Internet-konfrensiyamyzdyng kezekti qonaghy Jarylqap Qalybay myrza oqyrman tarapynan kelip týsken saualdargha jauap bere otyryp qazaq tilining memelkettik mәrtebesine layyq boluyna qasarysyp qarsylyq tanytyp jýrgen kýshterdi әshkerelep, ashyq aiyptay sóiledi. «Olar, - deydi Jarylqap myrza, - jetpis jeti atasynyng dili men tilin satqan «qara orystar». «Sondyqtan, - deydi ol, - qatary azayyp bara jatqanymen ailasy mol toptyng aitaghyna kónbey til mәselesin tegeurindi týrde tala ete beruimiz kerek».

 

–     Jarylqap agha, úshaq ishindegi ómirinizdi keyin qaytarugha bolatyn bolsa, sondaghy bolghan jaghdaydy (ol jerde naqty ne bolghanyn óziniz bilesiz) qaytalar ma ediniz?

–     IYә. Tek «Skat» bortserikterining teris pighyldaryn  bilsemmemlekettik tilde qyzmet kórsetu talabyn u-shu qylmay, mәdeniyetti týrde eskertip, kuәler tauyp, ertesine atalghan kompaniyanyng әkimshiligine baryp, aryzdanyp aryzymdy tastap qana qaytar edim. Biraq, mening bolmysym onday zymiyandyqqa jol bermeydi.

Internet-konfrensiyamyzdyng kezekti qonaghy Jarylqap Qalybay myrza oqyrman tarapynan kelip týsken saualdargha jauap bere otyryp qazaq tilining memelkettik mәrtebesine layyq boluyna qasarysyp qarsylyq tanytyp jýrgen kýshterdi әshkerelep, ashyq aiyptay sóiledi. «Olar, - deydi Jarylqap myrza, - jetpis jeti atasynyng dili men tilin satqan «qara orystar». «Sondyqtan, - deydi ol, - qatary azayyp bara jatqanymen ailasy mol toptyng aitaghyna kónbey til mәselesin tegeurindi týrde tala ete beruimiz kerek».

 

–     Jarylqap agha, úshaq ishindegi ómirinizdi keyin qaytarugha bolatyn bolsa, sondaghy bolghan jaghdaydy (ol jerde naqty ne bolghanyn óziniz bilesiz) qaytalar ma ediniz?

–     IYә. Tek «Skat» bortserikterining teris pighyldaryn  bilsemmemlekettik tilde qyzmet kórsetu talabyn u-shu qylmay, mәdeniyetti týrde eskertip, kuәler tauyp, ertesine atalghan kompaniyanyng әkimshiligine baryp, aryzdanyp aryzymdy tastap qana qaytar edim. Biraq, mening bolmysym onday zymiyandyqqa jol bermeydi.

Al, qazaqshany talap etu jóninen keletin bolsaq, songhy 22 jyl ishinde til mәselesin әr jerde talap etip kele jatqan qazaqtyng biri menmin. Memlekettik tilding mәrtebesi ayaqqa basylyp jatqan jerding barlyghynda nemqúraylylyq tanytpay, óz narazylyghymdy bildirip, eskertu jasaudy әdetke ainaldyrghanmyn. Biraq búl talap etulerimning barlyghy qazaqshalap bopsalaudan әrige barmaydy eken.

Osy orayda, qazaq tilining janashyrlaryna aitar oiym: búdan bylay, biz tek eskertu jasap qoymay, memleketik tildi ayaqqa basyp jatqan mekeme men úiymdy nemese jekelegen túlghany mindetti týrde sotqa berip, jazagha tartyp, basqalargha sabaq etip kórsetuimiz kerek eken. Bizding «Júldyzdar otbasy» jurnalynyng redaksiyasy dәl osynday júmystar atqaratyn azamattargha aqparattyq qoldau kórsetetin bolady. Osy ýlgini respublikalyq, oblystyq, qalalyq búqaralyq aqparat qúraldarynyng redaksiyalary da odan ary taratyp alyp ketse, núr ýstine núr bolatyn edi. Sebebi, qazaq tilin memlekettik til etu júmysy óte auqymdy shara jәne 22 jylda eng negizgi til joqshysy bolyp kele jatqan - mening jurnalist әriptesterim. Búl bizding tikeley qyzmettik funksiyamyzgha kirmeydi demesten, ózimiz júrtqa ýlgi kórsetuimiz kerek.

–     Jәke, әneubir qyzdyng Siz turaly aitqan"...avtobusty adamdarymen tosqyzyp qoydy, t.s.s" sózderin qalay týsindiresiz. Osy shyndyq pa?

–     Jartylay shyndyq, jartylay ótirik. Gýlmira Antaliyadan Almatygha úshardan eki kýn búryn turistik toptyng qúramynda bizben birge Ystambúlgha barghan. Shyndyghy kerek, bizding otelding demalushylary tanghy saghat bes jarymdaghy avtobusqa jiyrma minuttay keshigip kelgenimiz ras. Sebebi, bizding giyd-audarmashy jigitimiz bes jarym men altynyng arasynda avtobus keletinin aitqan. Biz avtobusqa altygha on minut qalghanda kirdik. Sondyqtan avtobusqa keshigip kirgenimizdi bilgenimiz de joq.

Al Ystambúldyng «Topkapy» múrajayyn aralaghan sәtte jartysyna ghana jetip, ary qaray bala kóteruden sharshap, kishkentayymyz jylaghan song toptan qalyp, múrajaydy aralaudy toqtatyp, shayhanada olardy kýtip otyrdyq. Gid qyzymyzdyng shygharda qay jerge jinalatynymyz turaly eskertuin úmytyp ketippiz. Sondyqtan syrtqy esikke asyqpay kele jatsaq, bizding toptyng adamdary bizdi kýtip túr eken. Gid bizge renishin bildirip, eskertu jasaghan kezde biz keshirim súradyq.

Endi Gýlmiragha keletin bolsaq, ol –ózining 12-13 jasar qyzymen tek qana orys tilinde sóilesip otyrghan әiel. Qasyndaghy qúrbysy da qyzymen ana tilimizde sóilespeydi. Maghan búzaqylyq jasady dep kuәger retinde týsinik bergen de sol Lәzzat degen qúrbysy boluy kerek. Al, Gýlmira SKAT kompaniyasynyng ótinishi boyynsha, olargha telefonyn berip, internet sayt pen baspasózde meni qaralap, tipti jala jauyp, kuәlik-týsinikteme jazyp beripti. Atap aitqanda, ol mening auyryp túrghan balamdy auyrmady dep  arsyzdyqqa bir barsa, ekinshiden, úshaqtaghy bir jigit tórt bortserik qyzdyng barlyghy jolaushylargha qazaq tilinde qyzmet kórsetti dep ekinshi ret jalghan aityp túr. Jәne bir qyzyghy, internettegi SKAT kompaniyasynyng úiymdastyruymen maghan qarsy sóz aitqan aty-jóni kórsetilmegen anonim kuәgerlerding biri retinde Gýlmira da ózining atyn jazyp, tegin jәne meken-jayyn kórsetpegen.

Tórt bortserik qyzdyng ekeui qazaq, ekeui orys jәne Habibulaev degen bir jigit bar. Osy beseuining maghan aryz bergen Ayjan Abilidiyeva degen qyzynan basqa bir auyz qazaqsha sóilegen bortserik bolghan joq. Ayjannyng ózi mening eskertuimnen keyin, Antaliyadan Almatygha qaray tórt saghat úshyp shyqqanda baryp qazaqsha shala-púla sóiley bastady. Al, qalghan tórteuining mening eskertuimnen keyin de birauyz qazaqsha sóileuge sózdik qory jetpedi.

Al, mening bir jasar úlym Mahambetting auyrghanyn biz jatqan «Siyrena» otelining medbiykesi de joqqa shygharmaydy. Jәne sol Ystambúldan qaytyp kele jatqanda Mahambetting qalay jylaghanyn  sәl úyaty bolsa, Gýlmira men onyng qúrbysy da joqqa shyghara almas. Ekinshiden, olargha dәleldeu ýshin emes, balamnyng densaulyghy ýshin Almatygha úshaghymyz qonghan song týn jarymy bolsa da, birden qalalyq infeksiyalyq balalar auruhanasyna qaraldyq. Diagnozyn qoyyp, birneshe kýn em qabyldady. Ol turaly medisinalyq anyqtamamyz bar. Osydan keyin Gýlmira siyaqty ózining balalaryn orys tilinde tәrbiyelep otyrghan aty ghana qazaq ata-ananyng qanshalyqty últtyq mýddege qyzmet etip otyrghany aitpasa da týsinikti shyghar. Eng bastysy, SKAT siyaqty qazaqtyng memlekettik tilin ondaghan jyl boyy ayaqqa basyp kelgen kompaniyanyng PR bólimshesining tapsyrysy boyynsha úiymdastyrylyp otyrghan orys tilindegi baspasóz betindegi aqparatqa qanshalyqty senuge bolady?  Olar óz mýddesin qorghap otyr emes pe?!

Jalpy, men de búryn bir qazaqty – naghyz qazaq jәne shala qazaq dep ekige bóluge qarsy adamdardyng biri edim. Ókinishke oray, keyingi kezde men Qazaqstandaghy orystildi basqa halyqtan emes, dәl osy shala qazaqtardan qorqayyn dedim. Óitkeni bir danyshpannyng aitqanynday, «balang qay últtyng mektebinde oqysa, óskende sol últqa qyzmet etedi» degen qanatty sózding dúrystyghyna jyl ótken sayyn kózim jetip keledi. Ekinshi mysal: «ishten shyqqan jau jaman» dep eskertedi qazaq atam. Orystildi basqa halyq óz mýddesining útylghanyn óz jerinde túrmaghannan keyin týsinistikpen qabyldasa da, al, ózimizding «qara orystar» búrynghyday bizding qojayynymyz bolghysy keledi. Ýshinshiden, «qara orystar» ózderining jýregining týkpirinde 77 atasynan beri qaray kele jatqan ata dәstýri men ana tilin satqany ýshin ózderin jaysyz sezinetini sózsiz. Tilin satqan adam – Otanyn satqan opasyzdan da qauipti. Sondyqtan da ózderin aqtau ýshin eshteneden de tayynbaydy. «Qúdaydan qoryqpaghannan – qoryq» deydi qazaq. Búlar sonday dengeyge jetip qalghan ruhany azghyn adamdar. Olar ózderin aqtau ýshin jәne tili men dәstýri orystanyp ketse de, tipti Qazaq jerining territoriyasy«Kedendik odaq» nemese «Birynghay ekonomikalyq kenistik» degen aila-sharghymen Resey imperiyasynyng qol astyna qayta kirip ketse de, týniletindey eshtene bolghan joq dep, qalayda ózin-ózi aqtap, ózin-ózi aldap, ary qaray da qazaq jerinde qalyp qoyghysy keletin ruhany azghyn, sadagha ketkir qazaq-symaqtar bolyp tabylady. Býgingi tandaghy qazaq halqynyng ishindegi eng qauipti toptar – diny ekstremister de emes, basqa da emes, dәl osy «qara orystar». Kózindi ash, qazaq! Sening jauyng basqa emes, osy orystanyp ketken toptar. Orystanghan qazaqtardy ýsh dengeyge bóluge bolady: birinshisi – qazaqshany biletin, týbi qazaq auylynan shyqqan, biraq biylik pen bizneske ósuding eng onay joly orys tilinde bilim alu ghana emes, otbasynda da, enbek újymynda da, qoghamdyq oryndarda da – orys tilinde sóilep, zamanauy túlgha bolyp kórinudi – ómirlik maqsat etip qoyghan adamdar; ekinshisi, qalagha qonystanghanyna ekinshi úrpaq auysqan, jartylay qazaq, jartylay orystanyp ketken qazaqtar; ýshinshisi – eki-ýsh úrpaq boyy urbanizasiyagha boy úrghan jәne qazaq pen qazaq dәstýrin dýniyedegi eng artta qalghan kóshpeli órkeniyet esebinde qabyldaytyn ózi de, ata-anasy da taza orystildi qazaqtar. Olar ýshin qazaq tilin ýirenu qiyamet-qayym. Birinshi jәne ekinshi topqa jatatyn qazaqtar últtyq qalpyna qaytsa da, ýshinshisi qaytpaytyn shekten ótip ketken. Ekinshisi, 50-de – 50 payyz jaghdayda jýrgen, ótpeli shekte túrghan qazaqtar. Búlardyng sanynyng kóbeyip ketuine songhy 22 jylda ókimetimizding keshegi Kenes Odaghynyng últ mәselesi jónindegi iydeologiyasyn ainytpay qaytalap kele jatqany kinәli. Olar ýshin «últshyl» degen úghym – qazirgi tandaghy «terrorist» degen úghymnan da qauiptileu. Jәne eng bastysy, olar ýshin Jeltoqsan kóterilisi kezinde «mahrovyy nasionalist» degen sóz siyaqty «últshyl» degen sóz de eng auyr ýkim. Búl úghymdardyng sayasat auysqan sayyn ózgerip túratyn uaqytsha, ótpeli úghym ekendigin týsinbeytinder de osylar. 

Al, bir qyzyghy, songhy jýz jyldyng ishinde býkil dýnie jýzining eng ýzdik 7-8 memleketine kiretin elder – tek últshyldyq baghytta damyp keledi. Memleketter damuynyng eng songhy jana ýrdisi – últtyq baghytta! Olar aqymaq pa, әlde kosmopolittik – keshegi sovettik internasionalistik sayasattyng iynersiyasynda otyrghan biz aqymaq pa?!Syrty sovettik internasionalistik degenmen, shyn mәninde, búrynghy Resey imperiyasynyng otarlau sayasatyn odan әri jalghastyryp otyrghan Resey Federasiyasynyng tәtti sózine aldanyp nemese әdeyi aldanghansyp, birjola orystanyp kete beremiz be?! Eng bolmasa, jan-tәsilim etetin januar túyaq serippey ma?! Qazaq 1932 jyly soghyssyz-aq ashtan qyrylsa, 1991-2013 jyldardyng arasynda eshqanday soghyssyz-aq, aidyn-kýnning amanynda jappay beybit týrde orystanyp kete beremiz be? Aynalayyn, oqyrman, qay jolyn tandaysyn?

–     Kóshede ketip bara jatqan on adamnyng segizi oryssha sóilep bara jatady. Aulada balalar ózara nemese analarymen tek oryssha sóilesedi. Dýkenderde satushylar, dәmhanalarda dayashylar bәri, bәri, bәri oryssha sóilesedi. Ghylymnyng tili oryssha. Orys tildi ghylym adamdary qazaq tildi dissertasiyalargha senimsizdikpen qaraydy. Áskerding tili әli oryssha. Qújattar (әskerdegi) qazaqshagha kóshirile bastap edi, qazir keri ketti. Ózimiz de aldymen orysshasyn oqimyz, óitkeni qazaqshasy audarma, kóp jaghdayda sapasyz. Sizding de shydamynyz tausylypty. Búl neni bildiredi, qazaq tilining kýni bitti me shynymen?

–     Qazaq tilining sayasy әdispen túnshyqtyryluyna qazaq halqynyng qarsy boy kóterui 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisinen bastaldy. Ókinishke oray, qazaq halqy o bastan eliktegish halyq. Búryn arabsha sauattanyp, arap-parsy mәdeniyetine eliktese, tipti, arabsha oqyp, arabsha sóilese, songhy jýz elu jylda orys tiline jappay boy úrdy, endi aghylshyn tiline kóshuge ishtey dayyndalyp jatyrmyz. Qytay tilin mengerudi de oigha aldyq. Myqty últtar qanday jyltyraq modalar kelse de, konservativtik pighylyn ózgertpey, әlipting artyn baghyp baryp, sheshim qabyldaydy. Al, qazaq otqa týsken kóbelektey kinodaghy«speseffektilerge» aldanyp, birden dýrmekke erip ketedi.

Qazaq últynyng ekinshi kemshiligi – óz tarihynda «myng ólip, myng tirilgen» qiyndyqtardy kóp kórgendigi. Jaltaq, beyimdelgish qasiyeti osydan bolar. Kýreskerlik qasiyeti maghan ólip qalghan siyaqty kórinedi.

Ýshinshi kemshiligimiz – óte enjar, nemqúrayly, salghyrt halyqpyz. Últtyng namysy jerge taptalyp jatsa da, jekelegen әr qazaq ol ýshin shyrpynyng basyn syndyrghysy da kelmeydi. Bәrine kónbispiz, bәrine shydaymyz. Olar «ókimet óltirmeydi» dep oilaydy jәne barlyq jauapkershilikti ózine emes, ókimetke arta salady.Mәselen, qazaq tilining memlekettik mәrtebesi turaly ókimet Ata Zangha da jazdy, arnauly zanda qabyldady. Tútynushy qúqyghy turaly zang jәne bar. Biraq, әrbir qazaq qazaq tilining tútynushysy retinde óz funksiyasyn oryndap, qúqyn qorghap jýr me eken?! Qazaqstan tәuelsiz memleket atanghangha deyin orys tilinde bilim alyp, qyzmet etip, ómir sýrip kelgen qazaq arada 22 jyl ótse de, әli kýnge deyin «men kinәli emespin, Kenes Odaghynyng sayasaty kinәli. Al, men sonyng adasqan úrpaghy, jaramsyz jemisimin» dep aqtalghysy keledi. Qúday-au, 22 jylda ózining ana tilin ýirenbek týgili, keybireuler eki aida aghylshyn tilin ýlken aqsha tólep, kýndiz-týni úiyqtamay, ýirenip jýr emes pe?! Al, 22 jylda adam týgili Ai men Maymyl da «til» ýirenedi ghoy. Búlardy qaytyp «óz qaghynan ózi jerigen» shirigen júmyrtqalar demessin?!

Ekinshi toptaghylar qazaq tilin ýirene almay jýrgenine oqulyqtar men oqytushylardyng sapasy tómen dep syltauratady. Qazaqstannyng til ýiretu ortalyqtarynyng qyzmetimen tanysqan sheteldikter olardyng (әlgi ortalyqtardyn)  ózge elderden tómen tómen emestigin aityp, «Tildi ýiretpeydi – Tildi ýirenedi!» dep qortyndy jasap berdi. Yaghni, tildi ýirenu mәselesi әrkimning ózine baylanysty eken.

Al, endi súraq qoyghan azamattyng saualyna tikeley jauap berer bolsam,qazaq tilin tútynushy retinde eger men talap etpesem, qúrmetti aghayyn, eger sen talap etpesen, eger ol talap etpese, qazaq tili óz Otanynda qalay memlekettik tilge ainalady?! Til turaly zannyng qaghaz jýzinde qalyp, is jýzine aspay jatqanyna ony talap etpegen, onyng oryndaluyn tek jogharydaghy ókimetten kýtip otyrghan siz ben bizding ózimiz de kinәli emespiz be?!. Osyny da bir oilap qoyayyq...

Áriyne, býgingi tanda, til degenimiz – jay qarym-qatynas qúraly ghana emes, eng aldymen, ghylym men bilimning qaynar kózi. Qazaq tili úzaq jylghy otarshyldyq pen sayasy qysymnyng saldarynan zamanauy ghylym-bilim tili boludan azdap qalyp qoydy. Biraq ony tolyqtyrugha shyndap kirissek, shylqyghan baylyqtyng  ýstinde otyrghan Qazaqstan siyaqty memleket ýshin ol nege túrady?! «Halyq qalasa – Han astyndaghy atyn soyyp beredi».Memleket qúraushy halyq retinde qazaq talap etse, onyng ózine qyzmet etsin dep saylaghan ókimeti býkil dýniyejýzining ghylym-bilimin azdaghan jyldyng ishinde-aq qazaq tilinde sayratady. 

Qazaq tilining kýni bitken joq jәne onyng betin aulaq qylsyn! Alayda eger qazirgi qazaq enjarlyghy men namyssyzdyghyn qoymasa, ruhany azghyndyqtyng qalyng úiqysynan oyanbasa, onda taghy bir 40-50 jylda qazaq tilining janazasyn shygharatynymyz anyq.

–     Jәke, orys tildi basylymdardan Siz turaly oqyghan kezde «hamovityi» adamnyng beynesi kóz aldygha keldi. Ótirik ekendigin dәleldey ketinizshi, sengimiz kelmeydi.

–     Bir-eki auyz uәjben dәleldeyin. Birinshiden, býkil Qazaqstan qazaq tildi qoghamgha ainalyp ketse, múnda orystildi basylymdardyng oqyrmany azayyp jabylyp, túqymy qúryp ketpey me?! Sondyqtan da olar memlekettik til siyaqty sheshushi mәselede – eng aldymen, óz mýddesin qorghap baghady. Al, oghan jaqtas bolyp, meni qaralap, tapsyrys oryndap otyrghan qazaqtar da eng aldymen óz balalarynyng bolashaghyn oilap «janúshyrady». Erteng býkil halyq qazaqshagha bet alsa, olardyng orys tilinde bilim alyp, qazaqshany bilgisi de kelmey ósken shala qazaq balalary iә dúrys qyzmetke túra almay, iә dúrys tabys taba almay, qor bolyp qala ma dep qorqady olar. Búl jerde de olardyng óz mýddesin qorghap otyrghanyn bayqau qiyn emes. Olar Jeltoqsanda «qazaq Qonaevty qyzmetten alyp tastap, Reseyding orysyn nege bizben sanaspay, alyp kelip basshylyqqa qoyasyn?», – dep bas kótergen auyldan kelgen qazaqtyng student jastaryn nashaqor, ishkish, búzaqy dep tapsa, býgin 22 jyl Tәuelsizdikten keyin «qazaqshandy týsinbeymin, maghan oryssha sóile!» degen otandasynan memlekettik tildi talap etkeni ýshin onyng 50 gramm visky ishkenin paydalanyp, ony «ishkish, búzaqy» dep aiyptap,«Vremya» siyaqty gazetterding auzymen aitqanda, auyldan kelgen qazaq jastarynyng marginaldanyp artta qalghanyn kóldeneng tartady. Sanaly ghúmyrynyng 32 jylyn Almatyda ótkizip ýlgergen, joghary bilimdi, belgili jurnalist, ghylym kandidatyn osylay dep aiyptaugha olardyng auzy barsa, basqa qarapayym qazaqty qalay eterin bir Qúday bilsin! Eng jangha batatyny – olar  qazaqsha birauyz lәm-miymi joq prokurordyng auzymen (G.Tazabekov) jasy 54-tegi Jarylqap Qalybaydy aiypty sanap, masqarasyn shygharyp, qamaugha otyrghyza alady.Ahmet Baytúrsynov:

Qinamaydy abaqtygha japqany,

Qiyn emes, dargha asqany, atqany.

Maghan auyr osylardyng bәrinen

Óz auylymnyng itteri ýrip, qapqany, – dep edi-au.

Sonda Tәuelsiz qazaq soty meni qorghaudyng ornyna, 1986 jyldaghyday әli de Mәskeuding soyylyn soghyp otyr emes pe?!

«Vremya» gazetine bergen súhbatynda kommunist-deputat Jambyl Ahmetbekov:«Jarylqap Qalybay úshaqtaghy búzaqylyghymen býkil qazaq ziyalylarynyng atyna kir keltirdi, bizding bortserikterding bәri sypayy, qazaqsha biledi. Sosyn, Konstitusiyagha qaranyz, qay tilde sóileu әrkimning óz erkinde. Mәselen, men qazaqsha oilaytyn adam bolsam da, orys gazetin syilap sizderge súhbatty orys tilinde berip otyrmyn», - dep «mәdeniyettilik» tanytypty. Auyldan kelgen qazaq jastarynyng marginaldyq qylyghyna qatty qynjylatynyn da jasyrmapty.

Ou, Jambyl myrza! Eger siz sekildi «halyq qalaulysy» Ata zanda jazylghan qazaq tilining memlekettik martebesin ózi qorghamasa, memlekettilikting eng basty simvoly bolyp tabylatyn memlekettik tilding qoldanyluyna 22 jyl boyy ózi kepil bolmasa, onda qaytyp qazaq tilining baghy janady?Eger ony qorghaugha tiyis Ókimetting ózi qorghamasa, әriyne onda men siyaqty azamattar әrqaysysy әr jerde jeke-jeke qorghaymyn dep basy daugha qalyp jatady. Memlekettik tildi qorghau - eng aldymen memleket basyndaghylardyng tikeley mindeti emes pe?! Qazirge deyin Biylik óz mindetin ózi atqarmay otyr jәne zannyng pәrmendi týrde oryndaluyn qoldamaydy da!

 

–     Jarylqap agha, jaraysyz! Arty abyroyly bolsyn!Úshaqta osy әngime tughanda sizdi mas boldy, dórekilik kórsetti degen aqparat taratty. Ras pa sol!? Álde, qazaqqa jany qastardyng taratqan daqpyrty ma ?

–     Búl súraqqa men jogharyda jauap berdim dep oilaymyn.

–     Jәke, tilding qoldanystaghy ayasyn pәrmendi ete týsu ýshin taghy ne isteuge bolady? Siz basqaryp otyrghan jurnaldardyng jalpy tirajy qansha?

–     Tilding qoldanystaghy ayasyn pәrmendi etu ýshin – eng aldymen qazaqqa enjarlyqtan aiyghu kerek. Ár qazaq ózinen bastasyn, ózining otbasynan bastasyn, ózining enbek újymynan bastasyn, ózining jýrgen ortasynan bastasyn! Solardyng bәrin de ózi qazaqsha sóilep, otbasy men dostarynan qazaqsha sóileudi talap etsin! Qoghamdyq oryndar men memlekettik mekemelerde ózining tútynushy retindegi qúqyghyn qorghap, ózine memlekettik tilde qyzmet kórsetuin talap etsin! Úryspay-talaspay, mәdeniyetti týrde jәne tabandy týrde zang boyynsha talap etken isin ayaghyna jetkizsin!

«Júldyzdar otbasy» men «ANYZ ADAM» jurnaldarynyng bir jolghy taralymy jýz mynnan asady, bir aida – eki jýz myn. Jurnaldar negizinen auyl-aymaq, audan halyqtaryna taraydy. Qalanyng múghalimderi men ghalymdary, oqushylary men studentteri de qalt jibermey oqidy.

–     Balalarynyz qay tilde oqidy? Sóilesu tili, júmys tili qay tilge jatady?

Tórt úl, bir qyzym bar. Beseui de ana tilin sóz jýzinde emes, is jýzinde ardaqtaydy. Ýsheui joghary oqu oryndarynda oqidy.  Olar «Ana tiling – aryng búl, Úyatyng bop túr bette, Ózge tilding bәrin bil, Óz tilindi qúrmette!» degen qaghidamen ósip keledi. Qazaq mektebin bitirip, AQSh-ta oqyp jatqany da bar.  Ýsh tildi mengergen. Qazaq tilinde kez kelgen sayasy jarysta óz pikirin erkin jetkize alady. Eki balam – sәby jasta. Olardyng tili – ana tilinde shyqty.

–     Nege qazaq balalary kýndelikti kórip jýrgen nәrselerin paydalanyp, qarapayym, týsinikti tilde bilim almaydy? Bylay qarasan, qazaq tili tek agrarlyq fermerlik baghytta júmys isteytin siyaqty. Qazaq tilining algha jýrmeu sebebi ózgede emes, ózimizde dep oilamaysyz ba?

–     Abay atamyz sonshalyqty danyshpan bola túryp, nege qazaqtyng synshyl aqyny boldy? Sebebi, halqyn jaqsy kórdi. Onyng jaman qylyqtaryn týzetuge kýsh saldy. Biraq halyq jeke adam emes, onyng minez-qúlqyn ghasyrlar boyy ghana týzeuge bolar. Maghan da qazaqtyng eliktegish qasiyeti, daraqylyghy únamaydy.

Ekinshiden, dәl sol «Abay joly» epopeyasyn oqyp otyryp, búdan 150 jyl búrynghy qazaq halqynyng tek auyl-aymaq dengeyindegi bolystyq biylikke ghana talasyp, ózderining tәuelsiz eng jogharghy biyligi – memlekettik biylikke talasa almaghanyn bayqau qiyn emes. Yaghni, bizde songhy eki jýz jylda memleketshildik sana shayylyp ketti. Úzaq uaqyt bodan elding bolystyq, rulyq biyligining dәrejesinenәrige óse almay qaldyq. Jetpis jyldayKremliding Kompartiyasyna baghynyp óz memleketimizdi ózimiz basqaru tәjriybesinen tys qaldyq.21 ghasyrdyng qazaghy da Qazaqstan Respublikasyn «mynau mening elim, mening jerim» dep maqtana almaydy. Patriottyq sana da óship ketken. Ókimet otyr «biz kóp últty memleketpiz, búl sening ghana eling emes» dep. Ózge halyqqa «shanyraqqa qara» deuding ornyna, qayta qazaqqa «әi, qazaq, әueli orysty jarylqayyq, Mәskeuge qara» degen synay tanytady.

Mine, osynyng barlyghy tәumendi halyqtyng tәuelsiz oi-sanasyn qalyptastyra almay otyr.

–     Siz, mysaly, basqasyn aitpaghanda, keshegi Shengeldidegi oqighadan da tys qaldynyz. Al qazaghynyz siz ýshin ólip kete jazdady! Kishkene ynghaysyzdau sezinbeysiz be, osy jerde ózinizdi?Úlyqbek(Esdәuletov emes!)

–     «Men  qazaqqa eng ýzdik eki jurnal shygharyp beru arqyly qazaq tilin damytyp otyrmyn, qazaq oqyrmanynyng sanyn kóbeytip otyrmyn» dep esepteymin. Sondyqtan, men qazaq ýshin qolymnan keletin is – jaqsy jurnal shygharu bolsa, bar kómegimdi osy jurnalistik shygharmashylyghym arqyly jasauym kerek degen prinsippen ómir sýrip kelemin. Kýndelikti sayasy kýreske 1986-1991 jyldardyng arasynda bir kisidey atsalystym. Ol kezde jas edim. Qazir jigit aghasy jasyna jettim.Sondyqtan Shengeldidegi siyaqty oqighalardan tys qaldym dep ózimdi ynghaysyzdau sezinbeymin.

Biraq, ekinshi jaghynan, jasym keldi demesten, múnday jaytterge orayy kelgende qatysu kerek ekenin de seze bastadym. Mening qúrdastarym, bizding tolqynnyng úrpaghy – el tәuelsizdigin alghannan keyin sәl toqmeyilsip, qazaq – tәuelsiz el boldy, qazaq tili –  memlekettik til boldy, men de endi ózim jastayymnan armandap kelgen shygharmashylyq qyzmetimmen ainalysayyn, qalghan isti ókimet jýzege asyrar dep sayasy isten shet qalghanymyz ras. Qarap túrsam, búl da qazaqtyng enjarlyghy men nemqúraydylyghy. Jәne «Nege ylghy men? Basqalargha tәuelsizdik pen memlekettik til kerek emes pe?» degen qoghamdyq sananyng salqyny maghan da tiii mýmkin. Sosyn biz–  sovet ókimetining «jemisimiz» ghoy. Ol kezdegi kollektivtik sana «ókimet óltirmeydi», « men ýshin de, sen ýshin de, ol ýshin de Ókimet istep beredi» degen synarjaq sanagha baryp tireletin. Bizge de «tәuelsizdikti alyp berdik, qazaq tili memlekettik til mәrtebesine ie boldy, endi qalghanyn ókimet atqarar» degen oy keldi. 22 jyl ótkende baryp, aldanghanymyzdy bilip, taghy da «Ay, qap!» dep sanymyzdy úryp otyrmyz. Til men tәuelsizdikke zang boyynsha mәrtebe әperu bir basqa da, ony qaghaz jýzinde qaldyrmay, is jýzine asyru – bir basqa eken.Búl kýres búrynghy kýresten de tegeurindi boluy kerek eken. Sondyqtan, búdan bylay, Shengeldidegi siyaqty oqighalargha barmasam da, Almatyda otyryp-aq, olargha әri kenesshi, әri tilekshi boluym qajet  ekenin  bek týsindim. 

–     Jarylqap bauyrym, ózindey kýreskerler qatary kóbeye bersin. Til bilmeytin mәngýrttermen kýres tyilmaydy. Qúrmetpen Núrlybay Qoshamanúly. Aqtóbe qalasy.

–     Rahmet, Núreke! Sol kýreste bәrimiz «bir jennen qol, bir jaghadan bas shygharayyq»!

–     Kez kelgen nәrsening bastauy ayaqasty kýtpegen jerden beleng alatynynday, qazaq tilining aiy onynan tuuyna dәl osy bolmashy oqigha sebep bolsa qayter edinder? Jatyp alyp tabalamandar, mýmkin búiyghy qoghamdy dýr silkindirer tylsymda tyng kýsh payda bolar, azamatqa aldaghy aiqasyna sәttilik tileyik! Jarylghapqa bir ótinish: sol úshaq ishinde bolghan jaghdaydy jazyp túrghan taspany qolgha týsirip, internetke taratynyz, júrt óz kózimen kórsin. Keleshekte jenis tileymin!

–     QR Kólik jәne kommunikasiya ministrliginen SKAT kompaniyasynyng sol kýngi úshaghynyng ishindegi bortta týsirilgen qúpiya beynetaspany súratyp otyrmyz. Berse, bәri «taygha tanba basqanday» belgili bolar edi. Al, mening asyghysta týsirmek bolghan úyaly telefonym beynekamerada emes, foto týsiru nýktesinde túr eken.  Men týsirip jatqan siyaqty boldym, bortserik Ayjan birden ony týsirtpeuge tyrysyp, úyaly telefonyma jarmasty. Qolyn qaghyp edim, «mine, kórdinizder me, maghan er adam kýsh kórsetip jatyr» degendey shu shyghardy. Artynan olar polisiya bólimshesine kirgen kezde men de úyaly telefonymdy ondap, bir-eki minut beynetaspagha týsirip ýlgerdim. Sondyqtan mening qaralaushylarymnyng kim ekenin bilemin.

–     Jarylqap agha, qalay oilasyz, "Memlekettik til turaly" QR Zany qashan qabyldanady eken? Sizge sәttilik tileymin! Áset

–     Eger men talap etsem, siz talap etseniz, ol talap etse, býkil qazaq Qazaqstannyng iri qalalarynda ótkende teledidardan kórsetilgen Kataloniyadaghyday azamattyq kórsetip qol ústasyp, beybit týrde bir kýndik bas kóteruge shyqsaq, ókimet oryndaymyz dep uәde beretini anyq. Sonymen is bittige sanap, qoya salmay, sol zannyng jobasyn dayyndap nemese dayyndatyp jәne ony biz saylaghan «halyq qalaulylarynyn» biz oilaghanday núsqada qabyldauyna bas-kóz bolyp, qatty qadaghalaugha alsaq, zang qabyldanady. Biraq onymen de is bitpeydi. Endi ony jýzege asyru ýshin әr qazaq ózining otbasy, enbek újymy, jýrgen jerining bәrin de tútynushy retinde óz qúqyn qorghaudy talap etse, ózine tek qana memlekettik tilde qyzmet kórsetiluin tabandy týrde talap etse, bir-eki-aq jylda qazaq tilining baghy janyp shygha keledi. Sol kezde әr qazaq ózin memleketting iyesi, tolyqqandy azamaty retinde tanidy jәne tughan Otanynyng qúndylyqtaryn әrqashan kózining qarashyghynday qorghaugha dayyn bolady. Qazaq tili – ghylym tili, bilim tili, sayasat tili, biznes tili jәne t.b. til bolyp shygha keledi. Jasaugha bolady, ol ýshin qazaq birigui kerek. «Kóp týkirse kól bolady». Al, jekelegen adamdar ghana shúghyldanyp, qalyng qazaq syrttan qyzyqtap qana otyrar bolsa, onda ol adam Jarylqap Qalybay siyaqty «búzaqy» jәne t.b. bolyp abaqtynyng tórinen shyghady.

–     Jarylqap myrza, siz ózinizdi ziyalymyn dep sanaysyz ba? Eger jauabynyz "iyә" degen bolsa, onda ziyalynyng mindeti nan tabar kәsibin ghana órkendetip, gýldendiru me? Álde óz últynyng mýddesi ýshin de belsendi kýresu me? Óz kәsibin órkendetip, últynyng mýddesine mýldem aralaspaghan adam, sizdinshe kim? Azamat pa? Serikjan

–     Áriyne, azamat emes. Biraq siz meni mysalgha alyp otyrsanyz, «Júldyzdar otbasy» men «ANYZ ADAM» siyaqty halyqtyng últtyq jәne tarihy sana-sezimin kóterip otyrghan basylym arqyly da, qazaqtyng aqyl-oyyn gýldendirip otyrmyn dep esepteymin. Sebebi, múnday jurnal shygharudyng júmysyn kez kelgen  kәsipting iyeleri qansha kýshense de jasap bere almaydy. Sebebi búl intellektualdyq-shygharmashylyq qyzmet. Halyqty ósiremin degen Alash azamattarynyng barlyghy eng aldymen gazet-jurnal ashyp, eline qyzmet kórsetken.

–     Jәke, ruhany egemendik joq tústa tolyqqandy sayasy jәne ekonomikalyq tәuelsizdik bolmaydy. Al ruhany egemendik últtyng tilining ýstemdik qúruymen, dinining saqtaluymen, últtyq dýniyetanymynyng saqtaluymen aiqyndalady.

–     Óte dúrys aitasyz, sizge alyp-qosarym joq.

–     Ukrainada, Latviyada sheteldik telearnalar jergilikti tilde habar taratady. Bizde de sol baghytta júmys jasau kerek.

–     Dúrys aitasyz. Ol ýshin qazaqtyng da ukrain men latysh siyaqty sayasy kýreskerlik talaby kýshti boluy kerek. Kýshti bolu ýshin birigui kerek. Ókimet biriktirmek týgili on qazaqtyng birigip, alangha shyghuyna mýmkindik bermeydi. Al, tek Almatyda ghana emes, mәselen, 16-jeltoqsan kýni býkil obys ortalyqtarynda qazaqtar mәdeniyetti týrde alangha shyghyp, shynayy últtyq mәselelerdi talap etse, telearnalar ghana emes, shalaqazaq ministrler men basshylargha deyin qazaqsha sayrap shygha keler edi.

–     Qazaq kóshede bóten qazaqtan jón súrarda: "zdrasite" deydi.Biz Yakutiya, Chukotka, Buryatiya siyaqtyReseydinbodanyemespizghoy. Qashan týzelemiz?

–     Ol «zdrasite» dese, siz «sәlemetsiz be» deniz. Oryssha sóilegen orysqa ghana emes, bizding qazaq orystildi qazaghynyng ózine  oryssha sóilep, ynghayyna jyghyla ketuge dayyn túramyz. Bizding tragediyamyz da osynda. Siz ózinizden bastanyz, men ózimnen bastayyn, ol ózinen bastasyn!

–     Eshqanday súraq joq mende, Jarylqap joldas. Bәri týsinikti. Sen qazaq tili ýshin kýresip, eshkimdi jarylqamsassyn. «Arsyzdyq ekinshi baqyt» degen sóz bar orystarda. Sen baqytty jan ekesin.QABYL

–     Qabyl myrza, erkek bolsan, aty-jónindi tolyq jazyp, kórset. Jәne meni qanshalyqty tanisyn? Qashan menimen birge «barlaugha» baryp edin? Sony ait. Sodan keyin baryp qana meni jazghyra ber.

 

–     Jarylqap agha, 25 jylda ózi ómir sýretin elding Memlekettik tilin ýirene almaghan adamdardyng aqylynda aqau bar dep oilamaysyz ba? Áytpese japon da, kәris te osy kýnde 5-6 aida qazaqsha sayrap, әnimizdi shyrqap jýr ghoy! Tipti mening iytim de qazir qazaqsha tym jaqsy úghady! Osylargha oiynyzdy bildirseniz. Rahmet, Elik.

–     Aynalayyn, Elik! Bәrin birauyz súraqqa syidyryp otyrsyn. Súraq jauabyn ózing aityp otyrsyn! «Óte dúrys aitasyn» degennen basqa saghan ne oy qosa alamyn?! Tek sen siyaqty azamat úl-qyzdar kóp bolsyn dep tileymin!

–     Jarylqap agha! Men Sizdi tolyghymen qoldaymyn! Jenisten jeniske jete beriniz!Siz siyaqty qazaq tili jolynda týrmeden qoryqpaytyn adamdar kóbeye berse, shirkin!

–     Rahmet! Sizderge de Alla jar bolsyn!

–     SKAT,basynudy qysqart!Eshqanday súraghym joq,jurnaldarynyz únaydy,әsirese, «Anyz adam». Shygharmashylyq tabys tileymin!N.M.M.

–     Sizge de dýniyedegi barlyq jaqsylyqtardy tileymin!

–     Endi SKAT әuekompaniyasynyng úashaqtarymen úshasyz ba?

–     Ótken aptada Astanagha «Eyr Astanamen» úshyp baryp keldim. Eki saghat keshiksem de, SKAT-tyng úshaghyna biylet satyp aludan bas tarttym.

–     Nege kirghiz, turkmen, azerbaizhan, ozbek, tazhik, sol siaktilarga klichka koimaidi. Al kazakhtardi BORAT dep mazaktaidi?

–     «Borat» degizbeu ýshin qazaq halqynyng әrbir ókili óz últynyng balasy bolugha shyndap talpynuy kerek shyghar. Ótkende shetelde oqyp kelgen studentterding pikirin tyndadym. Ontýstik Koreyadaghy bir uniyversiytet 35 elding tilin oqytady eken. Byltyr qazaq tilin oqytudy toqtatyp, ornyna ózbek tilin oqytudy qolgha alypty. «Nege?» dep súrasa, «Qazaqstangha birneshe ret ghylymy ekspedisiya jasap bardyq, qazaqtar tek orys tilinde sóileydi eken. Reseyding bir avtonomiyalyq respublikasyna  barghanday boldyq. Últ retinde ózindik ereksheligi saqtalmaghan. Al, ózbek halqy ózining últtyq tili men ereksheligin kózding qarashyghynday ayalap otyr», – dep jauap beripti. Ózbek halqy qazaq turaly «orys bolu ýshin aldymen qazaq bolu kerek» dep mysqyldaydy. Shyndyghy joq dep aita almaysyn. Sebebi, qazaq týrki halqynyng ishindegi tәuelsiz eli bola túra, óz tilin ayaqqa basyp, orystanu prosessin Kenes Odaghyndaghy 70 jyldan keyin de jәne 22 jyl boyy ýdetpese, toqtatpaghan halyq.  «Elu jylda el jana, jýz jylda qazan» degen. Bizding orystanu ýrdisimizge 92 jyl tolypty. Qúday aqyryn bersin!

–     Súraqtyng san týri bolady ghoy. Shyn súraq, jyn súraq,syn súraq degendey. Jogharyda osynyng bәri qamtylypty. Degenmen Jarylqap myrzagha qoyar saualymyz mynau: Aqiqatyn aitynyzshy, Qazaq tilining bolashaghyna senesiz be? Senseniz, onyng qoldanys ayasynyng ósuine qanday sharalar jasaluy kerek dep oilaysyz? Balalarynyz batyrlar jyryn bile me? Kelinderiniz besik jyryn aita ma? Nemereleriniz asyq oinay ma? Zayybynyz ertegi aita ma?

Qyr balasy

–     Qazaq tilining bolashaghyna senemin! Senbesem, ol til ýshin kýresip, eki jurnal shygharyp, qansha jyldardan beri ózimdi-ózim qúldyqta ústaghanday, basqa jaqqa kónil bóluge shamam kelmey, shekteuli әlemde jýrmes edim.Qazaq tilining qoldanu ayasynyng ósui ýshin әrbir qazaq – qazaq tilining janashyryna ainaluy kerek. Osy jolda birigui kerek. Ókimet basyndaghy at tóbelindey orystildi halyq orys tilining mýddesin qorghauda bir kisidey birigip otyr. Qarapayym qazaq olardan myng ese kóp bolsa da, basy birikpey, ydyrap jýr. Memleket atqarugha tiyisti isti ókimet atqarmaghannan keyin, men siyaqty jekelegen qazaqtar atqarmaq bolyp, Don Kihottyng kýiin keshude. Biraq men siyaqtylardyng sany jýzdep, myndap kóbeyse, ókimet amalsyzdan óz azamattarynyng talabyn oryndaugha mәjbýr bolar edi.

Al, otbasym turaly aitatyn bolsam, siz qoyghan súraqtardyng bәrine de «IYә» dep jauap beruime bolady.

–     Songhy kezde qazaq tildilerge qarsy әr týrli qiyastyq jasau beleng alyp barady. Qazaq tilinde sóileytin adam osy qoghamnyng eng artta qalghan, tap bir jauy siyaqty. Qazaqsha әn aitqyzbau, qazaqsha sóiletpeu neni bildiredi? Qayda bara jatyrmyz?Bir qazaq ekige jarylyp boldy. Ony bizden búryn aghylshyndar zerttep bilip alypty. Olar ózderining qazaq tilining memelekettik dәrejege ie bola almay otyruynyng sebebin búryn basqa últtardyng qarsylyghynan dep kelse, songhy zertteulerinde qazaqstanda esh bir últ qazaq tiline qarsy emes, qazaq tiline qarsylyqty qatty kórsetip jýrgender oryssha oqyghan qazaqtar dep atap túryp jazyp qoyypty.Al Jarylghap pen Qayrat Núrtas sol sayasattyng qúrbandary ghana.

–     Rahmet! Sening jauabyng súraqtarynnyng ishinde túr.

–     Osy bizding tilimizding joghalyp bara jatqany ras pa? Ony joghaltpau ýshin ne isteu kerek, qashan qolgha alu kerek? Elbasy aitqanday «qazaqpen qazaq qazaqsha sóilessin» dep otyra beru kerek pe, әlde zandy týzetu kerek pe?

–     Samat, Almatydan

–     Búl súraqtargha da jogharyda jauap bergen siyaqtymyn. Al, Elbasynyng aitqan sózine keler bolsam,ol kisi sayasatker retinde qazaqtildi halyqtyng kónilin aulau ýshin anda-sanda osynday bir sóz aityp qalady. Ol sózdi ýkimettik baspasóz odan ary nasihattaydy. Dúrys, qazaqpen qazaq qazaqsha sóilessin. Qalaghandary she? Osy súraqqa jalghastyryp «Nege biyliktegiler bir-birimen qazaqsha sóilespeydi?» dep mәseleni tótesinen qoymaymyz. Álde qazaqpen qazaqtyng qazaqsha sóilesui qazaqtildi qazaqtargha ghana qoyylghan talap pa?. Meninshe, sóz aityp qoya salu az, sol sózdi tiyanaqtaytyn naqty is kerek. Sóz ben isting birligi kerek. Qazaqqa teris ýlgi kórsetip, Konstitutsiyanyng garanty retinde nege Elbasy men biylikting ýsh tarmaghy 22 jyl boyy óz tilinde sóilemey keledi?

Al, otyra beru kerek pe, degen súraghyna kelsem – «Jylamaghan balagha emshek qayda?!.»

–     Jәke, Sizding talap-aryzynyz boyynsha sottyng otyrysy qashan bolady?

–     Ázirge sotqa jetu ýshinalghashqy eki sottyng sheshimin búzatyn prokurorlyq narazylyqqa qol jetkizu kerek bolyp túr.Al bizding prokurorymyz, iә «joq», iә «bar» demesten, ýnsizdikti әli kýnge sozyp keledi.

–     Jarylqap, kezinde aqshasyn bermey quyp jibergen jurnalisterden úyalmaysyng ba?«Til» dep,«el» dep, ózine piar jasap jatyrsyng ghoy. Jeltoqsanda qayda boldyn? Qay jaqta jýrdin?

–     Maghan jala jauyp otyrghan jurnalister men sen siyaqty aty-jónin kórsetpey, jala jauyp otyrghan adamdar úyalsyn, úyalsa! Men nemenege úyalamyn?

Al, Jeltoqsangha keler bolsam, aitayyn.Mening kurstasym Gýlnar Áshimova Jeltoqsan alanynda minberde túrghan bir top joghary oqu oryndarynyng rektorlaryna olardyng balalary qazaqsha bilmeytinin, oqymaytynyn betterine basyp, sol ýshin jazyqsyz jazagha ilikti.       QazGU-dyng sol kezdegi rektory «Áy, sen qyz, bizding uniyversiytette oqymaysyng ba osy?» dep súraghanda, «IYә, oqudan shygharayyn dep qorqytyp túrsyz ba?» dep betine studenttik synaq kitapshasyn laqtyryp jibergen. Biraq kitapsha rektordan asyp baryp, kóterilisshi-studentterding qolyna tiyedi. Men sol kezde jurnalistika fakulitetining top starostasy, Lenindik stependiat atanghan ýzdik student, kommunist-belsendilerining biri edim. Aldynda ghana studenttik kenesting tóraghasy qyzmetin atqarghanmyn, búrynghy rektorymyz Ómirbek Joldasbekov pen fakulitet dekany Temirbek Qojekeevti sayasy qudalaghan kezinde onyng belsendi studentterining biri retinde meni de Lenindik stependiat qatarynan qasaqana týsirgen. Partjinalysta dekanymyzgha arasha týsip, rektor men dekandy qudalaushylardyng kózine týskenim jәne bar. Sondyqtan da, jana kelgen orys dekanymyz tanerteng Jeltoqsan alanyna studentterding narazylyq kórsetip jinala bastaghanyn esty sala, osy oqighanyng úiymdastyrushylarynyng biri men dep oilasa kerek, partkom hatshysynyng orynbasary Sova degen orys oqytushysynyng qasyna meni qosyp, ekeumizdi jataqhana esigine bir kýn boyy kezekshi etip tapjyltpay otyrghyzyp qoydy. Sol sebepti men Jeltoqsan alanyna bara almadym. Keshke Gýlnar Áshimova meni shaqyrtyp, «Oybay, Jarylqap agha, endi meni oqudan shygharatyn shyghar, etqyzuymen rektorymyzdyng betine «zachetkamdy» laqtyryp jiberdim. Sebebi, men ósken Shyghys Qazaqstan oblysynyng auylynda oryssha bilmeytin qazaqtargha qatty qysym kórsetiledi. Birneshe ret orystar qazaqtyng namysyna tiygeni bar. Sondyqtan men alanda qazaq tilining qazaq jerinde qatty qysymgha úshyrap kele jatqanyna narazylyq bildirdim. Rektorlar «al, sender ne aitpaqshysyndar? Narazylyqtaryndy myna tribunagha shyghyp aityndarshy?!» degen song men shyqtym da, Qazaqstanda jyldar boyy qazaq tiline qysym kórsetilip, bәrimizdi oryssha sóileuge mәjbýrlep bara jatqanyna narazy ekenimdi ashyq aittym. Myna túrghan rektorlardyng ózi balalaryn qazaqsha oqytpaydy dedim. Sol kezde rektorymyz «men seni tanimyn» degendey «sen bizde oqymaysyng ba osy?» dedi. Men «iyә, oqudan shygharamyn dep qorqytpaqsyz ba, mә, alynyz «zachetkamdy» dep betine laqtyryp jiberdim», – dedi. Endi meni oqudan shygharatyn shyghar dep jylap otyr.

Men eki toptyng jataqhanada túratyn studentterin jinap alyp, «biz Gýlnardy oqudan shyghartpay alyp qalayyq, erteng komsomol jinalysy bolady, sonda bәrimiz bir kisidey arasha týseyik. Bizding jasaghan azamattyghymyz osy bolsyn. Osyghan kelisemiz be?» dedim. Barlyghy kelisti. Aytqanymyzday-aq, sol kýni týngi ýshte rektoratta partjinalys boldy. Oghan bizding toptyng bes kommunist-studenti qatystyq. Ortalyq Komiytetten kelgen sholaq belsendiler búl qazaq jastarynyng últshyldyghy – «mahrovyy nasionalizm» dep bagha berisip jatty. Kompartiya zamanynda «últshyl» degen tanba basylghan adam býgingi «terrorist» degen atqa ie bolghandardan da qauipti jau sanalatyn. G.Áshimovany jaqtap qalu onaygha týspeytinin ishtey sezdik. Biraq sózimizde túrdyq. Birde professor Amandosov pen fakulitet komsomoldarynyng jetekshisi Ámirjan Qosanov bastap kelgen jazalaushylargha G.Áshimovany bermesek, ekinshisinde orys dekan men uniyversiytet komsomolynyng jetekshisine bermedik. Ýshinshisinde bizding sheshimimizsiz-aq G.Áshimovany ózderi komsomoldan shyghardy. Ol kezde komsomoldan shygharylghan student mindetti týrde oqudan shyghyp qalatyn. Gýlnar da oqudan shyqty.  Ony oqudan shygharmaymyz dep eki jinalys boyy studentterding qarsylyghyn úiymdastyrushylar retinde meni jәne toptaghy basqa da kommunist-studentterdi tergep-tekseruge aldy. Aqyry meni partburo men fakulitet kommunisterining (negizinen, oqytushy, professorlar) jinalysynda partiya qatarynan shyghardy. Búl prosesster birneshe ailargha sozyldy. Is rektorat jinalysyna jetken kezde uniyversiytet partkomynyng mýsheleri studentterdi jazyqsyz jazalaudyng arty ne bolaryn sezgendey edi. Arada 3-4 ay ótip ketti. Sondyqtan bolu kerek, meni birjola emes, bir jylgha ghana partiyadan shyghardy. Kýzde dekanat basshylary meni syrttay oqugha jiberdi.

Al, endi siz nege Jeltoqsanda alangha shyqpadynyz desenizder, onyng sebebi birinshi kýni týski sabaqtan keyin Sovamen birge týnge deyin jataqhana esiginde anduda otyrdym. Týngi ýshte partjinalysqa qatystyq. Ertenine әskery kafedragha sabaqqa qatysyp jýrgen tórtinshi kurs studentterining barlyghy – ýsh jýzdey student ýsh kýn boyy sol әskery kafedra ghimaratynda qamauda boldyq. Bәri basylghan kezde ghana jataqhanagha jiberdi. Sosyn komsomol jәne partiya jinalystary siyaqty tynymsyz qudalau júmystary jalghasty. KGB (Halyqtyq baqylau komiyteti) tergeushileri birneshe ret týsinikteme jazdyryp, tergep-tekserumen boldy. Jeltoqsan kóterilisi 17-18 kýnderi bolsa, 25-terinen bastap, kelesi jyldyng kóktem-jazyna deyin qudalau prosessi toqtamady. 

Mening negizgi qaralaushym – fakulitet dekany jәne arnauly partkomissiya tóraghasy, tarih fakulitetining professory Serik Jaqypbekov boldy. Ol kisi eng sonynda menen «Shynyndy aitshy, Mihayl Sergeevich Gorbachev bastaghan KPSS jetekshileri rasymen qatelik jasap, qazaq studentterin qasaqana jazalap otyr dep oilaysyng ba? Bizding kompartiya óz sezderi men plenumdarynda SSSR-de últtyq mәsele bayaghyda sheshilip qoyghan dep jazghan. Al, sen bolsan, bizde últtyq mәsele sheshimin tappaghan deysin. Sonda sen aqyldysyng ba, joq kompartiya kósemderi aqyldy ma?» dep qúityrqy súraq qoydy. Bólmede ekeumiz ghana otyrmyz. «Aghay, shynymdy aitsam, eshkimge aitpaysyz ba?» dedim. Ol «aytpaymyn» dedi.

–       Shynymdy aitsam, kompartiya qatelesip otyr. Bizde últtyq mәsele sheshimin tappaghan. Olardyng jazghan partiya qararlary men qaulysyndaghy sózderi basqa da, naqty ómir basqa. Gorbachev ózi bastaghan «Qayta qúru» men «Jariyalyqty» ózi jasamay otyr, – dedim.

Mine, osy sózimdi Jaqypbekov arnauly partiya komissiyasynyng jetekshisi retinde jogharghy jaqqa jazyp bergen son, meni әueli buroda, sosyn fakulitet partiya komiytetining jinalysynda partiya qatarynan shyghardy, uniyversiytet partiya úiymyndaghylar birjola emes, bir jylgha uaqytsha shygharghanymyz dúrys dep bekitti.     

–     Jarylqap agha, halyq degen tobyr, ol aita beredi, onyng ýstine biz kýnshil halyqpyz, jasymanyz algha , qazaq tili ýshin algha!!!

–     Rahmet, qoldauyna! Ózderindey azamattar túrghanda tasada túryp tas atatyn bir-eki kýnshilder men shirigen júmyrtqalardyng irik sózderine men nege jasiyn, jasymaymyn! Olar kim, men kim, uaqyt kórseter.

–     kazakhta tarih jok gasairlar boi kuldin kuli bolgan.kuldin tili esh uakitta memlekettik til bola almaidi.dalaga shigip manainizdi karamiz .eshkim kazakhsha soilep Mambet bolgisi kelmeidi. KELISESIZBE?

–     Kelispeymin! Biraq keyde qazaq tilinen jappay bezip bara jatqan qandastaryn kórgen keybir jas adam búl qiyndyqtan synyp ketip, ózi de sol dýrmekke ilesudi dúrys kórui әbden mýmkin. Jastardy osynday qatelikterden saqtau ýshin de esi bar azamattar bas kótermesek bolmaydy. Búdan әri soza bersek, orystanghan qazaq sany qazirgiden de kóbeyip, boy bermey ketedi.

–     «Júldyz auruynan» sәtti saqtana alghandardy mysalgha aityp bere alasyz ba?

–     Búl endi jekelegen tanymal adamnyng oi-órisi men aqyl-parasatynyng dengeyine baylanysty. Ánshige de bilim kerek, aqyl kerek. Al, «kýsh bar, aqyldyng keregi ne?!» deytinder úzaqqa barmaydy.

 

–     «Anyz adam» jurnaly Ámire Qashaubaev turaly shygharmay ma? Biyl ol kisining tughanyna 125 jyl toldy. Naghyz yubiyley. Án atasy atanghan anyz adamnyng bireui solkisi edi ghoy.

–     Biz ol kisi turaly «Júldyzdar otbasy» jurnalynyng «Anyz Adam» aidarynda kólemdi súhbattar jinaghyn bergenbiz. Bolashaqta ýlken «ANYZ ADAM» jurnalyna da bas keyipker bolady.

–     Búl Jarylqap qazaq demografiyasyna qalay ýles qosyp jýr? Qansha balanyz bar?

–     Bes balam bar.

–     Rushyl,jershilemessiz be?

–     Emespin.

–     Jarylqap agha, tughan jeriniz turaly bir auyz aita otyrsanyz? Qay jerding qazaghysyz?

–     Qazyghúrttyng qazaghymyn.

–     Jәke, qazaqty ruhany mәngýrttikting belgisi - ishimdik ishuden keri qaytaru ýshin qanday júmys jýrgizbeksiz? Tek búl mening sharuam demeniz. Búl әrbir sanaly azamattyn, sonyng ishinde aqparat maydany ókilderining de paryzy. Qazaq óz bastauyna oralsa, eki kórshisine jem bolmas edi.

–     Dúrys aitasyn, jaman әdetterden aryluymyz kerek.

–     Jarylqap agha, qazaq tilin bilu qazaqtyng ghana mindeti me? Osydan baryp diasporalar qútyryp jatqan joq pa! Siz qalay oilaysyz?

–     «Jaqynyndy jattay syila, jatjanynantýnilsin» degen qanatty sóz bar. Búl – bir. Ekinshiden, qazaq tili atadan balagha miras bolyp kele jatqan asyl múra retinde, eng aldymen qazaqtyng ózine kerek eng qúndy, eng qasiyetti dýniye! Sondyqtan ony qazaq bolyp tughan adamnyng ózderi qajet etpese, basqalar qaytyp ol tilding qadirine jetsin?! Eng әueli әrkim óz ana tilin bilui shart jәne ony kýndelikti tútynuy kerek. Sodan keyin,  tildi damytudyng ekinshi, ýshinshi satysynda basqalardan, memlekettik mekemeler men qoghamdyq oryndardan talap etken jón!  

Eng bastysy, qazaq tilin qoldanudyng qajettiligin tughyzuymyz kerek. Ókinishke oray, ýkimet dәl osy jerde jenilding astymen, auyrdyng ýstimen 22 jyl boyy sozbaqtap keledi. Taghy qansha sozatynyn Qúday bilsin! Biraq olardan dúrys talap te almaghan halyqtyng da kinәsi bar. Ýkimet últshyl partiyagha ainalyp kete me dep qorqyp, últtyq mәseleni algha qoyghan qoghamdyq úiymdardy tirkemeuding barlyq amal-sharghysyn qarastyruda. Biraq halyq tegeurindi bolsa, tirketedi jәne degenin istetedi! Min jalpy qazaqtyng jaltaqtyghyn, jaghympazdyghyn, ýlkendi syilaghyshtyghyn, bastyqty tyndaghyshtyghyn jek kóremin. Bәrin Shahanov istep berse eken degen esek dәmeden arylu kerek. Jalghyz adam eshtene de istey almaydy. Shahanov siyaqty myndaghan azamattar búl iste «bir jennen qol, bir jaghadan bas shygharsa» ghana is nәtiyjeli bolady. Búl jerde de bizding ýkimetting arnauly qyzmeti jibergen әkki adamdar til janashyrlaryn bir-birine qarsy qoyyp, kýsh biriktirmeuding amal-tәsilderin atqaryp baghady. Til mәselesinde tegeurindilik kerek.  Milliondaghan adam qarsy túrsa, jogharydaghy at tóbelindey sheneunikter oryntaqtarynan aiyrylghysy kelmese, kópting aitqanyna kónedi. Mahambetter kerek búl iske!!!

Abai.kz