Júma, 22 Qarasha 2024
Bilim 392 6 pikir 21 Qarasha, 2024 saghat 14:21

Qazaq bilimining qara shanyraghy: QazÚU qalay ozdy?

Suretter QazÚU baspasóz qyzmetinen alyndy.

Keshe qazaq jogharghy bilimining qara shanyraghy – QazÚU-de, Ál-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiytetinde 90 jyldyqqa oraylastyrylghan baspasóz tury ótti. Atalghan sharagha baryp qatystyq. Songhy jyldarda atqarylghan sharualardy kózben kórip, atqarylatyn josparlardy estip-bilip qayttyq.

90 JYLDYQ TARIYH: QAZÚU – ZERTTEU UNIYVERSIYTETI

Qazaq joghary bilimining alima-materi, qara qazany – elimizdegi eng kóne uniyversiytetterding biri sanalady. QazÚU 1934 jyly ashylghan. 1991 jyldyng qazanynda әlemning ekinshi ústazy dep әidikteletin Ábu Nasyr әl-Farabiyding esimi dәl osy uniyversiytetke berilgen.

Al 2022 jyldyng shildesinde Qazaqstan Ýkimetining qaulysymen QazÚU-gha «zertteu uniyversiyteti» deytin erekshe mәrtebe berilgen.

QAZÚU-DE NE ÓZGERDI? QANDAY JANALYQTARY BAR?

Baspasóz turyn úiymdastyrudaghy kózdelgen maqsat ta – osy qos súraqqa jauap beru bolsa kerek-ti. Atalghan sharada: «Farabi Hub» innovasiyalyq ónimder men joghary tehnologiyalyq jobalar ortalyghy, QazÚU-degi jóndeu júmystarynan ótken №9 jataqhana, geografiya jәne tabighatty paydalanu fakulitetining 10 zerthanasy, Jerdi qashyqtyqtan zondtau ortalyghy, superkompiuter ortalyghy, himiya jәne himiyalyq tehnologiya fakulitetindegi ghylymy zerthanalar tanystyryldy.

«Farabi Hub»

«Kólemi 5 myng sharshy metrdi qúraytyn búl ortalyqta (habta) kreativti industriya, jasandy intellekt, startap jobalar jýzege asyrylady. Ghimarat zamanuy ýlgide jasaqtalyp, erekshe dizaynmen bezendirilgen. Múnda әlemge belgili ZTE, BASF, Binlin tehnologiyalyq korporasiyasy men basqa sheteldik kompaniyalardyng ortalyqtary, uniyversiytet bazasyndaghy ghylymiy-zertteu instituttary ornalasqan», - deydi sharany úiymdastyrushylar.

Dәl osy biregey habta: Dәrilik ósimdikterdi ghylymiy-zertteu ortalyghy, My instituty, «Robototehnika jәne mehatronika RoboMech» ghylymiy-bilim beru ortalyghy, Biologiya jәne biotehnologiya ghylymiy-zertteu instituty, Sot saraptamalary ortalyghy, Ashyq ýlgidegi últtyq nanotehnologiyalyq zerthanasy ornalasqan.

Shara barysynda úiymdastyrushylar Ortalyq Aziyadaghy túraqty damu ortalyghynyng ghylymy jetistikteri men innovasiyalyq jobalary men QazÚU-dyng ZTE, BASF, Binlin korporasiyasymen birlesip jýzege asyryp jatqan júmys nәtiyjeleri men tanystyrdy.

QAZÚU GhARYShQA MIKROSPUTNIK ÚShYRADY

32 mlrd tengening 400 jobasy: IYә, dәl qazirgi uaqytta qara shanyraq – QazÚU-de 32 milliard tengening 400-ge taqau jobasy jýzege asyryluda.

Solardyng ishindegi eng ozyq janalyghy – QazÚU Qytaydyng Soltýstik-Batys poliytehnologiyalyq uniyversiytetimen birlesip, gharyshqa mikrosputnik úshyruda josparlap otyr.

«Búl ortaq júmys óz kezeginde gharyshty zertteuge, atalghan salada bilikti mamandardy dayarlaugha, ortaq nano jәne mikro sputnikterdi әzirleuge jol ashady. Yaghny jerdi zertteu júmystaryn qashyqtyqtan jýrgizuge mol mýmkindik beredi», - deydi QazÚU ghalymdary. Mikrojerserikti gharyshqa úshyru keler jylgha josparlanghan eken.

QAZÚU GhALYMDARY

QazÚU – bilikti maman dayarlap shygharatyn kәsiby seh qana emes, ghylym ordasy. Eger Jogharghy oqu oryndarynyng reytingi bilim alushylardyng jalpy sany ghana emes, oqytushylyq-professorlyq qúrammen, olardyng ghylymy jariyalanymdarymen, sonyng ishinde әidik Scopus jurnalyndaghy jariyalanymdarmen ólshenedi desek, búl kriyteriy boyynsha da QazÚU ózgelerden kóshi ilgeri. Statistika bylay deydi: Qazir QazÚU-ding oqytushylyq-professorlyq qúramy 2233 adamdy qúraydy. Al olardyng ghylymy jariyalanymdary 13 475-ke jetken. Sonyng ishinde biyldyng ózinde 1836 ghylymy jariyalanym bolghan.

Sóitken, QazÚU ghalymdary QR Ghylym jәne jogharghy bilim ministrlinining Ghylym komiytetinen 4 mlrd tengening megagrantyn jenip alghan. Búl grant – Batys Qazaqstandaghy strategiyalyq manyzdy mindetterdi, sonyng ishinde aimaqtyng ekologiyalyq-әleumettik damuyna, su resurstary men ekojýiesine (januarlar men ósimdikter dýniyesi) qatysty problemalardy sheshuge arnalghan jobagha berilgen. Joba 3 jyl ishinde iske asyrylmaq. QazÚU ghalymdary osy maqsatta BQO-gha arnayy baryp, su tasqynyna baylanysty zertteuler jýrgizgen.

Búdan bólek, QazÚU ghalymdary biyl 3 mlrd tengening taghy bir megagrantyn jenip alghan. Joba boyynsha ghalymdar – qazaq tili men tehnologiyalyq progresti qoldaugha arnalghan LLM tildik modelin әzirleydi.

«Qoghamnyng týrli salalaryna qazaq tilindegi ýlken tildik modeliderdi әzirleu – búl tehnologiyalyq progreske yqpal etedi jәne memlekettik tildegi onlayn qyzmetterge qoljetimdilikti keneytedi», - deydi ghalymdar.

QAZÚU ÁLEMDIK REYTINGTE QAY SATYDA?

Qara shanyraq – QazÚU-dyng jahandyq bilim ordalary arasyndaghy reytingtegi kórsetkishteri de auyz toltyryp aitarlyqtay. Qaranyz:

Aziyanyng ýzdik uniyversiytetterining arnayy reytingin týzetin «QS Asia University Rankings» esebinshe, QazÚU 29-shy oryngha taban tiregen eken.

Al «QS Asia University Rankings: Central Asia» sanaty boyynsha QazÚU Ortalyq Aziyadaghy birinshi joghary oqu orny bolyp tanylghan.

«QS Graduate Employability Rankings» degen taghy bar. Ol boyynsha, QazÚU týlekterdi júmysqa ornalastyru reytinginde 201-250 oryn alghan Ortalyq Aziyadaghy alghashqy joghary oqu orny.

«QS World University Rankings» reytingining 2024 jylghy esebi boyynsha, QazÚU 163-shi oryngha jayghasyp, әlemning eng ýzdik 200 JOO qataryna kirgen.

JATAQHANA – «QALA IShINDEGI QALA»

16 fakulitet, 72 kafedra, 7 ghylymiy-zertteu instituty, 33 ghylymy ortalyghy, újymdyq qoldanystaghy 2 ghylymy zerthanasy, 140 ghylymi-oqytushylyq maqsattaghy zerthanasy jәne eng bastysy 29 mynnan asatyn studenty bar QazÚUU-dyng BAQ-ta kóp talqylanghan mәselelerining biri – jataqhana tapshylyghy. Búl jalghyz QazÚU-dyng emes, jalpy alyp megapolis Almatydaghy barlyq JOO-largha tәn mәsele desek qatelespeymiz.

Qala ishindegi qala deytin erekshe statusqa ie «әl-Faraby qalashyghynda» úzyn-sany 15 jataqhana bar eken. Baspasóz turyn úiymdastyrushylar qonaqtargha qayta jóndeuden ótken jataqhanalardy tanystyrdy.

Áriyne, QazÚU-ge 90 jyl toldy. Al múndaghy jataqhanalardyng qoldanysqa berilgenine aldy 60 jylgha juyqtaghan. Sәikesinshe, studentter jataqhanalary da tozghan. Biraz uaqyt búryn Mәjilis deputattary QazÚU jataqhanalarynyng eskergenin aityp, Parlamentte mәsele kótergen.

Osy jolghy shara barysynda úiymdastyrushylar jataqhananyng kýrdeli jóndeuge deyingi jәne keyingi jay-kýii kórsetti. Jóndeu kezinde ghimarattyng syrtqy qasbeti janartylyp, barlyq bólmening qabyrghalary qayta әrlengen. Esik-tereze auystyrylyp, elektr jýiesi jýrgizilgen. Ghimarattyng cu qúbyry men kәriz jýiesi qayta auystyrylghan.

«Qazirgi tanda QazÚU qalashyghynda 15 jataqhana bar. Aghymdaghy oqu jylynda 3 jataqhanagha kýrdeli, 12 studentter ýiine aghymdaghy jóndeu júmystary jýrgizildi. 4000 matras, 4000 jamylghy, 4000 jastyq, 4000 jayma komplektisi janadan alyndy. 250  unitaz, 150 rakovina, 735 shkaf, 1065 tumba, 450 ýstel, 1050 kitap sóresi, 1065 oryndyq auystyryldy. Jataqhanalardaghy ashanalargha 120 tonazytqysh pen 120 elektr plitasy paydalanugha berildi. Býginde QazÚU qalashyghy qúrylysynyng ekinshi kezeni ayasynda 3 jana jataqhananyng qúrylysy qolgha alynbaq. Toghyz qabatty 3 studentter ýiining әrqaysysy 677 oryngha, barlyghy 2 031 oryngha arnalghan», - deydi QazÚU sharuashylyq-mengerushilik bólimi.

GhYLYMY ZERTHANALAR

Sonymen qatar, baspasóz tury ayasynda jurnalister QazÚU-degi 10 innovasiyalyq zerthanadan túratyn geografiya jәne tabighatty paydalanu fakulitetindegi «Túraqty damu jәne tabighatty útymdy paydalanu» ghylymy ortalyghynyng júmysymen tanysty.

Atalghan ortalyqta ghalymdar su resurstarynyng sapasyn taldau, topyraq qúramyn zertteu, klimat ózgerisin baqylau, ekologiyalyq qauipting aldyn-alu, otandyq turizmdi damytu baghytynda júmystar jýrgizedi eken. Sonyng ishinde: ortalyq mamandary su tasqynynyng aldyn alu, saldaryn anyqtau jәne jer silkinisine monitoring jasau boyynsha júmystar atqaruda.

QAZAQ-QYTAY ZERTHANASY

QazÚU-de «Qashyqtan zondtau tehnologiyasy jәne qoldanu» qazaq-qytay zerthanasy bar eken. Atalghan zerthana Ortalyq Aziya ónirindegi klimattyng ózgerui saldarynan oryn alghan su tapshylyghy, qúrghaqshylyq, jerding qúnarsyzdanuy siyaqty ekologiyalyq mәselelerge  monitoring jasaydy. Qazaqstan men Qytay birlesip ashqan zerthana Ortalyq Aziya boyynsha júmys isteytin, tabighat resurstaryna monitoring jýrgizetin jalghyz  ortalyq.

ÁLEMDIK SUPER KOMPIUTER – QAZÚU-DE TÚR!

IYә, atalghan baspasóz turynyng eng tyng janalyghy – superkompiuter ortalyghy boldy. Álemdegi 600 myqty superkompiuterding biri - osy әl-Faraby uniyversiytetining bazasynda túr!

2019 jyl. Qazaqstan men Qytay basshylary Qasym-Jomart Toqaev pen Sy Szinipin jolyqqanda qol jetkizilgen kelisimning biri – Qazaqstangha superkompiuter әkeliu bolghan. Al 2024 jylghy Sy tóraghanyng Qazaqstangha kelisiminde atalghan superkompiuterdi QazÚU-gha ornatu jayy maqúldastyrylghan.

«Joghary tehnologiyalyq qúrylghy býkil Qazaqstan ghalymdaryna derekterding ýlken kólemimen júmys isteuge, memlekettik organdardyng týrli jaghdaylaryn modelideuge jәne otandyq IT salasyn damytugha septigin tiygizedi. Ortalyq Aziyada eng quatty sanalatyn qúrylghynyng joghary ónimdiligi 1,94 PFLOPS qúraydy. Qazirgi tanda qúrylghyny ornatu júmystary jýrgizilude», - deydi QazÚU basshylyghy.

Onan song himiya jәne himiyalyq tehnologiya fakulitetinde janadan ashylghan «Farabi Chem Science» klasterining júmysy, múndaghy 9 zerthana atqaryp jatqan jobalar tanystyryldy.

Al sharanyng qorytyndysy retinde BAQ ókilderi men QazÚU basshylyghy arasynda baspasóz jiyny ótti. Jiyn barysyneda QazÚU Basqarma Tóraghasynyng orynbasary – Birinshi prorektor Erkin Dýisenov 50 jyldyq tarihy bar QazÚU qalashyghy qúrylysynyng II kezeni bastalatynyn aitty.

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1435
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3200
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5146