Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Áne, kórding be? 2604 6 pikir 6 Jeltoqsan, 2023 saghat 14:44

Últtardyng joghaluy...

Últtyng óshui - tilding óshuinen bastalady!

Talaydan beri Resey Federasiyasyndaghy últtar men úlystardyn, sonymen qatar, avtonomdy  respublikalardyng hal-jaghdaylarymen tanysyp, olardyng túrmys-tirshiligin, qarym-qatynas tilin, әdep-ghúrpyn, diny nanym-senimin, mýmkindiginshe ózimshe zerttep, zerdelep kelemin. 

Osy federativti memleketting qúramyna kiretin kóptegen respublikalardyng aty ghana bar. Áytpese, últtyq tilinen, tarihy dәstýrinen, ózindik erekshelikterinen aiyrylyp qalghan. Mysal retinde aita keteyin: Komi, Mordva, Kareliya, Shuvash, Qalmaq, Yakut-Saha, Hakas, sol siyaqty Tauly  Altay subektileri, aitar auyzgha ghana bolmasa, tilinen, dәstýrinen, tarihy tanymynan shynyn aitu  kerek, alpys-jetpis payyzgha deyin júrday bolghan. Tipti, tatar men bashqúrttyng ózi, últtyq bolmysyn joghalta bastaghan. Qalt-qúlt etip, әreng otyr. Osy soltýstigimizdegi alyp memlekettin  ishindegi Kavkazdyq respublikalar ghana tabighy bolmysyn tolyqtay saqtaghan. Áriyne, búl taulyq   últtardyng ózin saqtay  bilgen, erik-kýshine baylanysty ghoy. Jogharyda aty atalghan, osy eldegi  últtardyng sandary da óspey, jyldan-jylgha kemip bara jatyr.

Osydan bir-eki jyl búrynghy sanaqta: tatar halqy - 500 myngha kemip ketken. Ózderining aituy boyynsha, orys bolyp jazylyp, sinip ketken. Osy arada taghyda aita keteyik, Resey  imperiyasyndaghy  1897 jylghy sanaq boyynsha, Shuvashtardyng sany milliongha jaqyn adam  bolghan eken.

Ózbekter sol  tústa, 300 mynnan sәl ghana asyp jyghylypty. Endi qaranyz, qazirgi kýnderi ózbek  halqynyng sany 36 millionan assa, Reseydegi Shuvashtar 1,5 millionday ghana.

Kórdiniz be, aiyrmashylyq jer men kóktey. Sonday-aq, ana tilinen, dәstýrinen ajyrap qalghan  jәne qasyndaghy ózge últtar sekildi jyl ótken sayyn assimilyasiyagha týsip, orysqa sinip, joghalyp  bara jatqan últ deuge bolady. Reseydegi múnday últtardan endi qarsylasu, azattyqqa, erkindikke  úmtyludan góri, bodandyqqa moyynsúnyp, keri kete beretindigi anyq. Endi bir, jiyrma jyldan keyin, búl últtardyng bolmauy da mýmkin.  Reseydegi qazaqtar da, ana tilden, últtyq dәstýrden,  ózindik mәdeniyetten, ata-baba tarihynan aiyrylyp, qara orys bolyp shyqty emes pe?.. Búlardy qazaq dep aitugha, keyde auyzyng da barmaydy. Áriyne, kir jaghyp, jamandaghyng kelmeydi.

Sol sekildi, irgemizdegi Úly Qorghan iyesining qaramaghyndaghy últtar da solay. Búl elding qazirgi jýrgizip jatqan últtyq sayasatyna qarasan,  keyde shoshyisyn. Eger osy ýstemdik baghyt osylay úzaq jyldar túratyn bolsa, osy eldegi (Shynjandaghy) últtar men úlystardyng 2030 jylgha deyin  nesi qalaryna kýdiktene qaraysyn. Áriyne, biz eshkimge de jamandyq tilemeymiz. Alayda, sondaghy   Han últy men onyng tili ghana, sonday-aq, osy memleket iyesi Han últynyng syiynatyn dini ghana  qalaryna sanang jetedi. Qanday qorqynyshty!

Sondyqtan, últty saqtau, onyng sanyn ósiru, tili men dәstýrine qamqorlyq jasau, ata-babannyn   ghasyrlar boyy ústanyp kelgen dininen ajyrap qalmau, әrdayym memleket biyligindegi adamdardyng jýreginde túruy tiyis.

Sonymen qatar, memleket qúrushy halyq ta, osy jolda kýresui qajet-aq. Áriyne, investisiya tartu, әleumettik túrmysty jaqsartu, memleketting ekonomikasyn jan-jaqty kýsheytu, búl da kýn tәrtibinde qay kezde de bolghany jón. Taghy bir aitarymyz, mynau úlan-ghayyr respublikamyzdyng   aumaghyn ústap túru ýshin de últtyng sanyn ýzdiksiz ósirmesen, ana tiline kónil audarmasan, aldaghy bolashaqta, ózining atamekeninde jýrip-aq, halyqtyng tozyp, irip-shirip ketu qaupi ýnemi tónip  túrady.

Beysenghazy Úlyqbek,

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1535
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3315
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019