Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Ádebiyet 2054 2 pikir 4 Jeltoqsan, 2023 saghat 13:01

Álem moyyndaghan Aytmatov

Kenes Odaghynyng taraluynyng sәl ghana aldynda, birneshe jyl búryn, 1986 jyldyng japyraghy sarghayghan qazan aiynda, Qyrghyz elining qazirgi Bishkek qalasyna (sol kezdegi Frunze) tayau ornalasqan Sholpan-ata qalasynyng manyndaghy Ala-Arsha aumaghynda (Ystyq kól jaghasy) әlem moyyndaghan úly jazushy Shynghys Aytmatovtyng múryndyq boluymen, shartaraptyng el tanyghan әdebiyet pen mәdeniyetting belgili qayratkerleri: jazushylar jәne aqyndar, filosoftar, sonday-aq, ózge de tanymal әdebiyet maytalmandary qatysqan, sol bir kezdegi tarihy oqighagha sanalatyn, «Ystyq kól forumy» ótti.

Búl әigili de daqpyrty alysqa ketken forumgha: amerikalyq qogham qayratkeri jәne ghalym filosof, futurolog, publisist, erli-zayypty Tofflerler, Rim klubynyng preziydenti Aleksandr Kinge (Úlybritaniya), drammaturgter Artur Miller, Djeyms Bolduiyn, Klod Simon jәne basqa da asyl sózding sheberleri qatysty.

Forumgha qatysqan on altygha juyq әdebiyet pen mәdeniyetting úly túlghalary, búl ghibraty mol, mәn-maghynasy zor forumdy búdan keyingi jyldarda óz elderinde kezekpe-kezek ótkizuge tilek bildirdi. Biraq, osy kezdesu bolardyng aldynda, forumgha qatysushylarmen Kenes Odaghy ortalyq partiya komiytetining bas hatshysy Mihail Serigeevich Gorbachev óz reziydensiyasynda kezdesu ótkizedi. Basqosuda әlemning әr týkpirinen jinalghan qogham jәne әdebiyet maytalmandary M.S.Gorbachevqa qazirgi órkeniyetti әlemmen, sonday-aq, damyghan jәne damu ýstindegi mәdeniyet turaly óz oilaryn, pikirlerin jetkizdi.

Jarty kýnge sozylghan búl kezdesude jana oilarmen qatar, alghyr da ótkir pikir talastar kóterilip, biraz problemalar ortagha salyndy. M.S.Gorbachev ózining Euraziya kenestiginde bastap ketken qayta qúru jaghdayynyng óte kýrdeli jýrip jatqandyghyn aita kele, aldaghy kezende Kenes Odaghynyng qúramyna kiretin respublikalardyng derbestigine kónil bólinetindigi, sonday-aq, olargha aitarlyqtay ishki derbestigin beru jospargha alynyp otyrghandyghy jәne osylargha qosa, Kenes qaruly kýshterining belgili mólsherde qysqaratyndyghy jóninde alghash ret osy kezdesuge kelgenderding aldynda aitqan edi.

Shynymen de, keyinnen M.S.Gorbachev, әlemge belgili túlghalardyng aldynda osy aitylghan sózderin qalay desek te iske asyra bildi. Sol tústaghy tarihy oqighagha sanalatyn «Ystyq kól forumynyn» qalay ótkendigin, M.S.Gorbachevtyng kezdesu kezinde sóilegen sózin jәne soghan qosarymyz, forumgha qatysushy qayratkerlerding maghynasy tereng aitqan pikirlerin zerdelep oqy otyra, sol aradaghy jasalghan bayandamalardyng salmaghy men olardyng kótergen jýkterining shynynda da adamzat balasyna keremettey janalyq ekendigin úghynasyng jәne jana zamannyng tuyndap kele jatqandyghyn kóre bilesin, týsinesin.

Ystyq kól jaghasynda ótken búl forumnyng eng negizgi algha qoyghan maqsaty – shartarapty meken etken adam balasynyng ómirining qanshalyqty qymbattyghyn jәne olardyng myndaghan jylghy tókken teri men sinirgen enbegining arqasynda qazirgi jetken órkeniyetti mәdeniyetin, sonday-aq, aqyl-oydyng ómirge әkelgen jana tehnologiyalaryn qalayda saqtap qalu, damytu jәne bolashaqtaghy keler úrpaqty beybit zamanmen qamtamasyz etu jayy sóz bolghandyghyn angharamyz.

Búl, aitary bar, kótergen jýgi salmaqty «Ystyq kól forumy» zamanymyzdyng úly jazushy Shynghys Aytmatovtyng bastamasymen Qyrghyz elinde úiymdastyrylsa, onyng jalghasy retinde, qatysushylardyng biri Piyter Ustinovtyng úsynysymen, kelesi kezdesu Jeneva qalasynda ótkizilu belgilengen edi.

Týrik jazushysy Yashar Kemalding ótinishimen, odan keyingi kezdesulerding biri Stambulda ótkizilmek bolyp sheshiledi. Búghan qosa, forumgha qatysushy kórnekti ghalym, sanlaq aqyn, diplomat Federiko Mayording talap-tilegimen, bereri mol, mәrtebesi joghary búl kezdesuding taghy bir kezekti jinalysy Ispaniyanyng Granade qalasynda úiymdastyru jospargha alynghan bolatyn.

Osy, kezinde bolyp ótken «Ystyq kól forumynyn» jazbalaryn ýnile oqyy kele, osynday mәni zor, maghynasy teren, әlemning әdebiyet pen mәdeniyette iri jetistikterge jetken qayratkerlerin jinap, Elordamyzdyn tórinde órkeniyetti zamangha arnalghan ghylymi, mәdeny jәne әdeby konfersiyalar ótkizuge bolar edi-au dep oilaymyz. Búghan әriyne, qazaq biyligi tartynbay atsalyssa jón-aq edi. Elimizding abyroyy shartarapqa әigilenip, bedelining arta bereri sózsiz.

Beysenghazy Úlyqbek,

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1533
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3313
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6006