Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2872 0 pikir 14 Qazan, 2013 saghat 06:12

Erjan qajy Malghajyúly, bas mýfti. Qúrban ait qútty bolsyn, aghayyn!

2013 jyldyng 15 qazany – Qúrban ait merekesi!

Erjan qajy Malghajyúly,

Qazaqstan músylmandary diniy

basqarmasynyng tóraghasy, Bas mýftiy

 

Qúrban ait qútty bolsyn, aghayyn!

Meyirimdi, raqymdy Allanyng atymen bastaymyn!

Qadirmendi músylman bauyrlar, qúrmetti otandastar!

 

 

Barshamyzdy quanysh-shattyqqa bóleytin, qút-berekeli, músylman qauymynyng úlyq merekesi – Qúrban aitqa aman-esen jetkizgen Alla taghalagha sansyz shýkirler men maqtaular bolsyn!

Álemning әr týkpirin mekendegen músylmandar búl kýni Jaratushy IYemizding razylyghy ýshin qúrban shalyp, Allanyng meyirim-shapaghatyna bólenuge tyrysady. Adam osynday izgi amaly arqyly Rabbysyna jaqynday týsedi. Al «qúrban» sózi «jaqyn bolu», «jaqyndau» degen maghynany bildiredi. Búl kýni qajylyqqa attanghan músylman bauyrlarymyz, otandastarymyz jýzderin Qaghbagha qaratyp, Arafat tauynda elimizding iygiligi men halqymyzdyng birligin tilep, eki dýniyening baqytyn súrap, Jaratqangha jalbaryna dúgha jasaydy.

2013 jyldyng 15 qazany – Qúrban ait merekesi!

Erjan qajy Malghajyúly,

Qazaqstan músylmandary diniy

basqarmasynyng tóraghasy, Bas mýftiy

 

Qúrban ait qútty bolsyn, aghayyn!

Meyirimdi, raqymdy Allanyng atymen bastaymyn!

Qadirmendi músylman bauyrlar, qúrmetti otandastar!

 

 

Barshamyzdy quanysh-shattyqqa bóleytin, qút-berekeli, músylman qauymynyng úlyq merekesi – Qúrban aitqa aman-esen jetkizgen Alla taghalagha sansyz shýkirler men maqtaular bolsyn!

Álemning әr týkpirin mekendegen músylmandar búl kýni Jaratushy IYemizding razylyghy ýshin qúrban shalyp, Allanyng meyirim-shapaghatyna bólenuge tyrysady. Adam osynday izgi amaly arqyly Rabbysyna jaqynday týsedi. Al «qúrban» sózi «jaqyn bolu», «jaqyndau» degen maghynany bildiredi. Búl kýni qajylyqqa attanghan músylman bauyrlarymyz, otandastarymyz jýzderin Qaghbagha qaratyp, Arafat tauynda elimizding iygiligi men halqymyzdyng birligin tilep, eki dýniyening baqytyn súrap, Jaratqangha jalbaryna dúgha jasaydy.

Tәuelsiz elimizding túnghysh Preziydenti, asyl dinimizding janashyry Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev Qúrban ait meyramyn Qazaqstan júrtshylyghy ýshin demalys kýni dep jariyalady. Búl – úlyq merekeni halyqtyq dengeyde atap ótuge, kópúltty Otanymyzdy meken etken halyqtar dostyghy men birligin nyghayta týsuge septigin tiygizip keledi. Eng bastysy, biz múny dәstýrli dinimiz Islamgha kórsetilgen qúrmet dep bilemiz.

Qúrban aitty atap ótuding mәni men maghynasy zor. Allany bir, payghambardy haq dep bilgen músylmandar meshitterimizde ait namazyn oqyp, dúgha jasap, bir-birin merekemen qúttyqtap, mәre-sәre bolghannan keyin qúrbandyq shalady. Qúrbandyq eti aghayyn-tuys, kórshi-qolan, túrmysy tómen otbasylaryna, jetim men jesirlerge, mýgedekterge taratylady. Osylaysha adamda meyirim, qamqor, keshirim, qayyr-shapaghat, sabyr syndy kórkem minez qalyptasady.

Búl – aghayyn arasyn jaqyndata týsetin kýn. Arazdasqan adamdar tatulasyp, ózara keshirim jasap, tuysqandyq baylanysty kýsheytuge iytermeleytin úlyq meyram. Óitkeni, Alla taghala:«Sen keshirim jolyn ústan, jaqsylyqqa búiyr, nadandyqtan bet búr» («Aghraf» sýresi, 199-ayat) dep músylmandardy barynsha keshirimdi bola týsuge shaqyrghan. Qúrban ait kýni aghayyn-tuystyrdy, dos-jarandar men kórshilerdi aitpen qúttyqtap, aq dastarqan basynda Allanyng búiyrghan rizyq-nesibesinen, qúrbandyq etinen dәm tatqan abzal.

Qúrban ait – otbasy qúndylyghyn arttyratyn mereke. Ata-anagha, Qúday qosqan jarymyzgha, bala-shaghamyzgha arnayy syilyq beru, jana kiyim әperu – meyramnyng sәnin keltirip, mәnin arttyrady. Múndayda óskeleng úrpaq Qúrban aittyng qadiri men sauabyn sezinip, izgilikke úmtylady, merekeni asygha kýtedi.

Qúrban aittyng músylman jamaghatyn, úlystar men últtardy biriktirudegi, ózara bauyrmaldyqty arttyrudaghy róli orasan zor. Adamdar bir-birine: «Ayt qútty bolsyn!» aitysyp, aman-saulyq súrasyp jatady.

Búl kýni erte túryp, ghúsyl qúiynyp, hosh iyis sebinip, meshitte ait namazyn oqu – sauapty is. Qúrbandyq etinen dәm tatu, Allagha madaq, payghambargha (s.gh.s.) salauat aitu – sýnnet amal.

Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy mýbәrak merekeni joghary dengeyde ótkizu ýshin birqatar iygi sharalar men izgi isterdi jýzege asyru úigharyldy. Uaghyzdarda diny túraqtylyq pen beybitshilik, halqymyzdyng birligi men yntymaghyn nyghaytu mәselelerine mәn berilip keledi.

 

Qúrban shalu ait namazynan keyin aittyng ýshinshi kýni aqsham namazyna az uaqyt qalghangha deyin jalghasady. Eger búl talap oryndalmasa, onda ol sadaqa sanalady. Qoy, eshki, siyr jәne týieni qúrbandyqqa shalugha bolady. Siyr nemese týieni jeti kisi birigip, ortaq shaludy sharighatymyz qúptaydy. Payghambarymyz (s.gh.s.) bir hadiysinde: «Soqyrlyghy anyq belgili soqyr, auruy belgili aurushan, (jýre almaytynday dәrejede) aqsaqtyghy belgili bolghan aqsaq jәne (jilik mayy joq) óte aryq maldar qúrbandyqqa jaramaydy», - degen.

Qadirmendi aghayyn, bauyrlar!

Alla taghala shynayy niyetterinizdi, izgi amaldarynyzdy jәne shalghan qúrbandyqtarynyzdy qayyrymen qabyl etkey! Jaratushy IYemiz barshamyzgha eki dýniyening baqytyn nәsip etip, jýzimizdi jaryq etkey! Elimizding mereyi ýstem, tәuelsizdigimiz túghyrly әri tynyshtyghy mәngilik bolghay!

Beybit ómirdi múrat tútqan músylman qauymynyng úlyq merekesi qútty bolsyn, aghayyn!

Qazaqstan Músylmandary diny basqarmasy baspasóz qyzmeti

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5338