Óskemen: mýsinder "qúpiyasy"
Óskemen qalasynyng әkimdigi oblys ortalyghynyng 293-shi tughan kýn merekesin atap ótu barysynda osyghan deyin syry ashylmay kelgen biraz jana mýsinderding qúpiyasyn júrtqa jariya etpek.
Olardyng biri - Komendantka ózenindegi kópirding janynan oryn tepken, әielder qauymyna jaqsy tanys kәdimgi juylghan kirdi jel úshyryp ketpes ýshin jipke qysyp qoyatyn qysqyshtyn, sonday-aq, kirshiksiz mahabbattyng simvolynday bolyp qúshaqtaryn aiqastyryp túrghan qazaqtyng qyz ben jigitining mýsinderi. Ayta keteyik, granitten soghylghan búl ghashyqtardyng ornynda búryn jasyl týsti baqa túrghan.
Sonymen qatar, ýlken saqina men bilezikting әsem mýsinderi qalanyng әr kóshesinen jarqyrap kóz tartady.
Has sheberlerding qolynan shyqqan tyng tuyndylardyng taghy bir parasy Tәuelsizdik danghyly men Mostovoy kóshesining týiisken túsyna ornyghypty. Múnda altyn týsi kýnge shaghylysqan Altaydyng әigili bal arasynyng júby men odan әrirekte búrala biylegen er adamnyng mýsini qoyylghan-dy. Sәuletshilerding oiynsha, biyding qimylyn keltirip túrghan er adam últtyq qúndylyqtarymyzdyng biri - qara jorghany oryndaushy bolsa kerek.
Óskemen qalasynyng әkimdigi oblys ortalyghynyng 293-shi tughan kýn merekesin atap ótu barysynda osyghan deyin syry ashylmay kelgen biraz jana mýsinderding qúpiyasyn júrtqa jariya etpek.
Olardyng biri - Komendantka ózenindegi kópirding janynan oryn tepken, әielder qauymyna jaqsy tanys kәdimgi juylghan kirdi jel úshyryp ketpes ýshin jipke qysyp qoyatyn qysqyshtyn, sonday-aq, kirshiksiz mahabbattyng simvolynday bolyp qúshaqtaryn aiqastyryp túrghan qazaqtyng qyz ben jigitining mýsinderi. Ayta keteyik, granitten soghylghan búl ghashyqtardyng ornynda búryn jasyl týsti baqa túrghan.
Sonymen qatar, ýlken saqina men bilezikting әsem mýsinderi qalanyng әr kóshesinen jarqyrap kóz tartady.
Has sheberlerding qolynan shyqqan tyng tuyndylardyng taghy bir parasy Tәuelsizdik danghyly men Mostovoy kóshesining týiisken túsyna ornyghypty. Múnda altyn týsi kýnge shaghylysqan Altaydyng әigili bal arasynyng júby men odan әrirekte búrala biylegen er adamnyng mýsini qoyylghan-dy. Sәuletshilerding oiynsha, biyding qimylyn keltirip túrghan er adam últtyq qúndylyqtarymyzdyng biri - qara jorghany oryndaushy bolsa kerek.
Óskemenning sәnine sәn qosyp, týrlendire týsken janasha mýsinderding mәn-jayyn týsinip, mazmúnyn bilmek niyetpen qalalyq әkimdikke habarlasqanymyzda, ondaghy mamandar túrghyndar ýshin jasalyp jatqan tosynsyilardyng múnymen shektelmeytinin, qala kýninde basqa janalyqtar da bolatynyn aityp qyzyqtyrdy. Olardyng sózine sensek, búl sәulet tuyndylarynyng keybiri Shaherizada hanshayymy turaly Shyghys ertegisining jelisi boyynsha salynypty.
«Ázirshe olardyng syryn jariyalamay saqtay túralyq. Qyrkýiekting 14-inde toylanatyn qala kýni merekesinde barlyghy belgili bolady», - dep týsindirdi qala әkimining baspasóz qyzmeti.
Bir quanyshtysy, kópshilikting kózayymyna ainala bastaghan shedevrler atymtay azamattardyng demeushilik qarjysynyng arqasynda dýniyege kelip otyr.
Shyghys-Aqparat