...Týs kezi. Avtobus ayaldamasynda qaran-qúrang moldau ekenin kórgendikten, barynsha aqyryndatyp, jýrip kelem.

Jol jiyeginde kishkene qyz barynsha jýgirip barady. Basynda appaq bantiyk, ayaghynda tizesine jetetin aq shúlyq. Ýstindegi aq keudeshesi men qara yubkasy qanday jarasymdy!

Osydan 40 jyl búrynghy mekteptegi kezderim, qúrby-qúrdastardy eske týsirip, kókiregim shym etkendey boldy. Kýn de jarqyraghan ashyq, aqyndar jyrlaghanday naghyz mamyrajay - Altyn Kýz! Qayran, kók dónennen jýirik kónil-ay desenshi!

...Áttegen-ay, qyz bir 25-30 metrdey qalghanynda avtobusta yrghalyp qozghalyp ketkeni. Bәrin kórip kelem, qyzdyng jete almay qalghanyn da kórip kelemin.

Terezemdi ashyp: -Qyzym, avtobusqa jete almay qaldyng ba? Sabaqqa bara jatyrsyng ghoy, kel otyra ghoy, qazir quyp jetip, kelesi ayaldamadan salyp jibereyin...- deymin.

Elikting laghynday ýrke qarady. Jýgirgennen bolar, tanauy deldiyip ketipti, múrnynyng azdaghan sekpilderi shym-shym terlenkiregen. Shynashaqtay ghana qara-súr, qaraqat kózderi jәudiregen, ketik tisterining oryny kórinip túrghan, bir keremet sәbiy!

...Týs kezi. Avtobus ayaldamasynda qaran-qúrang moldau ekenin kórgendikten, barynsha aqyryndatyp, jýrip kelem.

Jol jiyeginde kishkene qyz barynsha jýgirip barady. Basynda appaq bantiyk, ayaghynda tizesine jetetin aq shúlyq. Ýstindegi aq keudeshesi men qara yubkasy qanday jarasymdy!

Osydan 40 jyl búrynghy mekteptegi kezderim, qúrby-qúrdastardy eske týsirip, kókiregim shym etkendey boldy. Kýn de jarqyraghan ashyq, aqyndar jyrlaghanday naghyz mamyrajay - Altyn Kýz! Qayran, kók dónennen jýirik kónil-ay desenshi!

...Áttegen-ay, qyz bir 25-30 metrdey qalghanynda avtobusta yrghalyp qozghalyp ketkeni. Bәrin kórip kelem, qyzdyng jete almay qalghanyn da kórip kelemin.

Terezemdi ashyp: -Qyzym, avtobusqa jete almay qaldyng ba? Sabaqqa bara jatyrsyng ghoy, kel otyra ghoy, qazir quyp jetip, kelesi ayaldamadan salyp jibereyin...- deymin.

Elikting laghynday ýrke qarady. Jýgirgennen bolar, tanauy deldiyip ketipti, múrnynyng azdaghan sekpilderi shym-shym terlenkiregen. Shynashaqtay ghana qara-súr, qaraqat kózderi jәudiregen, ketik tisterining oryny kórinip túrghan, bir keremet sәbiy!

Esikke jaqynday bere, kilt toqtap: - Jo-oq, bóten adamdardyng mashinasyna otyrugha bolmaydy, qazir zorlyqshylar kóp...- degeni.

Auzyma qúm qúiylghanday bolyp, әren-әren: - M, m-m. IYә, iә dúrys aitasyng qyzym...- degendi zorgha aitqanday bolyp jýre berdim.

...Ayaq-qoldarym dirildep qoya berdi, biraz jerge baryp toqtaugha mәjbýr boldym....

Qúdayym-au, búl ne súmdyq bolghany! Qanday hayuandar desenshi osynday beykýnә, býldirshinderge qol kóteretindey! Búl ne masqara, estimegendi estiytindey sonshalyqty ne jazdyq desenshi! Hayuanym ne aityp otyrghan, hayuan ekesh hayuandar da balasyn qorghap óledi emes pe! Endeshe osynday nәrestelerdi qorlaytyndardyng hayuannan da tómen satyda túrghan, azghyn bolghany ghoy! Ondaylardy adam deuge auyz barady ma!

...Bala adamnyng bauyr eti degen elding úrpaghy emes pe edik! Balasy jat júrttyq bolyp ketpesin dep, әmengerlik zanyn oilap tapqan, dýniyeni dýr silkindirgen týrkilerding úrpaghy emes pe edik! Sonau asharshylyq-jaugershilik zamandarda artymnan bir úrpaq qalsynshy dep, ózderin qúrban etip, balasyn qara qazannyng astyna tyghyp ketken qazaqtyng úrpaghy emes pe edik! Endi kim bolghanymyz ba, әlde ne bolghanymyz ba? Ne isteu kerek...

Qay-qaydaghy, әldebir súmyraylardyng kesirinen óz bolashaghymyzgha balta shauyp, sonday súrqiyalar ýshin keler úrpaghymyzdyng aldynda adamzatqa ghana tәn, eng ýlken ghalamat úghym - Senimnen airylghanymyz ba sonda...

...Áldeqaydan kýzding bir qúiyny ýiirilip kep soghyp ketkeni. Altyn japyraqtardy úshyryp alyp ketip, mashinamnyng ishine shirigen shóp-shalamdy tolyryp-aq tastady. Ashyq aspan bir sәtte týnerip ala jóneldi...  

Abai.kz