Bir jyl búryn, qarashanyng 26-sy kýni Astanadaghy Tәuelsizdik sarayynda Qasym-Jomart Toqaevty Qazaqstan preziydenti retinde saltanatty úlyqtau rәsimi ótti. Bir jyldyng ishinde Qazaqstan preziydenti Qasym-Jomart Toqaev saylaualdy baghdarlamalarynda aitylghan mәselelerdi sheship, sayasy reformalardy iske asyrdy. Sol sebepten sarapshylardyng pikirinshe, Qazaqstandaghy sayasy jýieni demokratiyalyq jolmen ózgertu ýderisi jalghasyp keledi. Búl turaly tanymal qazaqstandyq sayasattanushy Bórihan Núrmúhamed bizding basylymgha bergen súhbat barysynda aitty.

Jurnalist: Bir jyl búryn Preziydent Qasym-Jomart Toqaev «Ádiletti Qazaqstan: bәrimiz jәne әrqaysymyz ýshin. Qazir jәne әrdayym» atty ózining saylaualdy baghdarlamasyn tanystyrghan bolatyn. Osy baghdarlamada aitylghan reformalar qanshalyqty iske asty dep oilaysyz?

Bórihan Núrmúhamed: Mening pikirimshe aitylghan uәde oryndaldy, josparlanghan barlyq mәsele sheshimin tapty. Keybiri birden jýzege asty. Al keybir mәsele biraz uaqyt alatyn bolghandyqtan uaqyty sozylghany ras. Mysaly, biyl 45 audanda әkim saylauy ótti, halyq óz әkimin ózi saylady. Senat janadan saylandy, taghayyndaldy, mәjilis, mәslihat deputattary saylandy. Osynyng bәri ýlken ózgeris.

Joldauda aitylghanday, Últtyq qor qarajatynan jana tughan nәrestelerge esepshot ashu jóninde zang qabyldandy. Mine, osynday-osynday kóp dýnie jýzege asyp jatyr. Sondyqtan men preziydent óz uәdesin oryndady dep esepteymin.

Jurnalist: Siz óz sózinizde keybir mәsele uaqytty talap etetindikten birden oryndalmady dediniz. Búl qanday mәseleler?

Bórihan Núrmúhamed: Áleumettik-ekonomika talaptaryna baylanysty aitylghan reformalar birtindep óz uaqytymen jýzege asa beredi. Ol ýshin әueli zang qabyldanuy tiyis. Ekonomikalyq mәseleler de birden sheshilmeydi. Biraq búl baghytta tiyisti júmys istelip jatyr. Mysaly saylau aldynda halyq arasynda nesiyege batqandar kóp boldy. Osyghan oray preziydent óz oiyn aitty, qazir búl mәsele boyynsha júmys jýrip jatyr. Mening oiymsha zang qabyldaghansha taghy uaqyt kerek. Osy baghytta basqa da júmystar bar, jogharyda aitqanday, naqty nәtiyjege kelu ýshin biraz uaqyt kerek.

Taghy bir manyzdy mәsele – shetelge zansyz ketken qarajatty qaytaru jayy. Búghan baylanysty da zandar qabyldanyp, komissiya qúryldy, jasalatyn júmys alda.

Reforma turaly aitsaq. Mening oiymsha ekonomika salasyndaghy reforma halyq ýshin әleumettik saladaghy reformaday onay bolmaydy. Múnyng auyrtpalyghy halyq ýshin aitaryqtay boluy mýmkin. Búl saladaghy sheshimder birden emes, 2-3 jylgha sozylyp qabyldanuy mýmkin. Al nәtiyjesin tórt-bes jyldan keyin kóretin shygharmyz. Biraq preziydent inaugurasiya kezinde jәne onyng aldyndaghy Joldauynda aitqan, sayasy baghdarlamasynda kótergen mәseleler birtindep jýzege asyp keledi.

Jurnalist: Biyl senat, mәjilis deputattary, әkimder saylandy. Preziydent óz sózinde konstruktivti dialog ornaydy degendi aitqan bolatyn. Sizding pikirinizshe, búl dialog qanshalyqty ornay bastady?

Bórihan Núrmúhamed: Shynyn aitsaq, búl búrynnan kele jatqan mәsele. Preziydent búl jerde kýlli sayasy jýieni ózgertemiz degen әngimeni aitty. Sol sayasy jýiege baylanysty zandar qabyldanyp, Konstitusiya ózgerip, saylau ótkizip, endi birtindep óz nәtiyjesin berip jatyr. Mysaly auyl әkimderin saylau aldynghy jyly bastalyp, әli jýrip jatyr. Kezek-kezek saylau ótip jatyr. Biyl mysaly, audan әkimderi saylandy. Odan basqa qazir ortalyqtan keybir qúzyretti oblysqa, oblystan audan dengeyine audaru júmysy jýrip jatyr. Preziydent әkimshiligining jetekshisi Oljas Bektenovtyng aituynsha, preziydent әkimshiligining biraz funksiyasy ýkimet dengeyine ótken. Ol mәselege endi preziydent apparaty aralaspaydy, demek ýkimet óz júmysyn derbes jýrgize bastaydy. Mening oiymsha, búl júmys radikaldy jolmen emes, evolusiyalyq jolmen jýrip jatyr. Sol sebepten búl ýrdis birneshe jylgha sozyluy mýmkin.

Jurnalist: Al parlament pen jergilikti organdardyng qúzyreti qanshalyqty keneydi?

Bórihan Núrmúhamed: Qazir Parlament deputattarynyng kóterip jatqan mәseleleri óte ótkir. Olar ýkimetting júmysyn synap, ótkir saualdar qoyady. Osynyng barlyghy parlamentting júmysyna jatady. Ýkimetting júmysy tipti qatty ózgerip jatyr. Mysaly osy uaqytqa deyin bolghan memlekettik baghdarlamanyng bәrin toqtatyp, jana әdistemelikter qoldanyp, basqasha kózqaras bolady degen ýmit bar. Búrynghyday qaghaz jýzinde ghana «qatyryp», halyqty, ózin aldaudy qoyady degen senim bar. Biraq sheshilmey jatqan mәsele de kóp. Búl endi jýre bara jóndeledi dep oilaymyn. Al endi budjet, salyq jinau mәselesi, jergilikti dengeyde ótkiziletin saylau jergilikti organdardyng júmysyn ózgertip jatyr, keyin óz nәtiyjesin berui kerek. Mening oiymsha, endi búl birneshe jylgha sozylatyn bolghandyqtan nәtiyjesin sәl keyinrek kóremiz. Mysaly qazir 45 audanda saylau ótti, al 2021-2025 jyldar aralyghynda 2345 әkim saylanuy kerek. Ákimder saylanyp bolghan song atqarushy biylik tolyghymen saylanghan túlghalar bolady. Olardyng ortalyqpen qarym-qatynasy, qayshylyqtary jәne týsinbeushilikteri de boluy mýmkin. Búl mәsele men aitqanday uaqyt alady, barlyghy onaylyqpen bolmaydy. Preziydent óz baghytynan ainymaytynyn, bergen uәdesin oryndaytynyn kórsetip kele jatyr. Taghy bir aityp ketetin jaghday, búl bizben kórshiles eldermen salystyrsaq, ýlken ózgerister! Búghan qazir eshkim mәn berip jatqan joq. Kórshi elderde múnday ózgeris mýldem bastalghan joq.

Jurnalist: Orta Aziya elderin aityp otyrsyz ba?

Bórihan Núrmúhamed: Resey, Orta Aziya elderi, Qyrghyzstan, Ózbekstan, Tәjikstan, Týrkimenstanda alghannyng ózinde osylay ghoy. Biz qarap otyrsaq baryghymyz bir «shapannan», yaghny Kenes odaghynan shyqqan eldermiz. Olarda búl mәsele әli qarastyrylmaghan, al bizde әkimderdi halyq saylay bastady.

Jurnalist: Sizding pikirinizshe, Konstitusiyalyq sottyng qayta qúryluy qazaqstandyqtargha ne berdi?

Bórihan Núrmúhamed: Búryn Konstitusiyalyq keneske shaghymdanatyndardyng sany shekteuli bolatyn. Sonymen qatar Konstitusiyalyq kenes sheshimderi tek eskertu retinde jýretin. Al qazir kez kelgen sayasy úiym, mekeme nemese jeke túlgha Konstitusiyalyq sotqa shaghymdana alady. Osynday mýmkindik payda boldy. Ekinshiden, sot sheshimi kәdimgidey әser etip, belgili bir sheshimderdi toqtata alady. Olardyng saylanghan sudiyalary preziydent merziminen de úzaq júmys isteydi, yaghny olar preziydentke tәueldi bolmaydy. Osy uaqytqa deyin bayqaghanym, búl sot biraz sheshim shygharyp, jariyalady. Basqa memlekettermen salystyrghanda, bizde búl jýie júmys istep jatyr. Halyq ýshin kenesten góri sot bolghany ynghayly ghoy.

Jurnalist: Songhy sayasy ózgerister Qazaqstan qoghamyn qalay ózgertti dep oilaysyz?

Bórihan Núrmúhamed: Búl kýtilgen ózgerister. Halyq múnday ózgertulerdi kýtti. Biraq ózgeris jyldam bolmaghan song belgili bir dengeyde senimsizdik tuyp ta jatyr. Mәselen, reforma ayaghyna deyin bara ma, joq pa degen kýmәn bar. Mening oiymsha, halyq reformany dúrys qabyldady, biraq әzirge berilgen mýmkindikti tolyq paydalanbay, qorqa qarap otyr. Mysaly ótken saylauda kóp adam «saylau búrynghyday ótti, ýmitimiz aqtalmady» dep narazylyq bildirdi. Keybireuler saylaugha týse almady, týskeni óte almady. Osy mәsele reformagha degen kózqarasty ózgerui mýmkin, ony da aitu kerek. Qogham birden ózgerdi dep aita almaymyn. Nege? Jyldamdyq jetispey me, әlde emosiyagha berilmey otyr ma, múny uaqyt kórsetedi. Barlyghy әleumettik jaghdaygha baylanysty ghoy. Halyq ishinde nesiyege batqany, qaryzdgha kirgeni kóp. Búl ýkimetke nemese biylikke ghana baylanysty dýnie emes, qoghamnyng ózine de baylanysty. Mәselege jauapkershilikpen qarau, jauapkershilik sezinbeu bar.

Mening oiymsha, preziydent saylauynan keyin ótken bir jyl tek bastama ghana. Búl jylda ótpeli qadamdar jasaldy, yaghny jýieni dayyndady. Preziydent merzimining ekinshi jylynda ekonomika salasynda, әleumettik salada óte manyzdy reformalar boluy kerek. Al búl reformalar onay bolmaydy. Mysaly songhy joldauynda preziydent segiz mәrte «tariyf» dep aitty, yaghny sugha, jylugha, gazgha degen tarifter ósip jatyr, kóterilip jatyr. Búl tek bastamasy. Keleshekte taghy da osynday ózgertuler bolyp, qymbatshylyq bolsa, inflyasiya qayda aparady? Alayda múnday reformalardy iske asyrmasa da bolmaydy. Sebebi saylauda alghan senim mandaty joghary bolghannan keyin sonday qadamgha baru kerek. Barmaytyn bolsa onda jaghday odan da qiyn bolyp ketui mýmkin. Sol sebepten mening oiymsha, birinshi jyl sayasy dengeydegi bastauysh jyl bolsa, endi ekonomikalyq-әleumettik dengeyde bolady. Endeshe búrynghydan da joghary dengeyde kýsh-jiger kerek. Qaytpaytyn ústanym kerek, reformadan qaytpaytyn pozisiya kerek bolyp túr. Sondyqtan men aldaghy 2-3 jylda kóptegen ózgeris bolady dep oilaymyn. Búghan shynayy qarau kerek.

Jurnalist: Ángimenizge kóp rahmet!

Gýlsara Syzdyqova

Abai.kz