Respublikanyng әr aimaghynda qazir memlekettik qyzmetterdi elektrondy týrge auystyru baghytynda sharalar qyzu jýrgizilip jatyr. Elektrondy qújat ainalymyn elimizde alghashqylardyng biri bolyp qolgha alghan bizding oblysta búl maqsatta auyz toltyryp aitarlyq júmystar atqaryluda.

Býginde jergilikti atqarushy organdarmen oblys aumaghyndaghy zandy jәne jeke túlghalargha memlekettik qyzmet týrleri kórsetilude. Aghymdaghy jarty jylda 1 352 909 qyzmet jýzege asyrylghan bolsa, múnyng 2 760 qyzmeti elektrondyq ýkimet portaly arqyly jýrgizilgen-di.

Memleket basshysynyng elektrondyq ýkimetti damytu jóninde bergen tapsyrmasyn iske asyru barysynda memlekettik qyzmetterdi avtomattandyru jәne ontaylandyru, elektrondy týrge auystyru júmystary jýieli jýrgizilip keledi. Qazirgi uaqytta 14 qyzmet audandyq dengeyde kórsetilse, 26-sy «www.egov.kz» portalyna shygharylghan. Onyng ishinde 9 liysenziya beru men 7 әleumettik manyzgha ie qyzmet. Búl eng әueli shalghaydaghy eldi mekender túrghyndary ýshin asa tiyimdi.

Mәselenki, elektrondyq qyzmetterdi tolyq kólemde damytyp, onyng halyqqa úsynu ýshin 2005 jyly ónirde oblys Ákimining eki tildegi aqparattyq portaly qúrylghan. Alghashqy jyly múnda eki mynnan astam úsynys-aryzdar kelip týsse, keyinnen olardyng sany birneshe millionnan asyp jyghylghan.

Respublikanyng әr aimaghynda qazir memlekettik qyzmetterdi elektrondy týrge auystyru baghytynda sharalar qyzu jýrgizilip jatyr. Elektrondy qújat ainalymyn elimizde alghashqylardyng biri bolyp qolgha alghan bizding oblysta búl maqsatta auyz toltyryp aitarlyq júmystar atqaryluda.

Býginde jergilikti atqarushy organdarmen oblys aumaghyndaghy zandy jәne jeke túlghalargha memlekettik qyzmet týrleri kórsetilude. Aghymdaghy jarty jylda 1 352 909 qyzmet jýzege asyrylghan bolsa, múnyng 2 760 qyzmeti elektrondyq ýkimet portaly arqyly jýrgizilgen-di.

Memleket basshysynyng elektrondyq ýkimetti damytu jóninde bergen tapsyrmasyn iske asyru barysynda memlekettik qyzmetterdi avtomattandyru jәne ontaylandyru, elektrondy týrge auystyru júmystary jýieli jýrgizilip keledi. Qazirgi uaqytta 14 qyzmet audandyq dengeyde kórsetilse, 26-sy «www.egov.kz» portalyna shygharylghan. Onyng ishinde 9 liysenziya beru men 7 әleumettik manyzgha ie qyzmet. Búl eng әueli shalghaydaghy eldi mekender túrghyndary ýshin asa tiyimdi.

Mәselenki, elektrondyq qyzmetterdi tolyq kólemde damytyp, onyng halyqqa úsynu ýshin 2005 jyly ónirde oblys Ákimining eki tildegi aqparattyq portaly qúrylghan. Alghashqy jyly múnda eki mynnan astam úsynys-aryzdar kelip týsse, keyinnen olardyng sany birneshe millionnan asyp jyghylghan.

2009 jyldan beri ónir basshysynyng www.akim.blog.vko.gov.kz jeke blogy júmys isteydi. Múnda da týsip jatqan úsynys-aryzdar men saualdar jyl sanap artyp keledi. 2007 jyly iske qosylghan azamattar men biznes ókilderine arnalghan qyzmet kórsetuding elektrondyq portalynda memlekettik organnyng 112 virtualdyq qabyldau bólmesi bar. 2012-2014 jyldary elektrondyq әkimdikti audandyq ónirlerge jetkizu kózdelip otyr.

Ónirde sonymen qatar elektrondyq dәrihananyng qyzmeti iske qosylyp, alghashqy eki aida 9 mynnana astam adam jýgingen. Býginde búl portalda aqparattyq forumdardan qanday da bir dәri-dәrmek turaly kenes alugha bolady. Jәne qalanyng qay dәrihanasynda qanday dәri bar ekendigin biluge mýmkindik bar. Osyghan oray oblys Ákimi Berdibek SAPARBAEV elektrondyq ýkimetke kiru qarapayym halyq ýshin qol jetimdi bolu ýshin osynday qoghamdyq qol jetkizu punktterin kóbeytu qajettiligin aitqan.

Býginde «Qazaqtelekom» AQ ónirding barlyq audandaryna joghary jiyilikti internet jelilerining kommunikasiyasyn tartyp berdi. Mәselesi sheshilmegen tek Abay audany. «Qazaqtelekom» múny 2015 jylgha josparlapty. Alayda, oblys basshysy tayau arada búl mәsele sheshilip, kommunikasiyagha qajetti 30 million tengeni budjetten bóludi qarastyratyndyqtaryn aitty.

Býginde shyghysqazaqstandyqtardyng birqatary elektrondyq ýkimetting shapaghatyn kórip otyr. Ásirese, úshaq biyletin bronidau, kommunaldyq tólemderdi internet arqyly tóleu, balalardy mektep pen balabaqshagha ornalastyru ýshin kezekke túru, bos oryn vakansiyasyn qarastyru siyaqty qyzmetterdi sabylmay-aq ýide otyryp atqaru adamdardyng biraz sharuasyn jenildetkeni ras. Ol ýshin bar-joghy elektrondyq sifrlyq qoltanba bolsa jetkilikti. Qoltanbany kez kelgen adam jeke bas kuәligimen halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghyna baryp, az ghana uaqytta ala alady. Býgingi tanda oblysymyzda 10 mynnan astam adamnyng osynday qoltanbasy bar.

Abay-aqparat