Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 3662 0 pikir 26 Qyrkýiek, 2013 saghat 09:11

Túrsynbek Áliyúly. Batys pen ontýstikke aparatyn tóte jol bar ma?

Qazir aulasynda kóligi joq ýy joq dese de bolady. Biraq elimizdegi joldardyng jay-kýii óte nashar. Ázirshe elimizde europalyq standartqa say keletin bir-aq jol bar. Ol Astana-Burabay avtobany. Astana-Qaraghandy, Astana-Pavlodar avtobandary salyna bastady. Endi Kókshetau-Qyzyljar, Astana-Qostanay avtobany salynsa, elimizding kólemi Týrkiyamen para-par soltýstik bóligining kólik joldary europalyq dengeyge shyghyp, tamasha bolar  edi...

      Qazir el ortalyghy Astananyng aimaqtarmen jaqsy joldar arqyly baylanysy turaly aitudyng ózi artyq. Astana-Almaty joly jaqsy bolghanymen, óte tar. Sonyng kesirinen jol-kólik apaty óte kóp. Al elordamyzdyng ontýstikpen baylanysy dәl qazirgi joldar boyynsha alghanda óte alys deuge bolady. Astanadan Shymkentke deyin 1700 shaqyrym eken. Qyzylordagha deyin 2000 shaqyrymnan asyp ketedi. Eki-ýsh kýndik jol. Sonda ontýstikke eng tóte jol qaysysy bolmaq?

      Astanadan Qorghaljyn-Barshyn-Saryózen arqyly Jezqazghannyng Qyzyljaryna shyghugha bolady. Búl jol qazir de bar, biraq nashar kýide. Qyzyljar men Jezqazghannyng arasy jaqsy. Endi Jezqazghannan Qyzylordagha deyin 400 shaqyrymdyq jol salynsa, mine, osy jol ontýstikke tikeley alyp barar edi. Qashyqtyq ta qysqarady. Astanadan Qyzylordagha deyin bar-joghy 900 shaqyrym ghana bolady. Bir-aq kýndik jol.

Qazir aulasynda kóligi joq ýy joq dese de bolady. Biraq elimizdegi joldardyng jay-kýii óte nashar. Ázirshe elimizde europalyq standartqa say keletin bir-aq jol bar. Ol Astana-Burabay avtobany. Astana-Qaraghandy, Astana-Pavlodar avtobandary salyna bastady. Endi Kókshetau-Qyzyljar, Astana-Qostanay avtobany salynsa, elimizding kólemi Týrkiyamen para-par soltýstik bóligining kólik joldary europalyq dengeyge shyghyp, tamasha bolar  edi...

      Qazir el ortalyghy Astananyng aimaqtarmen jaqsy joldar arqyly baylanysy turaly aitudyng ózi artyq. Astana-Almaty joly jaqsy bolghanymen, óte tar. Sonyng kesirinen jol-kólik apaty óte kóp. Al elordamyzdyng ontýstikpen baylanysy dәl qazirgi joldar boyynsha alghanda óte alys deuge bolady. Astanadan Shymkentke deyin 1700 shaqyrym eken. Qyzylordagha deyin 2000 shaqyrymnan asyp ketedi. Eki-ýsh kýndik jol. Sonda ontýstikke eng tóte jol qaysysy bolmaq?

      Astanadan Qorghaljyn-Barshyn-Saryózen arqyly Jezqazghannyng Qyzyljaryna shyghugha bolady. Búl jol qazir de bar, biraq nashar kýide. Qyzyljar men Jezqazghannyng arasy jaqsy. Endi Jezqazghannan Qyzylordagha deyin 400 shaqyrymdyq jol salynsa, mine, osy jol ontýstikke tikeley alyp barar edi. Qashyqtyq ta qysqarady. Astanadan Qyzylordagha deyin bar-joghy 900 shaqyrym ghana bolady. Bir-aq kýndik jol.

      Ekinshiden, Jezqazghannan Beyneuge tikeley jol tartu kerek. Qazir temir jol salyna bastady, janynan kólik jolyn da tartu ýlken strategiyalyq mәseleni sheshumen birdey. Áytpese, qazir Astananyng batyspen baylanysy joq dese de bolady. Búl jol batystyqtardy elordagha kelude eng qysqa jolmen qamtamasyz etedi. Astanalyqtar da taqtayday tegis jolmen jýitkip otyryp tenizge baryp, shomylyp, Kendirlini damytyp, shetelge shapqylay bermes edi...

      Búnyng bәri, әriyne, qarjygha kelip tireledi. Al qarjy bolsa bar emes pe? Qazaqstannyng altyn-valuta rezervi 100 milliard dollargha jetip qaldy. Biraq ol batystyng paydasy az qúndy qaghazdaryna salynghan. Bir sózben aitqanda «óli» aqsha kýiinde tekke jatyr. Erteng әlemde taghy da bir krizis bolsa ol aqshanyng ornyn sipap qaluymyz әbden mýmkin. Al joldargha salynghan qarajat eldi damytady, budjetti toltyrady. Halyqqa júmys beredi emes pe?

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5269