytaygha tiyesili. Osynau tranzitten jylyna 40-50 mlrd. dollar taza payda týsedi. Qazir Aziya men Europa arasyndaghy jýk ainalymynyng 85-90%-y teniz arqyly ótedi. Biraq teniz joly arzan bolghanymen, uaqyt jaghynan kóp útylady. Eger teniz arqyly Sues kanalymen tasymaldanghan jýk Europagha jetu ýshin 45 kýn joghaltsa, jana dәlizben 10 kýnde jetkizuge bolady. Sondyqtan «Batys Qytay-Batys Europa» jolynyng tehnikalyq-ekonomikalyq negizin jasaugha Qazaqstan kólik ministrlgi 2007 jyldan kiristi. Qazaqstan aumaghyndaghy jalpy úzyndyghy 8,5 myng shaqyrymnan asatyn joldyng qúny - 900 mlrd. tenge bolady eken. Qazaqstan búl joldy bes jyl ishinde salyp bitirui tiyis.

Atalghan kólik dәlizi el qazynasyna jylyna 56 mlrd. tenge qúyady dep josparlanghan. Boljam boyynsha búl jolmen jylyna 80 myng konteyner tasymaldanyp, 10 myng avtokólik jýrip ótui tiyis.

Qazaq-qytay shekarasyndaghy Horgos keden beketinen bastau alatyn búl magistraldyng baghyty ilkide Batys Qazaqstan oblysynyng Tasqala audany aimaghynan Reseyding Ozinky eldi mekenine ótetin bolyp josparlanghan edi. Batys Qazaqstan oblysy men Saratov oblysy shekarasynda «Tasqala-Ozinki» sauda-logistikalyq ortalyghyn ashu ýshin barlyq alghyshart jasaldy.

QR Ýkimetining 2006-2008 jyldargha arnalghan baghdarlamasynda mynaday joldar bar: «Jeti joldyng torabyna ornalasqan Dostyq stansasynda, Aqtau teniz portynda, Horgos pen Tasqala-Ozinky keden beketterinde, Astana men Almaty qalalarynda kólik-logistikalyq ortalyqtar qúru jónindegi júmystardy jandandyramyz».

Aytqanday, QR Industriya jәne sauda ministrligi Resey jaghymen Saratov oblysynyng shekarasynda «Tasqala-Ozinki» sauda-logistikalyq ortalyq qúru júmysy býginde qyzu jýrude. Jobanyng qazaqstandyq bóligin oryndaushy «Batys ÁÓK ÚK» AQ bolsa, Resey jaghynan «Saratov oblystyq kólik-logistikalyq ortalyghy» JShÚ atsalysyp jatyr. QR Ýkimetining 2007 jylghy 6 qyrkýiektegi №774 qaulysyna sәikes bólingen qarjygha «Qazaqstannyng batys qaqpasy» sanitarlyq-ekonomikalyq aimaghynyng (SEA) tehnikalyq-ekonomikalyq negizi jasaldy. Búl qújatqa sәikes, SEA qúrylysy shekaralyq sauda-ekonomikalyq әriptestikti nyghaytyp, serpindi jobalardy jýzege asyru ýshin kerek. Tasqala audany әkimining sheshimimen «qúrghaq port» aumaghy ýshin Tasqala keden beketi manynan 150 ga jer de bólinip, әzir túr.

Qazirding ózinde tómendegidey qújattargha qol qoyylghan:

-         Batys Qazaqstan men Saratov oblystary arasynda әriptestik turaly kelisim;

-         «Batys ÁÓK ÚK» AQ men «Saratov oblystyq kólik-logistikalyq ortalyghy» JShÚ arasynda әriptestik turaly kelisim;

-         Ózara әriptestik turaly «Batys» ÁÓK ÚK» AQ, «Saratov oblystyq kólik-logistikalyq ortalyghy» JShÚ, «Horgos» ShQHO» AQ, «Jetisu» ÁÓK ÚK» AQ, «Kaspiy» ÁÓK ÚK» AQ, «Aqtau» teniz porty» diyreksiyasy aralarynda kelisim;

-         «Tasqala-Ozinki» sauda-logistikalyq ortalyghyn qúru jóninde 2009-2010 jyldargha arnalghan is-sharalar jospary.

Alayda bizge jetken songhy mәlimetterge qaraghanda, Qytaydan sheru tartqan kýre jol Oralgha jetpey, Aqtóbeden Orynborgha búrylyp ketkeli túr eken. Búl, birinshiden, asa manyzdy halyqaralyq avtodәlizding neghúrlym úzaghyraq bóligin óz aimaghynan ótkizuge tyrysqan reseylikterding әreketi bolsa, ekinshiden, shekaradaghy auys-týiis týsimnen kóbirek ýles alugha qyzyqqan aqtóbelikterding lobbiy-júmysy deydi derekkózder. Áriyne, múnday jaghdayda Batys Qazaqstan oblysy ghana emes, kýlli Qazaqstan Respublikasy útylary anyq. Óitkeni avtodәlizding qazaqstandyq bóligi 500 shaqyrymnyng ýstinde qysqarmaq. Jol boyynda payda bolatyn qosymsha infraqúrylymdardy eseptegende, joghaltyp otyrghanymyz tipten kóp.

Ras, reseylikter kórpeni ózine kóbirek tartugha әuelden mýddeli bolghan. Tipti Resey Kólik ministrligi dәlizdi Chelyabinsk qalasy túsynan ótkizip jiberuge de әrekettengeni belgili. Osynday patriotizm bizding otandyq ministrlikterge de búiyrsayshy dep armandaysyng ishtey...

Endi ne bolady? Osylaysha Jibek joly Aq Jayyqqa soqpay óte me?

- Jergilikti basshylardyng jigersizdiginen, Astanada Batys Qazaqstannyng sózin sóileytin myqtylardyng bolmauynan bizding Oral osymen birneshe ret «auzyndaghy nanynan» airylyp otyr. Mysaly, qazir Jayyqta mýldem joyylyp ketken qyzyl balyqty qayta ósirip, sanyn qalpyna keltirudi kózdegen ghylymiy-óndiristik jobany oraldyq ghalymdar jasap, Astanagha úsynghan bolatyn, jeme-jemge kelgende Atyraudyng menshigi bolyp ketti. Balyq zauyty Atyrauda salynatyn boldy. Kezinde búl mәseleni halyq talqysyna salyp, qoghamnyng qoldauyn tapqanda, olay bolmas edi, - dep sanaydy belgili zanger, «Órken» qoghamdyq birlestigining tóraghasy Abzal Qúspanov.

«Búl bәlkim oblystyq dengeydegi mekemelerding kóbin ózge ónirlerden kelgen azamattardyng basqaryp otyrghanynan ba eken?!» dep basyn shayqaydy Abzal Temirghaliyúly.

«Órken» qoghamdyq birlestigining tóraghasy jaqynda oblys әkimine, QR kólik jәne kommunikasiya ministrine ýndeu-hat joldady.

 

,

Oral qalasy

(Maqala «Ayna» gazetining №23 sanynda (3 qyrkýiek, 2009 jyl) «Qytaydan Europagha tartylar jol Oraldy ainalyp ótpek pe?» degen taqyryppen berilgen.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5404