Myna zaman ─ býgingi mektep oqulyqtary býgin sәbi, erteng el basqaratyn úrpaghymyzdyng naghyz qazaqy últtyq sanasyn, últtyq namysy men últtyq mýddesin qalyptastyra alatyn oqulyqtar ma  degen mәsele әr qazaqtyng kókiregin kernep túrmasa bolmaytyn zaman. Al sәbiylerimizde últtyq sana men últtyq namystyng qalyptasuy jat elderding әzәzil filosoftary,  ekonomisteri, mәdeniyettanushylary súrqiyalyqpen oilap tapqan «globalizasiya», yaghni, «jahandanu» zamany dep ataghan bú zamanda oqulyqtardyng ana tilimizde qalay jazylghanyna tikeley baylanysty. Al, bizding qazaq mektepterine arnalghan qay pәnning de oqulyghyn oqyghan sәbiylerimiz  kýni erteng ne sóilese de tek orysshadan tikeley audarma jasap sóileytin, kórgen-bilgenin óz ana tilinde jetik, úghymdy, óz boyauymen jetkizip bere almaytyn dýbәra bolyp shygha ma dep qorqatyn boldyq. Qazir qazaq ata-analary sәbiylerimiz sol oqulyqtardaghy mәtinderdi týgel miyna toqyp, odan qajetti, tolyq maghlúmat ala alady ma dep te qauiptenetin  boldy. Olardyng búlaysha qauiptenuining jóni de joq emes.

         Áp degennen aitayyq, býgingi qazaqsha oqulyqtardyng tili shalaghay, shorqaq, әri sәby men jasóspirim týgil eresekterge de auyr tiyetinin dәleldep, daulasyp jatudy qajet etpeytin eki-aq sebep bar.

Myna zaman ─ býgingi mektep oqulyqtary býgin sәbi, erteng el basqaratyn úrpaghymyzdyng naghyz qazaqy últtyq sanasyn, últtyq namysy men últtyq mýddesin qalyptastyra alatyn oqulyqtar ma  degen mәsele әr qazaqtyng kókiregin kernep túrmasa bolmaytyn zaman. Al sәbiylerimizde últtyq sana men últtyq namystyng qalyptasuy jat elderding әzәzil filosoftary,  ekonomisteri, mәdeniyettanushylary súrqiyalyqpen oilap tapqan «globalizasiya», yaghni, «jahandanu» zamany dep ataghan bú zamanda oqulyqtardyng ana tilimizde qalay jazylghanyna tikeley baylanysty. Al, bizding qazaq mektepterine arnalghan qay pәnning de oqulyghyn oqyghan sәbiylerimiz  kýni erteng ne sóilese de tek orysshadan tikeley audarma jasap sóileytin, kórgen-bilgenin óz ana tilinde jetik, úghymdy, óz boyauymen jetkizip bere almaytyn dýbәra bolyp shygha ma dep qorqatyn boldyq. Qazir qazaq ata-analary sәbiylerimiz sol oqulyqtardaghy mәtinderdi týgel miyna toqyp, odan qajetti, tolyq maghlúmat ala alady ma dep te qauiptenetin  boldy. Olardyng búlaysha qauiptenuining jóni de joq emes.

         Áp degennen aitayyq, býgingi qazaqsha oqulyqtardyng tili shalaghay, shorqaq, әri sәby men jasóspirim týgil eresekterge de auyr tiyetinin dәleldep, daulasyp jatudy qajet etpeytin eki-aq sebep bar.

         Birinshi sebep, qazirgi qazaq mektepterine arnalghan oqulyqtardyng kóbi orysshadan audarylghan. Olardyng mәtinderindegi sóilem qúrlysy oryssha kýiinde saqtalghandyqtan eresek qazaqtardyng ózderining týsinuine qiyn.

         Ekinshi bir qyrsyghy mol sebep – oqulyqjazushylar arasynda qos tildi, tipti, ýsh tildi birdey biledi dep qolpashtanatyndar yaghni, kóptildiler avtorlyqqa ie bolady. Ekining biri Gerolid Beliger emes, eki tilde birdey mýkissiz jazu óte siyrek kezdesetin jaghday. Mysaly, orys, aghylshyn tilin jetik mengergen qazaq qalay degende de osy eki tilge basymdyq berip otyrghanyn ózi de bayqamaydy. Bayqasa da sol tilderding sózin qosyp, aralastyryp, tilimizdi bylapyttap otyrady. Eng aqyry, eki tilde, ýsh tilde sóileydi dep qansha maqtasaq ta, sóileu bólek, qazaqsha oqulyq jazu bir bólek ekenin eskeretin kez jetti.

         Ýshinshiden, bilim uәzriyatyndaghylar birese «qos til-qos qanatyn» dep, birese «ýsh túghyrly til úshpaqqa shygharady» dep kýmpildek úran tastaghyshtary kóp  Qazaqstanda mektep oqulyghy degeniniz óz ata-baba tilin jete mengergen, býkil ilim-bilimdi ózinin  bay ana tilinde mengergen, últtyq sanasyn ózge din, ózge iydeologiyanyng kir-qoqysy shalmaghan taza qazaq úrpaghyn tәrbiyelep shygharatyn eng basty qúraldyng biri dep qarauy kerek. Útyry kelgende aita keteyik әlgi «qos tildilik», «ýsh tildilik» degenderdi oilap tauyp, ony memlekettik dengeyge kóteretinder qaytkende de Qazaqstanda qazaq tilin túnshyqtyryp, onyng eng basty til boluyna qarsy adamdar men qazaq kosmopolitteri. Olar búl jymysqy bastamany jýzege asyru ýshin «kóp til bilu paydaly», «qazaq kóp tilde sóilese әlemdegi eng kýshti últ bolady», «qazaq ýsh tildi mengerse, býkil tehnikany úrshyqsha ýiiretin bolady» degen súrqiya, jeldirme, ótirik úranshyl sózderdi qazaqtyng miyna osy kýni aq sinirip tastady. Búl qazaq degen tútas bir últty balasha aldarqatyp, qazaq tilin óz elinde ólmeshi ghana kýide qaldyrudyng ýlken bir әdisi. Mine, sol qostildilik pen ýshtildilikting kesirinen qazaq mektepterining oqulyqtarynda Jauapsyzdyqtyn, Sauatsyzdyqtyng qazaq tiline Kerenau, Enjar, Nemketti qaraudyng izi aq mandaygha qara kýie jaqqanday ap-anyq kórinedi de túrady. Eger oryssha oqulyqtarda osynday sәl sólekettik jiberilse, orystar dýniyeni,  býkil Qazaqiyany dýrliktirer edi.

         Endi sózimiz kýnәharlyq bolmau ýshin әr pәnning oqulyghynan birneshe mysal keltireyik. Biz úghymgha auyr, búl orasholaq, mysalnamalardy, «tyrnaq astynan kir izdep» tapqan joqpyz. Eger olay dep dau aitatyndar bolsa múnday ersilikterdi, ersilik emes sәbiylerimizding sanasyna jasalyp otyrghan qiyanatty osy oqulyqtardyng kez-kelgen betinen taghy da kóptep keltiruge bolady.

         Mynau 6-shy synypqa arnalghan «Biologiya» oqulyghy («Atamúra». Arnauly redaktory Q.Qayym. Bas sarapshysy Q. Búrynbetova, avtorlary Q. Jýnisqyzy, R. Álimqúlova, Júmaghúlova. Redaksiya mengerushisi Á. Pirmanov).

         «Ol kóshpeli shegirtkeni sýiip jeydi», «Jalman degen kemirushi (4-bet). Adam balasy ózining perzentin, yaghni, sәbiyin aimalaydy, sýiedi. «Qoy sýiedi balasyn qonyrym dep, siyr sýiedi balasyn torpaghym dep, qargha sýiedi balasyn әppaghym dep!». Mine, qay tirshilik iyesi óz perzentin sýiyining bir-bir mysaly osy. Biraq ne adam balasy, ne basqa bir maqúlyq bolsyn, esh qaysysy ózining sýigen balasyn, ne sýigen ghashyghyn jep qoyypty degendi  estimegen kereng bolghyr qúlaghymyz. «Atamúradan» shyqqan «Biologiya» oqulyghynyng avtorlarynan estidi-au. Múnday sóz saptaumen oqulyqtar shyghara bersek, bir kýni  «ghashyq qúrbaqasy ózin jep qoyatynyn bilgen shegirtke  ózine suisid jasady» degendi de oqymasymyzgha kim kepil? Al «kemirgish» degen atau biologiyada bayaghyda qalyptasqan. Endeshe ony kemirushi dep ózgertu de ghylymy janalyq pa? «Tikenge ainalghan japyraq jýikelerining úshy taqtasynyng jiyegi tikenekti bolady. Mysaly, týietiken, shaghyrtiken jәne t.b. jatady. Osy sóilemnen ne týsinesiz? Japyraqtar tikenge ainalghan bolsa, japyraq jýikeleri qaydan shyghyp túr? Jalpy, japyraqtaghy kózge kóriner-kórinbes jipshelerdi nemese tamyrshyqtardy jýike dep atau dúrys pa? Búl bir. Ekinshiden búl «Biologiya» oqulyghynyng avtorlary ósimdikterding qazaqsha atauyn bilmeytini, ol ýshin izdenbey ony orysshadan sol kýiinde kóshirme-audarma jasay salatyny ap-anyq kórinip túr. Áytpese, osy oqulyqtyng K. Jýnisqyzy, R. Álimqúlova, Q. Júmaghúlova degen ýsh avtorynyng biri, ne onyng Q. Búrynbetova degen sarapshysy, ne Q. Qayym degen arnauly redaktory qazaqsha «jantaq» degen ósimdikti bilmey, ony oryssha «verblujiya koluchkadan» ainymay tughan baladay «týietiken» dep audara salghany qalay? Búl qazaq úrpaghyn óz tilinen alshaqtatyp, tipti,  ósimdikterding tól qazaqsha atauy joq eken degen oy tughyzatyn qylmys dep qarasaq ta artyq bolmas. Al «mysaly, týietiken, shaghyrtiken jәne t.b. jatady» degen de sóilem bolady ma? Bolsa onyng aldyndaghy sóilemmen qanday qatysy bar? Búny avtorlardyng da, redaktordyng da, sarapshynyng da jauapsyzdyghy, sauatsyzdyghy deysiz be óziniz biliniz. Biraq osynda olardyng últtyq tilge, últ úrpaghynyng ertenine qanshalyqty kerenau, selqos qaraytyny, әiteuir osy oqulyqty tapsyryp, qalamaqymdy alsam degen ghana maqsaty bar ekeni kórinip túrghan joq dey alasyz ba? Álde tabighatta ósimdik ataularynyng qazaqshasynan sәbiylerimizdi beyhabar qyp, olardy orysshadan audaryp aitudyng arjaghynda әldebir jymysqy sayasat bar ma, әlde búl orys ne istese sony istep, orys ne ishse sony ishudi әdete ainaldyrghan QÚLMINEZ degen aurudan aiygha almaghanymyzdyng belgisi me?

         Biologiyada bayaghydan qalyptasqan «atalyq» jәne «analyq» degen úghymdar bar. Endeshe, «Atamúranyn» osy oqulyghyndaghy «Onda birneshe yadroshyq (yadroda.–M.K) jәne ata-enening belgileri men qasiyetterin úrpaghyna «tasymaldap» jetkizetin tayaqsha tәrizdi hromosomalar bar (120-bet) deuine jol bolsyn. Qazaq «ata-ene» dep kóbine kelinshekting kýieuining әke-sheshesin aitady ghoy. Múny oqyp otyryp, yadrolar da kýieuge tiyedi eken, sóitip ata-eneli bolady eken desek te bolatyn shyghar.

         Al «Shu sýirik qanaty» degen balyq «Tek Aral su alqabynda tirshilik etedi. Az zerttelgen» dey kelip, «Tabighy taralu aimaghy Bishkek qalasynan tómengi Shu ózenining alqaby» degendi qalay týsinesiz? (196-bet). Ol ózi «Aral su alqabynda tirshilik etedi» de keyin Bishkek jaqtaghy Shu ózenine baryp taralady ma? Búl balyqtyng atyn «Shu sýirik qanaty» dep kim tauyp qoyghanyn kim bilsin, biraq dәl osy balyqty Aral aimaghyndaghylar yqylym zamannan «qylysh» nemese «qylyshbalyq» dep ataydy. Sol siyaqty «Araldyng taralu aimaghynyng eng shyghysynda kezdesetin týri, qazir joyylyp bitken de shyghar» degendi bala týgil estiyarlardyng týsinui de onay emes. Osyny «Araldyng taralu aimaghynyng eng shyghysy» dep shúbyrtyp, op-onay sózdi mishayqargha ainaldyrmay-aq «Araldyng eng shyghysynda», «shyghys bóliginde» dese de bolar edi ghoy. Avtorlar búl jerde de balyqtyng ózderi bilmeytin atauyn oidan shygharyp, «Aral albyrty» dep ótirik aitugha sheyin barypty. Búl naghyz qylmys emes pe? Búl da úrpaqty últtyq tilinen adastyru emes pe? Áytpese, Aral ónirining túrghyndary «Aral albyrty» degen balyqty kórmek týgil ómirinde estip kórmegen. Suretine qarap otyryp búl balyq shómәike dep atalatyn túqymdas qoy dep qaldyq.

         Al «Matematika» (6-synypqa arnalghan «Atamúra» baspasy) oqulyghyndaghy mәtinderding siqy mynaday: «Olar mәtindi esepterdi shygharuda, diagrammalar saluda, sandy tabuda kómektesedi (3 bet). Esi dúrys qazaq  balasyna «Esepti shygharuda» emes, «shygharugha», «suret saluda» emes «salugha», «joghalghan qalamyn tabuda» emes «tabugha» kómektesedi. Búl da  Oqu ministrligindegiler aita beretin «bәsekelestikte» jenip shyqqan biliksiz adamnyng orysshadan so kýiinde audara salghan «dýniyesi». Sondyqtan oqu ministrligindegiler «Atamúradaghylargha»  әlde de oqulyqtardy qazaq tilinde dúrys «jazuda» emes «jazugha» kómektesui kerek. Osy oqulyqtyng 5-shi betinde «Respublikamyzda jalpy halyq sany (?) 16.198314 adamdy qúraydy» degen jazu bar. Osyndaghy «Jalpy halyq» degen ne? San adamdy qúraydy ma, kerisinshe adamdardyng qosyndysynan belgili bir san (sifr) shyghady ghoy. Búl da  «...sostavlyaet 16.198314» degen orys sózin әke qylyp, qazaqqa tudyrghan sóz. Áytpese, búl jerde «qúraydynyn» ne keregi bar edi. Respublika halqynyng sany 16.198314 mln» dese nemese «Respublikamyzda.... adam túrady» dese de oqulyq búdan aqsap qalmaydy. Sol siyaqty «2007 jylghy dәndi daqyldar ónimdiligi 13,6 s/ga bolyp, 20,1 mln.t. qúrady» da osy orysshaqúmarlyqtyng zardaby. Áytpese, búl jerdegi «qúrady»nyng «sostavlyaet» degen orys әkesinen zansyz «dýniyege kelgeni» kórinip-aq túr ghoy. Qúday-au, eng dúrysy «2007 jyly әr gektardan 13,6 sentner dәndi daqyl alynyp, barlyghy 20,1 mln. t. astyq jinaldy»deu edi ghoy! Jalpy, qazir qazaq tilin telearnalardaghy ne sóz bilmeytin, ne bilim-biligi tómenqol jurnalister orysshadan audaryp qoldana salatyn osy bir «qúrady», «qúraydy», «baghyndyrdy», «oqigha oryn aldy» degenderdi orynsyz qoldanu  әbden býldirip, endi olardy jauapsyz, tilge shorqaq, oqu ministrligining «bәsekelestiginde» qalay jenip shyqqany» beymaghlúm autorlar oqulyqtargha engizip jýr. Sóz útyry kelgende aita keteyik, qazaq ata-analary balalaryna ana tilin búzyp sóileuge әdettendiretin múnday oqulyqtardan bas tartyp, zang oryndaryna shaghym aitsa da artyq bolmaydy. Áytpese, «Atamúranyn» osy «matematikasynan» «Asqabaqtan jasalghan as» (15-bet, 47-esep( degendi miyna sinirip alghan balalarymyz «Etten jasalghan nemese únnan jasalghan as» dep sóileytin bolsa, ol balany taza qazaq úrpaghy dey alamyz ba? O zamanda, bú zaman qazaqtyng «as jasady» «as jasayyq» degenin estimegen, kórmegen basymyz tek tәuelsizdik aldyq dep jýrgen Qazaqstan oqulyqtarynan ghana kórdik. Álde búl auzym da tәuelsiz dep oiyna kelgenin syqpyrtyp sogha beru me? Esi dúrys qazaq «asqabaqtan eshnәrse jasamaydy», «asqabaqty pisiredi», «tamaq pisiredi».

         IYә, «aghama jengem say» degen maqaldyng qay zamanda dýniyege kelgenin qaydam, biraq sol maqal qúddy qazirgi Qazaqstannyng basqa da baspalarynan qazaqsha shyqqan oqulyqtargha arnap aitylghan dersin. Olar qazaq balalaryn óz últtyq tilin jaqsy  mengeruine emes, kórgen-bilgenining bәrin orysshadan audaryp bayandaugha,  sóilemin oryssha qúryp, so kýiinde qazaqshagha audaryp sóileuge ýiretu ýshin jazylghan siyaqty. Senbeseniz, qaranyz: «Enbekke baulu» oqulyghy  seni tehnika men sheberlikting qyzyqty әlemimen tanystyrudy ary qaray jalghastyrady» («Enbekke baulu», «Almatykitap», 2010. 3-bet. Qalnazarov B. Rahmetova N.B. Joldasbekova, S.A.QR Bilim jәne ghylym ministrligi úsynghan). 3-shi synypqa arnalghan búl oqulyqty «Bismillahy rahmany ir rahiym» dep ashyp qalghanda orysshadan túp-tura tәrjimalanghan eng alghashqy osy sóilem mandayymyzgha tars etip kesek tiygendey qyldy. «Tehnika men sheberlikting qyzyq әlemi» degendi qazaqsha dey alasyz ba? Búl jerde «әlemnin» ne qatysy bar? Búl da jogharydaghy «sostavlyaetty» qazaqshalap «qúraydy» degen siyaqty «mir tehniky y masterstvo» degen orys әkesining auzynan ainymay týsken  bala siyaqty. «...tanystyrudy ary qaray jalghastyrady» da sonday «balanyn» biri. «Qatyrma qaghaz qalyndyghyn oryndalatyn pishinge layyqtap alu kerek» degendegi «oryndalatyn pishin» de sol orysshadan audara salghan sóz. Al «pishin belgisi... syzghyshtyn, qaryndashtyng kómegimen salynady» deu tilge jasalyp otyrghan naghyz qastandyq. Qazaqtyng «qaryndashpen sal», «boyaumen sal» degen sózin bilmey, ony «s pomoshiu karandasha»dan audaryp  «qaryndashtyng kómegimen sal» dep laghyp sóileytin búl ýsheuine qazaqsha oqulyq jazugha kim húqyq bergen? Bilim ministrligining ókili Beybitkýl (familiyasy esimde joq) hanym telearnadan qayta-qayta aita beretin «bәsekelestikten», «sarapshylardan», әr múghalimning nemese mektepting óz tandauynan ótetin oqulyqtyng týri osy bolghany ma? Múnday oqulyq balalarymyzdy óz tilin qúrmettemek týgil óz tilinen bezdiretin qúral dep olardy paydalanudan bas tartyp, ne Bilimmindi, ne autorlardy sotqa bersek qalay bolady dep oilaysyz? Al «qarapayym beder týzu syzyq jәne nýkte týrinde oryndalady» she? (43-bet). Beder degenimiz oryndalatyn әn emes, órnek qoy! Órnek órnekteledi nemese órnek salynady ghoy! Búl jerde de orysqúmarlyq pa qaydam әiteuir «vypolnyaetsya» degen sózdi tәrjimalap beruge nege sonsha qúmar bolghany týsiniksiz. Búl kitaptaghy (oqulyq deu de qiyndau) býkil soraqylyqty bylay qoyghanda múndaghy «Oy-órnek» sózi – latynnyng «ornament» degen sózining balamasy» degenning ózi-aq últty da, últtyq tilimizdi de qorlau emes pe? (III-bet) Sonda on sausaghynan óner, barmaghynaan bal tamghan sheber, zerger, ústa qazaq «ong-órnek» sózin de әldeqashan joyylyp ketken latynnyng «ornament» sózine balama retinde keyinirekte oilap-tapqany ma?

         Biz búl әngimemizde kóbine oqulyqtardyng tili jәne ana tilimizding olarda qanday kýige týskeni turaly ghana sóz qozghadyq. Onyng úrpaghymyzdyn, últymyzdyng keleshegine qanshalyqty kesirin tiygizetini turaly mәseleni kýn tәrtibine qoyatyn uaqyt әldeqashan jetti. Biz  qazaq mektebinde oqidy, qazaqsha sóileydi dep maqtap jýrgen balalarymyzdyng ózining qazaqshasy jartykesh, shúbarala til ekenin әlde jasyryp, shýkirshilik qylamyz, әlde ózimiz de solay sóilep, soghan qúlaghymyz ýirenip ketken. Áytpese, sol qazaqsha jaqsy sóileydi degen sәbiylerimizding ózi sózine oryssha aralastyrmay sóilemeytinin kórip-aq jýrmiz. Bir sәt ózimizding 7-8-9 jasar qarakózimizding teledidardan qazaqsha sóilegenin onymen jasty orys balasynyng oryssha sóilegenimen salystyryp kórinizshi. Orys balasy óz tilinde mýdirmey, taqyldap ap-anyq sóilep túrady. Al qazaq balasy tútyghyp, ynqyldap, sózderin ýzip-ýzip, buyn-buyngha bólip, tipti, arasynda oryssha sóz qosyp, qashan óz oiyn, kórgen-bilgenin aityp bolghansha sharshap-shaldyghyp әreng shyghady. Sәby týgil әp-әidik qazaqtarynyzdyng ózi sonday. Endeshe,  qazaq mektepterinde, әsirese bastauysh synyptardan bastap, qashan mektep bitirgenshe «Russkaya rechiti» oqytu ne ýshin qajet ekenii de týsiniksizdeu. Au, biz aldaghy uaqytta býkil is qaghazdary qazaqshagha kóshiriledi, 2020 jyly 90% qazaqstandyq qazaqsha sóileytin bolady dep jýrgen joqpyz ba?! Oghan da Qúday qalasa 6-aq jyl qalghaly túr ghoy! Onyng ýstine Qazaqstan shonjarlary da, shonjarlar ne aitsa qaghyp alyp, qaytalaytyn oblystyq, audandyq, auyldyq dengeydegi shabarmandar da kýnige «әlemdik órkeniyetten qalmau ýshin memkadrlardy aghylshyn tilinde dayarlau kerek, birinshi synyptan bastap aghylshynsha oqytamyz», dep gýmpip jýr ghoy. Endeshe, oghan orys tilining ne qatysy bar? Memlekettik til men aghylshyn tilin bilse boldy emes pe? Endeshe, «Russkaya rechitin» ornyna Qazaqstanda qazaq tilin әr mamangha mindetti týrde biludi jýktep, qazaqsha oqugha mәjbýrlemeymiz be. Biz onyng ornyna oryssha oqugha mәjbýrlep qoyghanymyz qalay? Bile bilgen adamgha búl eshnәrsege negizdelmegen, qazaq sәbiyin aghylshyn, orys tilderining basyn shalghan dýbәragha ainaldyru ýshin jasalyp otyrghan is emes pe? Solay-au, dep kýdiktenuge әr qazaqtyng haqy bar emes pe?

         Jaraydy, qazaq sәbii qajet dep tapsa orys әdebiyetinen, orystyng kesheli-býgingi mәshhýr aqyn-jazushylarynan habardar bolsyn. Onda da ózine qajet dep bilse ghana. Al biraq onsyz da býkil ózen–su, orman–tauy, dalasy men qalasy kýndiz-týni shuyldaghan orysshagha toly jәne qoghamdyq kólikte Abaydy «Abaya», Jambyldy Djambula, Áuezovti Auezova, Ótegendi Utegen dep baqyryp-shaqyryp baratqan qazaq sәbiylerine orys tilining grammatikasyn, sintaksiysin, leksikasy men morfologiya, fonetikasyn, predlogy men pristavkasyn oqytyp, әri uaqytyn aludyn, әri qarjy bóluding әri miyn sharshatudyng sonshalyqty qajeti bar ma eken? Bar bolsa, ne ýshin? Olar ózine kerek bolsa Pushkiyn, Tolstoy, Dostoevskiydi,  óte qajet bolyp baratsa Putin men Jirinovskiydi bylay da oqyp-bilip alady ghoy. Al orys tilining mamany  orys mektebinde oqityn qazaqtardan-aq shyghady. Endeshe, orys tiline qazaq mektebinde saghat berip, oghan qarjy bóludin, qazaq balasyn sóitip qinaudyng jóni qalay degen saual býginde әr qazaqtyng kókeyinde jýr. Últtyq tilin, últtyq mәdeniyeti men últtyq dәstýrin úzaq jyldar orys tili otarlap keyin tәuelsizdik alghan  әsirese Reseyden tәuelsizdik alghan el býitpese kerek. Álde «uchenie svet, ne uchenie tima» degen siyaqty әmmege ayan mәtel tekqazaqsha 6-shy synypqa arnalghan orys tili oqulyghy arqyly ghana sanagha sinedi me? Áytpese, ózining Qazaqstan degen tughan  elinde dýniyege kelip, ómirge endi ayaq basqan qazaq balasyna:

         Russkiy yazyk mne neobhodiym

         Ya stanovlusi eshe silinee s niym,

(19-bet) Zabyv rodnoy yazyk – ya onemey

         Utrativ russkiy

         Stanu ya gluhoy-degen ne óleng siqy joq, ne berer ónegesi joq, qúr orys tilin óz tilinen artyq bolmasa kem qúrmettemeuge ýgitteuding arjaghynda qanday jymysqylyq jatqanyn bilu onsha qiyn emes qoy! Búl kәdimgi qazaqtyng býgingi úrpaghyn orystyng aldynda bas iygizip qoyatyn QÚLMINEZ degen aurudan aiyqtyrmaudyng birden-bir amaly. «Osylaysha, aghylshyn tili – biznes tili, orys–tili últaralyq til»degen siyaqty eshbir lingvistikada joq  susiya sózderdi oilap tabu – biyldan bastap mektepterde qazaq tiline bólinetin saghatty aitarlyqtay azaytugha jol ashyp berdi. Búl qalayda qazaq tilin osy kýngi jartykesh kýiinen onaldyrmay, ony kórkeytuge qarsy jasalyp otyrghan әreket ekenine dau joq. Aytpaqshy, osy «Russkaya rechi» negizinen orys tilin nasihattauy az bolghanday («Atamúra», 2011 j) qazaqtyng Burabay degen jer-su atauynyng ózin Borovoe dep orysshalap jazyp qoyghan. Al tarih oqulyghy turaly jeke әngime bolmasa, bolmaydy. Ol aldaghy uaqyttyng enshisi. Tek endigi tarih oqulyqtarynda býgingi úrpaghymyzgha bizding kimderden qay últtan, qay memleketten kóp qorlyq pen zorlyq kórgenimizdi, tәuelsizdikti kimderden, qay memleketten alghanymyz turaly ashyq aitatyn uaqyt әldeqashan kelgenin jaltaqtamay aitsaq eken deymiz. Bizding endigi jazylatyn tarihymyz búghan deyin oqytylyp kelgen, shyndyqtyng bәri býrkemelengen, namysy taptalghan tarihtan basqasha, oyau tarih oqulyghy boluy kerek!

Abai.kz