Kónil bóletin mәsele – innovasiya
Shaghyn jәne orta kәsipkerlikti damytu, investisiya tartu, energiyany ýnemdeu, innovasiyalyq jobalardy iske asyru, kýzgi jiyn-terin, memleket qarjysyn tiyimdi paydalanu siyaqty Parlamentting birikken otyrysynda Preziydent jýktegen birsypyra mindetter oblys Ákimi Berdibek SAPARBAEVTYNG tóraghalyghymen ótken apparattyq keneste keninen talqylanyp, soghan sәikes jauapty oryn-dargha tapsyrmalar berildi.
Onyng ishinde atap aitsaq, kәsipkerler kodeksin jasau. Aymaq basshysy óz sózinde búl salagha qatysty bizding ónirde byltyrdan qanatqaqty joba qolgha alynghanyn aityp, onyng oryndaluyna taldau jasay otyryp, Ýkimetke, Parlamentke tiyisti úsynystar jiberu qajettigine toqtaldy.
Shaghyn jәne orta kәsipkerlikti damytu, investisiya tartu, energiyany ýnemdeu, innovasiyalyq jobalardy iske asyru, kýzgi jiyn-terin, memleket qarjysyn tiyimdi paydalanu siyaqty Parlamentting birikken otyrysynda Preziydent jýktegen birsypyra mindetter oblys Ákimi Berdibek SAPARBAEVTYNG tóraghalyghymen ótken apparattyq keneste keninen talqylanyp, soghan sәikes jauapty oryn-dargha tapsyrmalar berildi.
Onyng ishinde atap aitsaq, kәsipkerler kodeksin jasau. Aymaq basshysy óz sózinde búl salagha qatysty bizding ónirde byltyrdan qanatqaqty joba qolgha alynghanyn aityp, onyng oryndaluyna taldau jasay otyryp, Ýkimetke, Parlamentke tiyisti úsynystar jiberu qajettigine toqtaldy.
– Kelesi kónil bóletin mәsele – innovasiya. Búl orayda bizding oblys respub-likada aldynghy qatardan kóringenimen, innovasiyalyq kenesting qazirgi júmysy nashar. Audan-qalalardyng әkimderinen, kәsiporyn basshylarynan úsynystar az. Ókinishke qaray, jana tehnologiyalar men innovasiyalyq jobalardy qoldanysqa engizetin instituttardyng qyzmeti kónilden shyqpay túr. Ásirese, ózimizding tehnopark («Altay»), metallurgiya ortalyghy, joghary oqu oryndary jәne basqalar. Sondyqtan óndiris pen ghylymnyng baylanysyn nyghayta týsetin sharalar úiymdastyryp, útymdy innovasiyalyq jobalardy «Ertis» ÁKK arqyly qarjylay qoldau kerek, – degen oblys Ákimi Berdibek SAPARBAEV geologiyalyq barlau, әkimshilik reformalar, qazyna qar-jysyn iygeru, balamaly energiya kózderin paydalanu mәselelerin de qaperden tys qaldyrmady.
Qazirgi kýn tәrtibinde ótkir túrghan mәselening biri – energiya ýnemdeu. Onyng ishinde ýnemdilikke shaghyn GES-ter salu, jeldin, kýnning quatyn, biogazdy paydalanu arqyly qol jetkizu.
Sonymen qatar, aimaq basshysy Úlan audanyndaghy V.Voropaydyng biogaz óndiru tәjiriybesin qarastyryp, tiyimdi bolsa ony ary qaray jetildiru qajettigin eske saldy. Ásirese, búl quat kózi elektr jelisi tartylmaghan shalghaydaghy mal qystaqtaryn, fermalardy jaryqpen qamtamasyz etude barynsha útymdy. Sebebi, biogazgha qajetti shiykizat, yaghny maldyng qiy sol jerding ózin-de artyghymen jetkilikti.
Sonday-aq, jaqynda Astanada Preziydent janyndaghy Ortalyq kommunika-siyalar qyzmetinde oblys Ákimi Berdibek SAPARBAEVTYNG elimizdegi jetekshi búqara-lyq aqparat qúraldary ókilderimen ótkiz-gen baspasóz mәslihatynyng qorytyndysy shygharyldy.
– Búl baspasóz jiyny jaqsy ótti. Qatysqan jurnalister men mamandar ózderining rizashylyghyn bildirip, joghary bagha berip jatyr. Osy sharagha atsalysqan orynbasarlaryma, basqarmalar basshylaryna jәne basqa da adamdargha alghys aitamyn. Endigi mindet – jurnalister kótergen mәselelerdi, aitylghan syn-kemshilikterdi eskerip, is-әreket jasaghan dúrys. Jalpy, BAQ-tarda jariyalanghan materialdardy saraptap, taldau jýrgizip, jiberilgen kemshilikter bolsa, ony týzetuge júmys isteui-miz qajet. Al eger jetken jetistikterimizdi aityp jatsa, ol bizding ghana emes, býkil Shyghys júrtynyng enbegining jemisi, – dep sózin týiindegen ónir basshysy ekologiya, monoqalalardy damytu, medisinalyq kadrlarmen qamtu, kýzgi jiyn-terin mәse-lelerine kónil audardy.
Jiyn sonynda qyrkýiek aiynda oblysymyzda ótkiziletin O.Bókeyding 70 jyldyq, Qazaq futbolynyng 100 jyldyq mereytoyylary sekildi aituly sharalargha dayyndyq jayy pysyqtaldy.
Abay-aqparat