Atasy  Shyrdalym aqyn 1924 jyly qytayda meshit saldyryp, mediresi ashqan kisi bolghan eken. Ol kisi saldyrghan meshitining ong jaq jәne sol jaq bosaghasyna mynaday óleng joldaryn jazyp qoyghan kórinedi:

«Islamnyng anyq atqan tanyn kórsem,
Stambul әskerining shanyn kórsem.
Dýniyeden armansyz óter edim,
Mekke men Mәdiynege baryp ólsem» - dep býkil islam dinining birtútastyghyn armandap ótken atanyng tәlim-tәrbiyesin boyyna darytyp ósken Álimghazy Dәulethanúlynyng últ ziyalysy bolyp óspeui mýmkin emes edi.

Atasy  Shyrdalym aqyn 1924 jyly qytayda meshit saldyryp, mediresi ashqan kisi bolghan eken. Ol kisi saldyrghan meshitining ong jaq jәne sol jaq bosaghasyna mynaday óleng joldaryn jazyp qoyghan kórinedi:

«Islamnyng anyq atqan tanyn kórsem,
Stambul әskerining shanyn kórsem.
Dýniyeden armansyz óter edim,
Mekke men Mәdiynege baryp ólsem» - dep býkil islam dinining birtútastyghyn armandap ótken atanyng tәlim-tәrbiyesin boyyna darytyp ósken Álimghazy Dәulethanúlynyng últ ziyalysy bolyp óspeui mýmkin emes edi.

Qay kezde da, qanday bir mezgilde bolmasyn qalyng kópshilikting aldynan ýnemi shyghyp túratyn bir súraq bolsa, ol «últ ziyalylary dep kimdi aitamyz? Oqyp, bilim alghandardyng barlyghy da ziyaly ma? Búl súraulargha jauap bere almay kele jatqan qazaq ziyalylarynyng ózi ekendiginde dau joq. Olay deytin sebebimiz qansha diplomy bolsa da, últtyng mýddesin oilamaghan adam ziyaly emes ekendigin sezinbeu bizding qazirgi ziyaly qauymnyng ruhany dýniyesindegi jazylmas jaraqatqa ainalyp keledi. Býl orayda býkil ómirin últyna arnaghan Alash ziyalylaryn aitpay ketuge bolmas. Álihan Bókeyhan bar ghúmyryn halqynyng mýddesin qorghaumen boldy. Ol 24 jasynda-aq kóteriliske shyghyp, qara tizimge ilikti. Ómirining sonyna deyin sol qara tizimnen aryla almay ómirden ótti. Al Ahmet Baytúrsyn bolsa, halqy ýshin býkil ómirin azappen ótkizgenderding biri de, biregeyi ekendigi bәrimizge belgili. Olardyng ziyalylyghynyng eng basty belgisi, últshyldyghy boldy. Al býginderi últshyl dese ýreylenip, odan attonyn ala qashatynday dәrejege jetip jýrgen ziyalylarymyzgha ne desek bolar eken?! Negizinde últshyl degen azamattyng azamattyghyn kórsetetin termin bolugha tiyis edi. Kezinde 1917 jyly aqpan tónkerisinen keyin ótken qúryltayda saylaugha týsken kandidattargha berilgen minezdemede «últshyl azamat» degen bagha eng joghary bagha bolyp eseptelgen. Sol kezde saylaugha týsken deputattardyng eng negizgi kórsetkishi últshyl azamat dep jazylghan. Ziyaly bolam degen adam qay kezde bolmasyn últynyng janashyry bolu kerek ekendigi zandylyq. Mine, osy túrghydan alyp qaraghanda Álimghazy Dәulethanúlyn alash ziyalylarynyng osy zamanghy izbasary dep kesip aitugha bolady.

Búghan dәlel retinde, eki alyp imperiyanyng qanqúily sayasatymen birkisidey alysqan Álekenning studet kezinde-aq qanday is-qimyldarmen ainalysqandyghyn tómendegi myna bir neshe enbekterining qortyndysynan tolyq bayqaugha bolady. «Bizding úiymnyng qanday úran tastap, qan­day qyzmet atqarghany býkil ólke hal­qy­nyng kóz aldynda. Biz atqarghan basty is­terdi sanamalasaq:
1. 1966 jyldyng qarasha, jeltoqsan ai­larynda negizinen basymyzgha «qyzmet grup­pasy» kiygizip ketken sayasy qalpaqtan qú­tylu jolynda «4-avgust oqighasynyn» aqiy­qatyn aityp, naqaqtan jazalanghan Shiyn­jiyang uniyversiytetining 374 adamyn saya­sy túrghydan aqtap shyghugha arnaldy. Ta­bandy kýres arqyly ózimizdi-ózimiz to­lyq aqtap, qarsylastarymyzdyng ýnin óshirdik.
2. Shinjiyang әskery okrugi janyndaghy «mәdeny revolusiya isteri» jónindegi top­tyng qoldauymen Uang Ynmaushyl «1 qy­zyl shtab» jýzege asyrmaqshy bolghan atyshuly № 4 búiryqtyng úly handyq shoviniys­tikti basshylyqqa alyp otyrghanyn әsh­kerelep, Ýrimji qalasynan sayasy senimsiz delingen úighyr, qazaq otbasylaryn zorlap auyl-qystaqqa aidauyna jol bermedik. Biz «Auyl-qystaq qalanyng kón-qoqysyn tóge­tin úra emes» degen úranmen kóshege shy­ghyp, listovkalar taratyp, jappay diskussiya úiymdastyryp, tabandy qarsylyq kórsettik. Sóitip Ýrimjidegi úighyr-qazaq­tyng jappay qoldauyna ie bolyp, zor kýshke ainaldyq.
3. Eng basty jenisimiz – Shinjiyang part­komyn birinshi hatshysy Uang Yn­mau­dyng úly handyq shovinizmin әshkereleudi bas­ty úran etip, ayaq-asty bolghan jergi­likti halyqtyng últtyq, sayasy pravosyn qor­ghap, qalyptasqan tarihy әdiletsiz­dik­ting otarlyq óktemdikten bolyp kelgenin ha­lyqqa jetkize aldyq.» Búl QHR ShUAR-daghy hún veybiyndik qozghalysy 2-shtabynyng 11 joralghysynyng biri bolghan Álimghazy Dәulethanúlynyng qytaydaghy sol bir alapat jyldardaghy eleuli enbegi edi.

Búl qimyldyng sony býkil Shinjiyang adamdardyng bir-birin jappay andu, jappay tútqyndap, atyp-shabu alanyna ainalyp qalghan kezde, Álimghazy, Aytan bastaghan «tónkerisshiler» - jasyryn túrghyda «Ýsh otau» úiymynyng belsendi mýsheleri retinde Kenes odaghyna baryp, olardan kómek alyp, qytay, monghol, qazaqstan qazaqtarynyng basyn biriktiremiz degen armanmen shegerany búzyp ótuge mәjbýr bolady. Sóitip 1969 jyly aqpan-nauryz ailarynda Álimghazy, Aytan bastaghan top ilgerindi-keyindi Qazaqstan shekarasynan ótip, atajúrtqa at basyn tireydi.

Búl jóninde Álekeng ózining «Dos turaly tolghanys» degen esteliginde bylay dep jazady. «Bizdin  ómirimizdegi eng qiyn kezenning biri 1970 jyldan – 1972  jylgha deyin Kókshe jerinde enirep ótkizgen eki jyldyq sýrgin kezeng boldy. Ol tústa orys-qytay shekarasynda әigili «Damansk» araly men Qazaqstannyng «Jalanash kól» manyndaghy eki ýlken qandy oqigha bolyp ótkeni belgili. Bizdi Kókshetaudyng «Enbekshilder» audanyna qarasty týkpirdegi «Zolotaya Niva» sovhozyna aparghanda jergilikti halyq «qytaylyqtar kelipti, shekara soghysynda qolgha týsken qytaylyqtar eken» desip jatyrqay, jauygha qarsy alghanday bolghany janymyzgha qatty batty. Onyn  bir sebebi, bizdi osy sovhoz kóleminen syrtqa shyghugha rúqsat etpey әrqaysymyzdy bir-bir agha shopangha kómekshi etip, solardyng baqylauyna tapsyrghanyn keyinirek bildik. Qazaqsha sóilep túrsang «oy, myna qytaylaryng qazaqsha biledi eken ghoy» degenin de myna qúlaq talay estip, qúsalyqtan ólip kete jazdap jýrdik. Sovhozdyng brigadirleri men agha shopandarynyng sózderi de irilenip, bir-birine «Ey, isteseng jóndep iste, әitpese ket, sening ornyna bir qytaydy әkelip istete salamyn» deytindi shyghardy... Sovhozdyng biz istemegen auyr júmysy, onda da jalaqysy mardymsyz qara júmysy qalmady... Bizding Kókshetaudaghy ómirimiz shynymen óte auyr, óte kónilsiz boldy. Qarnymyzdyng ashqanyna emes, altyn basymyz ayaqqa taptalghanday, qadyrymyzdyng qashqanyna nalyp, ansap, әlde qanday es, pana kórip kelgen Kenes ókimetining qatybas sayasatyna laghnet aityp, torygha kýizelispen eki jyldy ótkizdik.»

Álimghazy Dәulethanúly ontýstik qazaqstan oblysyna barghanda da sol bayaghydan da beter qatang baqylau astynda bolghandyghyna onyng sol kezde Mәskeude túratyn Aytan dosyna hat jazugha sebep bolghan myna bir detelidyng ózi-aq aighaq bola alady.  «...sen ol kezde mening basymnan neler ótip jatqanyn bilseng edi. Eki kýnning birinde KGB men uchaskelik milisiyanyng sýmelekteri mening sonyma týsip, anduyn kýsheytip, alaqanday Shúbar auylynda kózge týrtki bolyp jýrgem. Sonday bir tekseris kezeginde Shymkent oblystyq KGB-yng agha leytenanty men uchaskelik milisiya men isteytin SPTU №146-nyng júmysshylar komiytetining basshysy Moldiyar aghamyzdy aldyna salyp bizding ýige kelip meni súraydy. Mariyam mening ýide joq ekenimdi  aitsa senbey ýige kirip shipanerdi ashyp, tósekting astyna ýnilip, bala-shaghanyng berekesin alady. Men ýige kelsem balalarym ýrpiyisip, bolghan oqighany bayandap berdi,  yzydan, namystan jarylyp kete jazdadym. Kimge tiyiserimdi, kimge múng shagharymdy bilmey qúsalyqtan saghan úzaq hat jazdym.»

Elimiz egemendik alghannan keyin ghana basynda oinaghan әngirtayaqtan arylghan Álekeng qyzyl imperiyanyng tabanynda 70 jyl taptalghan tarihymyzdy qayta jazugha barynsha atsalysyp, ejelgi qazaq tarihyn zertteuge dendep kirise bastady. Býgingi qazaq halqynyng atategin qúraghan ejelgi úly Hun imperiyasy, Ýisin memleketi, Týrik qaghanatynyng tarihyn zerdeleuge bel sheshe kiristi. Sóitip Týrkesh qaghandyghynyng dәuirleui men kýireu tarihynan qúndy derekter men dәiekterdi kóldeneng tarta otyryp, «Týrkesh qaghanaty» degen kólemdi enbekti jaryqqa shyghardy. «Úly Ghún imperiyasynyng tarihy» atty óte qomaqty enbekti týrik tilinen tәrjimalap shyghu arqylyy qazaq tarihyna tyng mәlimetter qosty. Osy barysta Álekeng qashan da әdiletsizdik pen jalghandyqqa qarsy shyghyp, jasandylyqqa jany qas ekendigin kórsete bildi.  Sóitip namysty oyatatyn, jigerdi janityn ótkir  maqalalardy baspa betinde ýnemi jariyalap otyrumen birge alasharysynyng atyna qiyanat keltiretin qanqu sóz pikirlerden olardy arashalap otyrdy jәne aqiqatty asqaqtata aitatyn inilerin jelep-jebeumen de kózge týsti. Búghan Qasymhan Begimanovtyng  «- Alash arysynyng atyn qiyanattan qútqaru jolynda sottasyp jýrgen sizge ziyaly qauym ókilderi, tarihshy zertteushiler men aqyn-jazushy әriptesteriniz tarapynan kómek qolyn sozghandar boldy ma? – degen tilshining osy bir súrauyna berilgen tómendegi jauapqa nazar audarsaq-aq jetkilikti. «– Qabdesh Júmәdilov, Mәmbet Qoygeldi, Álimghazy Dәulethan, Ghabbas Qabyshev, Beybit Qoyshybaev syndy biren-saran azamat aghalardan basqasy it qosyp qualaghannan basqa eshtene istegen joq! Tipti Mústafany menshiktep alghan «ghalymsymaqtar» da bar eken. Typ-tynysh jatqan Shoqay edi, men sonday erdi elding esine salayyn dep, derekti filim týsirip, kitap jazghanym ýshin jalaly boldym. Mening Mústafany ardaqtap, atymdy shygharayyn degen niyetim de bolghan joq.»

Mústafa demekshi, Mústafa Shoqay sekildi tarpang taghdyrly ómir ótkelinde qytay biyligining de, kenes odaghynyng da qudalauy men qúndaqtauyn basynan ótkergen alashshyl azamat, qaysar jazushy, sabyrly sazger, shyghystanushy, kórnekti ghalym Álimghazy Dәulethanúlynyng últ ziyalysy turaly tolghanghan myna bir tolghamynyng ózi-aq onyng kim ekendigin әigilep túrghanday. « – Búrynghy qoghamnyng eng ýlken qateligi – sol qoghamdaghy adamdardyng ózining kinәsin, aiybyn eshqashan moyyndamauynda. Basty mәsele osynda shyghar. Qaranyz, býginde biz tәuelsizdik dep aityp ta, jazyp ta jatyrmyz. Endi qaranyz, biz tәuelsizdikti kimnen aldyq?! Alushy – Qazaqstan. Al, berushi joq. 20 jyldyng ishinde baspasóz betterinen tәuelsizdigimizdi Resey imperiyasynan aldyq degen sózdi merzimdi baspasózderding nemese tele-radio arnalardan estip, oqyp kórdinizder me?! Nemese ýlken minberlerde ózin intelliygent sanaytyndar aitty ma? Áriyne, aitqan joq. Búl bizding otarsyzdandyru sayasatyn jýrgizbegenimizdi kórsetedi. Endeshe, últ ziyalylary osy mәselelerdi aitpay, jazbay qayda jýr. Soghan qaramay, últ ziyalysy bar. Biraq, olardy tyndaytyn qúlaq joq. Últtyng sózin sóilep, últ mýddesi ýshin jýgirip jýrgenderding ishinde, últ ziyalysy turaly eng dúrys anyqtama aitqan – Mústafa Shoqay. Ol últtyng ziyalysy bolu ýshin últtyng talap-tilegimen, últtyng zerdesimen, últtyng sana-sezimimen ýilesui kerek ekendigin aitqan. Eger, halyq qoldamasa, ziyaly bolghanymen eshnәrse istey almaysyz. Dәl sol siyaqty, qazir bizding ziyaly degenderimiz Batystan bilim alyp kelip, basqasha sóileytinder. Halyq óz aldyna. Búlar óz aldyna. Shyndyqty aityp, әrkimning atyn óz atymen atay alsa, sony men ziyaly dep esepteymin. Ol qoyshy, traktorist ne bolmasa akademik boluy da mýmkin. Últ ýshin basyn bәigege tige alghan adam ghana ziyaly dep sanalady.»
      Rasynda da, Álimghazy Dәulethanúly

Dombyranyng qayta búrap qúlaghyn,

Shertshi, Áleke, bar edi ghoy bir әnin.

Mýmkin, mynau  sherli kónil uanyp,

Qoyar bir sәt, zar enirep jylauyn. –dep 1970 jyly dosy Aytan Núsiphanúly Kókshetauda «Álimghazy Dәulethangha» degen atpen jazghan óleninde aitqanday elimiz egemendik alghannan keyin «zar enirep, jylauyn» qoyghany yras. Alayda ol Alash úranymen suysyndaghan, óz bas paydasyn ghana oilamaytyn naghyz ziyaly, arly azamat bolghandyqtan qazaq últy ýshin jaralghan jan-tәnimen alashtyng joghyn joqtap, qazaqtyng birtútastyghynyng jyrtysyn jyrtyp keledi. «Basqasyn bylay qoyghanda, patshalyq Resey men qyzyl imperiyanyng tepkisine shydamay jat-júrttargha telim bolyp ketken 4-5 million qazaqtyng elim-jerim, bauyr-tuysym degen azghantay bólegin de syighyzbay, bireuin qytay, bireuin qalpaq, bireuin qalmaq dep týrtpekteytini nesi? Qayran Mústafa әkemiz, tútas týrikting birligin armandaghan úly túran perzenti bizding býgingi syiqymyzdy kórse qúsadan tiridey óler me edi, qayter edi?» degen tolghamdy oi-pikirining ózi egemendi eldigimizge aitylghan auyr syn ekendigi birden bayqalyp túr. Sondyqtan da biz últ ziyalysy bolghan adam biylikting kemshiligin kózine shúqyp otyryp synay alatyn batyl qadam jasumen ainalysuy kerek degen tújyrymgha kele alamyz. Óitkeni maqtau men marapattau eldigimizdi eshqashan da qyraghylyqqa shaqyrmaydy. Onyng ýstine «maqtau – altyn men almas siyaqty siyrek bolghanda ghana qúndy»  (B.Djonson) ekendigi bәrimizge belgili. Sol ýshin Álimghazy Dәulethanúly qazaq eldigining egemendigi jolynda, qazaqtyng bolashaq taghdyry ýshin elim dep enireuin jәne synshyl da, shynshyl pikir aituyn bir minot ta dogharghan emes. Búnyng sebebi ol IY.Kanttyng «Ádildik joghalghan kezde adamdar ómirin mәndi etetindey eshtene de qalmaydy» degen qaghidany berik ústanghan, últ ýshin u ishuge dayyn, dýniyege kózqaras ólsheminde últtyq sana dengeyine kóterilgen er jýrek azamat ekendiginde jatyr.

Bekqoja Jylqybekúly

filologiya ghylymynyng kandidaty,

Euraziya Últtyq uniyversiytetining dosenti, aqyn

Abai.kz