Qazaqtyng betke basar ghalymdarynyng biri memleket baghdarlamasy boyynsha shetelge baryp, jiyp kelgen tarihy materialdarynan bir sәtte aiyrylypty. Býkil qújatty syiymdylyghy joghary  «qatty diskke» saqtasa kerek. Virustan ba, әlde, basqa sebepten be diskke saqtalghan barlyq qújat bir sәtte izim-ghayym bolypty. Alasúrghan professorymyzdyng barmaghan jeri, baspaghan tauy qalmghan kórinedi. Ol kisi ekeumizding jolymyz bir esikten týiisti. Kók bazardaghy (Maqataev pen Pushkiyn qiylysy) «samsahananyn» janyna ornalasqan kompiuter jóndeu ortalyghynda kezdestik. Ishek-qaryny aqtarylghan qalyng «elektrondy midyn» ortasynda bir jigit otyr. «Áp, bәrekeldi» dep tanysa ketsek, Ázilbek Qyzyrbekúly deytin Qytaydan kelgen oralman bauyrymyz eken. Ghalym kókemiz óz sharuasyn, men óz sharuamdy aityp, ekeuine de «qúp bolady» degen jauap aldyq.

Bir quantarlyghy  – Ázilbek bauyrymyz ghylym men әdebiyetten de qúr jayau emes eken. Ataghy alatauday professorymyzdy ghana emes, ghalamtor jaghalap jýrgen biraz jurnalsiyterdi tanityn bolyp shyqty. Tórt adamnyng basy qosylsa on-solyna búrylu qiyngha týsetin shaghyn ortalyqqa bas súghushylar sany qalyng kórindi. Qalyptasqan әdet boyynsha әngimening biltesin tamyzyp, qysqa uaqyt bolsada pikirlesip qalugha tyrystym.

Qazaqtyng betke basar ghalymdarynyng biri memleket baghdarlamasy boyynsha shetelge baryp, jiyp kelgen tarihy materialdarynan bir sәtte aiyrylypty. Býkil qújatty syiymdylyghy joghary  «qatty diskke» saqtasa kerek. Virustan ba, әlde, basqa sebepten be diskke saqtalghan barlyq qújat bir sәtte izim-ghayym bolypty. Alasúrghan professorymyzdyng barmaghan jeri, baspaghan tauy qalmghan kórinedi. Ol kisi ekeumizding jolymyz bir esikten týiisti. Kók bazardaghy (Maqataev pen Pushkiyn qiylysy) «samsahananyn» janyna ornalasqan kompiuter jóndeu ortalyghynda kezdestik. Ishek-qaryny aqtarylghan qalyng «elektrondy midyn» ortasynda bir jigit otyr. «Áp, bәrekeldi» dep tanysa ketsek, Ázilbek Qyzyrbekúly deytin Qytaydan kelgen oralman bauyrymyz eken. Ghalym kókemiz óz sharuasyn, men óz sharuamdy aityp, ekeuine de «qúp bolady» degen jauap aldyq.

Bir quantarlyghy  – Ázilbek bauyrymyz ghylym men әdebiyetten de qúr jayau emes eken. Ataghy alatauday professorymyzdy ghana emes, ghalamtor jaghalap jýrgen biraz jurnalsiyterdi tanityn bolyp shyqty. Tórt adamnyng basy qosylsa on-solyna búrylu qiyngha týsetin shaghyn ortalyqqa bas súghushylar sany qalyng kórindi. Qalyptasqan әdet boyynsha әngimening biltesin tamyzyp, qysqa uaqyt bolsada pikirlesip qalugha tyrystym.

–       Atajúrtyma oralghanyma 4 jylgha juyqtady, – dep bastady әngimesin Ázilbek. – Ózimnen ýlken Ghalymbek degen aghamnyng arqasynda kishkentayymnan kompiutermen jaghalsyp óstim. Eng alghashynda qytaylardyng kompiuter jóndeu sheberhansyna shәkirt bolyp kirgenimde kóp nәrseni kólegeylep, ashyp ýiretpeushi edi. Uaqyt óte kele bәrin bes sausaghymday anyq bile bastadym. Qúdaygha shýkir, qazir kez kelgen kompiuterdi «jiliktep», mening kómegime zәru bolyp kelgen qarakózderge «mynau jasalady», «mynau qúnyn aqtamaydy» dep ashalap týsindiremin. Jasyratyny joq, kóptegen bauyrlarymyzdyng kompiuter jóninde bilimderi óte tayaz. Solay bola túrsa da, әldebir әriptesterimiz siyaqty besti on bes dep soghudan aulaqpyn. Óitkeni adal enbekpen tabylghan aqsha ghana berekemen júmsalady.

Bauyrymyzdyng búl sózine sol arada-aq kuә boldym. "Qol kompiuterin" qúshaqtap kelgen qaryndasymyz Ázekenning kómegine jýgindi. Dereu «bútyn bút, qolyn qol» qylyp diagnoz qoyghan «sheberimiz» aqysyna 4000 tenge súrady. Mәz bolyp ketken qaryndasymyz asa quanghanyn jasyrghan joq. Qaltasynan 10 myng tenge alyp shyghyp berdi de, «myna jaqqa baryp edim, 15 myng tenge súrady. Sosyn sizge kelgem ghoy. Nede bolsa 10 myng tengege jasap berer degen oimen. Qanday kermet boldy... Sizge kóp-kóp rahmet» dep alghysyn jaudyrdy. Bizde rizashylghymyzdy bildirdik.

Ázeken, joghalghan qújattardy qaytarugha kólemi ýlken bolghandyqtan 1 tәulikten astam uaqyt ketetinin aityp, ghalym aghamyzdy jolgha saldy. Bar enbegin erteng tauyp alatynyna sener-senbesin bilmey ol kisi de bizben qoshtasty.

Ángimemiz jarasyp, biraz otyryp qaldym. Kompiuteri virustalghandar, til taqtasy isten shyqqandar, ekrany kórinbey qalghandar... Qoyshy, әiteu, barlyghy kelip jatyr. Bir jaqsysy, múnda tek jóndeu júmystary ghana emes, kompiuterge qatysty negizi bólshekterding bәri bar eken. Bir uaqytta jýzine kýlki ýiirilgen Ázekeng әlgi ghalym kókemizding qújattary qalpyna kele bastaghanyn aitty. Kórip tanghaldym. Ásirese, biz siyaqty bar «baylyghyn» tehnikagha tapsyryp jýrgen jurnalister qauymyna kerek-aq dýnie eken. Jazghan-syzghan materialdarynan kóz jazyp qalghan әriptesterimiz qanshama? Shynymdy aitasam, osy jazbany qolgha alugha Ázekenning dәl osy qyzmeti týrtki boldy.

Bayqap qarasaq, songhy kezderi «Qazaq sauda istey almaydy», «Qazaq tehnikanyng tilin bilmeydi» degenderding auyzyna qúm qúiylyp kele jatqan siyaqty. Óitkeni qazir basqa qalany qaydam? Almatyda kompiuterinizdi de, úyaly telefonynyzdy da, kóliginizdi de jóndeytinderding basym bóligi qazaqtar. Ázilbek Qyzyrbekúly da sonyng biri.

Bilәl Quanysh

Masa.kz