Býgin esim-soyy elge belgili akter, rejisser, satiriyk, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri Asqar Naymantaev dýniyeden ozdy.

Asqar Naymantaev 1965 jyldyng 17 mausymynda Almaty oblysy, Rayymbek audanynda  dýniyege kelgen.  Úzaq jyl «Terisqaqpay» әzil-syqaq teatrynyng jetekshisi boldy. Búryn jabylyp qalghan halyq teatrlaryn qayta tiriltip,   Rayymbek, Úighyr audandarynda  «Hantәniri» jәne «Qaradala»  teatrlaryn ashyp,  tól mәdeniyetimizge orasan ýlesin qosty.

Qazaq ónerine, kiyeli sahnagha bar ghúmyryn adal arnaghan birtuma óner qayratkerining artynda qalghan otbasyna, jaqyndaryna, barsha qazaq júrtyna qayghyra kónil aitamyz.

Tayghaq jerde taghasyz shapqan túlpar edi...

Nartay Saudanbekúly:

- Seng soqqanday esimdi endi jiyp, osyny jazugha әreng әlim keldi. Estelik jazugha deuge dәtim barmady.

IYә, bereri mol azamatty baghyn asyrmaq týgili baghalamadyq. Tórt ayaghyn teng basqan túlpardy taghalamadyq. Baptap, taghalamaq týgili isher suynyng ózin uaghynda bermey sandalttyq. Endigi әngime bos sóz ghana. Eng songhy ret Mәrtebeli Ónerdi baghamdaugha kelgende kórippin. Bir jerding tumasy bolghandyqtan ba әiteuir әke-chechem dep kórisip, qauqyldasyp, aqyry kerisip tyndyq. Aghama erkelep kóp dýniyeni «teris» aitatynmyn. Kerisuimiz de jәy әngime. Sol óner ainalasy ghoy.

«Áy, Nartay», deydi bir kýni telefon shalyp. «Ana Amanatyndy oqydyq. Búdan bylay onday dýnie jazba», dedi.

«Nege», dep shoshyp kettim. Onsyz da bastan sipap jatqan eshkim joq kez bolatyn. Nesi únamady eken dep qorqyp ta túrmyn.

«Áy, jýrekten jýrek qaldyrmadyng ghoy, qu tentek. Bekjangha aityp soydyryp alayyn ba ózindi. Dauay, batandy ber, sony spektakli jasap, Qaradalada qoyayyn», dedi. Jaqsy qylyp qoydy da. Keyin Astanagha әkeluge әreket jasap jýrdi. Men qoyylym bolatyn jer dayyndaytyn bolyp kelisken edik. Ol da әdirә qaldy deseyshi. Búl ghana emes eki audannyng teatr óneri әdirem qaldy au osy dep ishim uday ashidy. Qos audannyng ónerine ýles qosqan azamat Asekendey aq bolsyn. Al sol Asaghang endi aramyzda joq. Biraz dýnie jazatynday edim, ... qol jýrer emes.

Barsha qazaqqa, tughan-tuysyna, Narynqol ónirine qayghyra kónil aitam.

Bekjan aghama endi kim «mýttәiim» dep tiyisedi? Endi kim әngimesin «ýót tak» dep bitirip post jazady. Bekem bolayyq. Barymyzdy barynda baghalayyq aghayyn!

Qayran Asagha!

Erkin Shýkiman:

- 2021 jyly Túrsynghazy Rahimovtyng 70 jyldyghy keng kólemde atalyp, tughan jerinen bastap, respublikanyng әr qalasynda kóptegen is-sharalar ótip edi. Sonyng qorytyndy saltanatyn jasaghan Asqar Naymantaev bolatyn. Tileules Qúrmanghaliyev sekildi jigitterding kenesimen Qarasazdaghy Múqaghaly Maqataev muzeyinen Týkene arnalghan búrysh ashuda Asekenning enbegi óte ýlken boldy. Osy dýniyeni jasauda birneshe esikti ashu, Túrsynghazynyng kim ekenin týsindiru, resmy hat jazu, rúqsat alu sekildi mashaqatynan bastap, Týkenning dombyrasy, sahnalyq kiyimi, rәsimderi (foto), әnder jinaghy, taghy da basqa jәdigerlik búiymdaryn sonau Semeyden Qarasazgha aldyru, arnayy oryn dayyndatu, auyl túrghyndarymen kezdesu úiymdastyru, ony ózi jýrgizuge deyingi sharualardy óz moynyna alyp, janyn salyp edi-au.

Ózi QARA DALA, NARYNQOL teatrynyng otymen kirip, kýlimen shyghyp jýrip, arasynda osyghan uaqyt tauyp, sonyna deyin jetkizgen bolatyn. Al osy mәndi de mazmúndy sharagha Týkenning bauyrlary retinde aqyn Serik Ákiramúly ekeumiz baryp, kuә bolyp qaytqan bolatynbyz.

Búl ýshin býkil Semey júrty, Týkenning shәkirtteri men izbasarlary sizge qaryz, Asagha!

Al onyng kóp aldynda, iyә, 90-jyldardyng ayaghy, iyә, 2000-jyldardyng basynda Respublika sarayynda Múqaghaligha arnalghan kesh úiymdastyryp, Semeyde jatqan Túrsynghazy aghasyn izdep, shaqyrtyp, alghash ret Múqaghaly atyndaghy syilyqty berip, keudesine medalin taqqan da, taqqyzghan da — osy Asekeng edi. Kózi tirisinde de, ómirden ótkennen keyin de Túrsynghazynyng qadirine jetken bir adam bolsa, sizdey-aq bolsyn!

Al sizding akterlyq, rejisserlik óneriniz ben astarynda auyr oy men zildey kýrsinis jatatyn satirik jazushylyq enbeginizding jóni tym bólek.

Endi mine, qayran Asagham-ou, bar dýniyeni tәrk etip sol aghalarynyzdyng janyna attanypsyz. Auyryp qaldym degenge jәy әnsheyin ghana ynqyl-synqyl ma dep oilaghan edim. Allanyng isine shara bar ma?! Alla aldynyzdan jarylqasyn! Janynyz jәnnatta bolsyn! Qadirinizge jete almasaq, keshiniz! Baqúl bolynyz!

Sahnagha múnan artyq qanday adaldyq kerek?

Armen Sqabylúly:

- Asqardyng qazasy esengiretip tastady. Ekeumiz týidey qúrdaspyz, onyng ýstine bir ónirdenbiz. Men ony bes-alty jasynan biledi ekenmin. Bir tang qalarlyghy, ol sol kezde-aq akter edi. IYә, iә bizding Qaratoghangha Asqardyng әke-sheshesi ózderi qúrghan halyq teatryn әkelip, quyqtay klubymyzda qoyylym qoyghan. Kishkentay Naymantaev sol kezde-aq sahnada jýgirip jýrip, әldebir róldi oinaghanymen este qalypty. Este qalghan sebebi, sol kýni halyq teatryndaghy agha-jengem de sahnagha shyghyp, keshke qaray býkil újymdy bizding ýige әkelip qonaq qylghan.

Sol oqighany osynda jazghanymda: «әi, sen de úmytpaydy ekensin! Qay-qaydaghyny eske týsirip...» dep kýlgeni bar.

Asqar teatrdy sýidi. Ómiri ruhaniyat ýshin kýresumen ótti. Kitap oqymay, ghalamtorgha jabysqan úrpaqty teatrmen tәrbiyeleuge tyrysty. Narynqol men Qaradalanyng shúryq tesik joldarymen taksiyletip jýrip-aq eki halyq teatryn ashyp tastady. Múnday jankeshtilik teatrda jýrgen qay myqtynyng qolynan keledi? Sahnagha múnan artyq qanday adaldyq kerek? Endi sol Asqar janynday sýigen, býkil ghúmyryn arnaghan teatrdyng ghimaratyn Asqarmen qoshtasugha qimay otyrghan qanday bezbýirek? Sózim joq!

Endi saghan bәribir ghoy, bauyrym! Biraq, biz sondaymyz. Barymyzdy baghalay almaytyn sorly bolghanymyz qashan... Keshir bizdi, baqúl bol!

Asqar әleumettik jelini mәdeniyet alany ete aldy

Roza Múqanova:

- Dýniyeden kóz-kórgen, bauyr tartqan, tanityn adamyn, tipti syrt adam ótkende de janyng jabyrqap, qonyltaqsyp, әldenege ózing kinәli adamday әbirjip qalasyn. Tanys adamyng dýniyeden attanyp ketkende boyyndy jinay almay esengirep qalasyn. Tirshilikte oghan jyly sóz aityp quantqan bolsan, sonyng ózi kónilge medet bolady. Óitpegen bolsang jýrek basyna baylanghan at basynday sher túrady. Solay ghoy...

Ásili tirshilikte mәngi jasaytynday, basqa ketse de ózing ketpeytindey terimizge syimay jýremiz. Jaqsyny jaqsy deuge sóz qimay, jamandy tabalaghanda ózimiz kirshiksiz, qylday qiyanat jasamaghanday bolamyz. Aptyghyp sóilep, shaptyghyp otyrghannyng bәri «batyr», «aytyp salghysh» kórinip, bedel jinap, tapyraqtaymyz. Tipti Aytqyshgýlding «ótirigi - shynday, shyny-qúday úrghanday» bolsa da borbayymyzdy shapalaqtap daurygha týsemiz. Osynyng bәri beker, osy minez únamsyz...

Feysbuk jelisinde de asyghyp-ýsikken layk jinaghysh jazbalargha empildep, әukemiz salaqtap, ýlken-kishimiz kirisip, jeke basyna auyr sóz aityp, kózine qamshy ýiirgendi mansúq, maqtan sanap dýleylenip otyratynymyz da bar. Osy ospadar qylyqqa úyaltatyn da, úyalatyn da ólim bar ekenin, adamnyng jibektey nәzik kónilining bar ekenin úmytamyz.

Men Asqarjandy әleumettik jelide ghana emes, sonau osydan 30 jyl búryn «Mәngilik bala beynede» Bekjan Túrys ekeuining sahnada partner bolyp, Boltaydyng rolin oinaghanynan biletin edim. Keyinnen әleumettik jeliden jazbalaryn oqyp jýrdim. Aurugha ayaq asty tap bolghanyn da oqyrmandaryna ózi habardar etti. Asqar әleumettik jelini mәdeniyet alany ete aldy. Oy bólisetin, tipti keyde jan auyrtar qogham kórinisin jenil әzilimen әrlep otyratyn, sabyrly, saliqaly oy tastaytyn.

Býgin sol ayauly bauyrymyz, talantty akter, elin, jerin, últyn, ónerin sýigen, qaltyqsyz qyzmet etken Asqar Naymantaev dýnie jalghannan kóship ketipti. Imany serik bolsyn! Otbasyna, dostary men aghayyn-tughanyna qayghyryp kónil aitamyz.

Baqúl bol, tarlan talant!

Abai.kz