QR Parlamenti Mәjilisining deputaty,

komiytet  tórayymy D.N.Nazarbaeva hanymgha

QR Bilim jәne ghylym ministri

A.B.Sәrinjipov myrzagha

Eldegi  aghartu salasyna,  ghalymdargha  basshylyq  jasaghan  eks-ministr B.Júmaghúlov masqara bolyp  qyzmetinen ketse de, onyng tәlimin kórgen, ol jasaqtaghan ministrliktegi onyng rulasy viyse-ministr M.Orynhanov (matay), memlekettik qyzmetting «A» tobyna emtihannan ótpey qalghan S.Yrsaliyevter  qoghamgha qauipti dep jýrgen  qúbylys sybaylas jemqorlyq  әreketterdi jasyryp olardy qorghap jalghan jauap berip, qoldanystaghy zandy búzuda.

QR Parlamenti Mәjilisining deputaty,

komiytet  tórayymy D.N.Nazarbaeva hanymgha

QR Bilim jәne ghylym ministri

A.B.Sәrinjipov myrzagha

Eldegi  aghartu salasyna,  ghalymdargha  basshylyq  jasaghan  eks-ministr B.Júmaghúlov masqara bolyp  qyzmetinen ketse de, onyng tәlimin kórgen, ol jasaqtaghan ministrliktegi onyng rulasy viyse-ministr M.Orynhanov (matay), memlekettik qyzmetting «A» tobyna emtihannan ótpey qalghan S.Yrsaliyevter  qoghamgha qauipti dep jýrgen  qúbylys sybaylas jemqorlyq  әreketterdi jasyryp olardy qorghap jalghan jauap berip, qoldanystaghy zandy búzuda.

   QR «Sybaylas jemqorlyqpen kýres turaly» zanynyng 5-babynyng 5, 7 tarmaqtaryna,  6-babynyng 3 tarmaghyna,  7-babynyng 1, 3 tarmaqtaryna sýiene otyryp  QR Preziydenti N.Nazarbaevtyng atyna  jazylghan hattarym,  23 qarasha 2012j. (12601/JT-S-649,3); 31  shilde 2013j ( № JT-Q8134,\1)    08 tamyz, ((№ JT-Q8134); 15 tamyz 2013j,    (№ JT-Q8134,\3); 9 kyrkýiek 2013j (981\\№ JT-Q-8134,\2); 25 qyrkýiek (№ JT-Q8134,\4); 02 qazan  2013j, (№ JT-Q8134,5).  kýnderi  qoldanystaghy «Jeke jәne zandy túlghalardyng ótinishterin qarau tәrtibi turaly» QR Zanynyng 15-babynyng 2 tarmaghynyng 2,6 tarmaqshalaryndaghy talaptardy óreskel búzyp, (ýstinen shaghymdanghan, eshbir әreket jasamaghan ministrlikting ózderine tekseruge jiberilmeydi),  QR bilim jәne ghylym ministrligine tekseruge jiberilgen. Alayda Bilim ministrligi komiyteti tóraghasynyng mindetin atqarushy L.Bólebaeva  maghan barlyghyna 1 hatpen sauatsyz- syrghytpa jauap jibergen. 

 Ol men jazghan hattardabýginde QR Preziydenti jýrgizip otyrghan saliqaly sayasatqa bóget jasap, memleketting qauipsizdigine qater tóndirip otyrghan, óz zalalyn  kýnnen-kýnge kýsheytip kele jatqan qúbylystyng eng qauiptilerining biri-ol joghary oqu oryndaryn jaylap alghan "Sybaylas jemqorlyq" әreketining sheginen shyghyp asqynuy jónindegi  birneshe faktylar joldanghan  bolatyn.

 Joghary biylikte Elbasynyng atyna kólenke týsiretin "myqtylargha" sýiengen, keybirJogharghy oqu orynynyng (JOO-nyn) basshylary óz mýddelerin últ mýddesinen joghary qoyghan, tek baydy maqsat tútqan manayyna ózderi siyaqty nepotizmen "auyrghan" tamyr-tanystaryn jinap alyp qoghamnyng demokratiyalyq damuyna kedergi jasauda. Múnday "sybaylastyq, jeng  úshynan jalghasu" arqyly әreket etu qazaq qoghamy ýshin qazir óte qauipti.

Ol hattardyng birining qysqasha mazmúny tómengidey.

            Onda  myna «qorghalghan» dissertasiya turaly dәleldi faktylarmen jazylghan.. Sәtbaev atyndaghy QazÚTU–ning institut diyrektory - Berdibaev Rәt Shyndalyúlynyng negizgi bazalyq mamandyghy tehnika salasy bola   túra, retin tauyp  sayasattanu ghylymynan kandidattyq dissertasiya «qorghaghan». 

Ghylymy jetekshileri:  Sayasy ghylymdarynyng doktory  Andirjanova G.A.

Filosofiya «ghylymdarynyng doktory», professor Sydyqov Ú.E.

 Búl ghalym-Sadyqov Ú.E. ózining zandy qújaty- diplomy bolmasa da ghylym doktorymyn dep jazady.

Qazaqstan Respublikasy,  Almaty- 2010 j

Dissertasiya 124 betten  túrady. (qosymshasymen 135 bet)

Paydalanylghan әdebiyetter sany tek 132 ghana. Atalghan dissertasiyanyng kólemi men qoldanylghan әdebiyetter tizimine  kelsek diplom júmysynday ghana, talapqa say emes.

Jariyalanghan maqalalarynyng barlyghy óziniki emes, diplomy joq «doktor» Sydyqovpen birigip  jazghan. Sonday-aq, barlyq 18 maqalanyn  15–si  Q.Sәtbaev atyndaghy QazÚTU-ding Ghylymy praktikalyq konferensiyalarynyng materialdarynda ghana  jariyalanghan. Búl degeniniz JAK-ning mindettegen jariyalynymdarynda basyluy qajet degen talapty oryndamaghan degen sóz.

Jalpy ghylymy enbek dissertasiyalargha tәn hronologiyalyq shegi anyqtalmaghan, ol mýlde joq, qay kezen, qanday qogham, qanday sayasy biylik ómir sýrgen kezen  zertelgeni belgisiz.

Sayasattanu oqulyqtaryna kóp silteme jasalghan, ol zertteu qúndylyghyn tómendetedi. Ghylymy zertteudegi basty talaptyng biri hronologiyalyq shegi kórsetilmegen, kezikken faktilerdi tirkey bergen. Ghylymy zertteu bolghan song avtor mindetti týrde belgili bir hronologiyalyq  kezendi qamtuy kerek edi. Onday kezenge sýienbese dissertasiya  ghylymy zertteu bola almaydy.

38 siltemedegi 2 – shema Resey ghalymdarynan kóshirilgen, ol avtor Berdibaevtyng zertteui emes, dayyn  pikir jәne Qazaqstangha qatysy joq pikir.

Osy Joghary attestasiyalyq komiytetting talabyn  saqtamay  búzyp «qorghalghan» mýlde sauatsyz dissertasiyany qalay bekittinizder dep jazghan hatqa Júmaghúlov basqarghan ministrlik  mynaday  dәleli qauqarsyz jauappen shektelip sybaylastyq  tanytty.

Berdibaevtin  dissertasiyasynyn  óreskel kemshiligin talapqa say emes ekendigin jazghan hatqa ministr emes,  departament diyrektorynyng orynbasary G. Kóbenova hanym qol qoyghan   «bas dese ol qúlaq» degen masqara jauap aldym. Jauabynda Kóbenova hanym Berdibaevti jatyp maqtapty da,   kórsetilgen kemshilikterge jalghan  syrghytpa jauap  berip shektelipti.

 Ol jauap hatynda: «Berdibaev R.Sh. QR Preziydenti N.Nazarbaevtyn  Alghys hattarymen (2005, 2012), QR Bilim  jәne ghylym ministrligining (2004, 2008), Almaty qalasy әkimining (2008, 2009), Bostandyq audany әkiminin  (2008, 2012),  «Núr Otan» HDP ortalyq  komiytetining (2009) .... eng sonynda «Núr Otan» HDP Almaty qalasy Bostandyq audany boyynsha sayasy kenesting jәne sybaylas jemqorlyqpen kýres kenesining mýshesi» - dep  «shang juytpay maqtap»-jauap jazghan. Ol alghan marapattary turaly sóz bolghan emes,  kemshilik onyng kandidattyq dissertasiyasynyn    qoldanystaghy talaptardy búzyp qorghalghany turaly bolghan.  Árbir bettegi naqty kórsetilgen dәleldi kemshilikterdi joqqa shyghara almaghan G.Kóbenova hanym  osylay maqtaugha kirisip sauatsyz jauappen shektelgen. (jauap pen avtoreferat tirkelgen bolatyn)

Kelesi zang búzushylyq.

 2011 jylghy 14 aqpanda №K-12,1 jauap hatynda M.Orynhanov meni  aytqanyna kóndirgisi keldi me, taghy bir zansyz qorghalghan jalghan  doktorlyq dissertasiyany qorghashtap,  mynaday sústy jauap jazypty:  Komiytette dissertasiyalar birneshe saraptamalyq kezennen ótedi.  «Ghylymy dәrejeler beru erejelerinin» normativtik talaptaryna sәikes attestasiyalyq isterdi qarastyru barysynda osy sala boyynsha, yaghny tarih ghylymdary salasynan halyqaralyq jәne respublikagha tanymal, bedeldi ghalymdardan jasaqtalghan qoghamdyq jәne saraptamalyq  kenseterde múqiyat qarastyrylady»-dep meni ekspertterding halyqaralyq tanymaldyghymen  meni qorqytpaq bolyp sybaylastyq әreketke barghan. Al sol tanymal sarapshy ghalymdary Semeyde  Shәkerim atyndaghy uniyversiytet janyndaghy jasaghan dissertasiyalyq kenesinde  2010 jyly 22  jeltoqsanda     sybaylastyqpen qorghalghan  D.Múqatovanyng «Týrkistandaghy etnosaralyq qatynastar tarihy»-degen taqyryptaghy doktorlyq dissertasiyasyn zandastyryp bekitip sybaylastyq әreketke jol bergen.     Kandidattyq dissertasiyasyn qorghaghanyna eki jylday ghana uaqyt bolghan. Avtoreferatynda   «ózim jazdym» dep kórsetken 31 maqalasynyng 2-ui ghana  2009 jyldyng sonynda jaryq kórse, qalghan 29 maqala 2010 jyly 8-ay ishinde  jazylghan.  Sóitip dissertant 10 ay ishinde, tipti bir jylgha jetpeytin merzimde 31 maqala jariyalaghan.  Jaryq kórgen maqalalardyng mazmúnynda eshqanday janalyq bayqalmaydy, birin-biri qaytalaghan mazmúny úqsas maqalalar. Avtoreferat tizimindegi 10,11,12,13,14,15 nómirli 6 maqala tútasymen Poisk/ Izdenis jurnalynyn  2010 №3 sanynda biraq jariyalanuy әlemdik tarihta bolmaghan qúbylys. Osylay ghylymdy «oyynshyq» etken adamnyng artynda, qanday kókesi, qanday lauazym iyesi túrghandyghy da belgili.   Kókesine sýiengen dissertant dissertasiyalyq kenesting basshylarymen sybaylastyqqa baryp memleketke, tarih ghylymyna qiyanat jasady.   Tariyhqa ghylymy janalyq emes alayaqtyq jasaghan...  Al «antiplogiattan» alghan anyqtamasy búl úrlyqty aqtay almaydy, óitkeni ol dissertasiyalardyng ózara úqsastyghyn salystyrudan asa almaydy.

Sәtbaev atyndaghy QazÚTU-ning professory tarihshy, ghylym doktory K.Chatybekovanyn    studentterge arnalghan plagiattyq әdispen jazylghan oqu qúralyna ministrlik komiytetining tóraghasy S.Yrsaliyev bylay sybaylastyq tanytqan: «QazÚTU basshylary Sizding shaghymynyzgha baylanysty, kórsetilgen oqu qúralyn elimizge tanymal tәjiriybeli, bilikti tarihshy ghalymdardy shaqyra otyryp, «Qoghamdyq pәnder» kafedrasynda 40 kafedra qyzmetkerining qatysuymen kezekten tys keneytilgen kenesin ótkizgendigin habarlaymyz. Sonday-aq kensete atalghan oqu qúraly qayta talqylanyp, nәtiyjesinde onyng barlyq talaptargha say, oqu әdebiyetterining kópshilik maqúldaghan talaptaryna layyqty» dep sybaylastyq jasap qylmysty (plagiatty) jasyrghan. Ol enbekting 80 payyzy ózge ghabirneshe ret  jariyalansa da, S.Yrsaliyev óz lauazymyn asyra paydalanyp jalpygha ortaq ministrlik bekitken zangha ózi qarsy shyghyp otyr.

Osy shiyki  dissertasiyalardy,  eksministr Júmaghúlov zandastyryp bekittirip diplom bergizdi. Al onyng rulasy M.Orynhanov ol qylmysty jasyryp, zansyz qorghap qoldanystaghy zang talabyna sýienip jogharyda Preziydent atyna jazylghan  hattargha syrghytpa jauap bergizumen keledi. Búl әreket baryp túrghan zang búzushylyq onyng ishinde sybaylastyq emes pe?

 Osy jogharyda atalghan qylmystardy jasyrugha at salysqan esimderi atalghan jalghan jauapqa qol qoyghan lauazym iyelerin «sybaylastyq» әreketke jol bergenderi ýshin jauapqa tartyp  tiyisti shara qoldanudy talap etemiz.

Esenghazy Quandyq

tarih ghylymdarynyng doktory, professor.

A.Baytúrsynov atyndaghy «Sanlaq»

avtor medalining iyegeri

«Za spravedlivosti» qoghamdyq qozghalystyng mýshesi

Abai.kz