Manghystaudaghy múnay kompaniyalary qazaq etinen nege jiyrendi?
Shetpe-Manghystau audanynynyng ortalyghy. Bylay qarasang toghyz joldyng torabynda túr. Ol bir kezderi Manghystaudy mynghyraghan malymen asyraghan audan. Áriyne búrynghyday bel qayysyp túrmaghanymen әli kýnge qoralarynda manyramasyz ýy joq. Múnda 30 mynnyng ýstinde adam túrady. Týtin sany 6 myngha juyq. Auylda júmys joq. Jergilikti el kýnderin sol malmen kórip otyr. Al jastar jaghy tabys izdep qalagha qaray ketuge tyrysady nemese qoldary jetkenderi vahtalyq auysymmen júmys isteydi. Shetpe túrghyndarynyng basyndaghy problema tek Manghystau oblysyna ghana emes jalpaq Qazaqstangha tәn qúbylys. Onymen eshkimdi tanqaldyrmaysyn. Halyq ta soghan kóngen. Biraq búl múnayly audan ghoy. Onyng manynda «Manghystaumúnaygaz», «Qarajambasmúnay», «Qaraqúdyqmúnay», «Jetibaymúnaygaz» tәrizdi iri múnay kompaniyalary men óndiristeri shoghyrlanghan. Endeshe elding keteui nege ketip otyr? Búl saualgha jauapty «Ne habar?!» tilshisi shetpelikterding ózinen súraghan.
JÚPYNY ÝIDEGI JÝZDESU
Shetpe-Manghystau audanynynyng ortalyghy. Bylay qarasang toghyz joldyng torabynda túr. Ol bir kezderi Manghystaudy mynghyraghan malymen asyraghan audan. Áriyne búrynghyday bel qayysyp túrmaghanymen әli kýnge qoralarynda manyramasyz ýy joq. Múnda 30 mynnyng ýstinde adam túrady. Týtin sany 6 myngha juyq. Auylda júmys joq. Jergilikti el kýnderin sol malmen kórip otyr. Al jastar jaghy tabys izdep qalagha qaray ketuge tyrysady nemese qoldary jetkenderi vahtalyq auysymmen júmys isteydi. Shetpe túrghyndarynyng basyndaghy problema tek Manghystau oblysyna ghana emes jalpaq Qazaqstangha tәn qúbylys. Onymen eshkimdi tanqaldyrmaysyn. Halyq ta soghan kóngen. Biraq búl múnayly audan ghoy. Onyng manynda «Manghystaumúnaygaz», «Qarajambasmúnay», «Qaraqúdyqmúnay», «Jetibaymúnaygaz» tәrizdi iri múnay kompaniyalary men óndiristeri shoghyrlanghan. Endeshe elding keteui nege ketip otyr? Búl saualgha jauapty «Ne habar?!» tilshisi shetpelikterding ózinen súraghan.
JÚPYNY ÝIDEGI JÝZDESU
-Kensemizde kýtip otyrmyz,- dedi telefon shalghanymda Jәken. Jәkeng dep otyrghanym belgili qogham belsendisi Jәnibek QOJYQ. Ol Shetpege ghana emes, respublikagha belgili azamat. Shetpening múnyn jalghyz shertip jýr desek artyq aitpaymyz. Óitkeni el esinde «Janaózen oqighasy» degen atpen mәngi qalghan súrapylda, oghan jәne kýni býginge deyin shetpelikterding tabys ýshin emes namys ýshin, el amandyghy ýshin narazylyq tanytqandaryn aitudan jalyqqan emes. Ayaq asty bolghan dóngelek ýstel basyna Jәnibek Qojyqtan ózge Segizbay ÁNES, Jetibay JYLQYShIYEV aqsaqal, Núrsúltan MÁShRÝPOV, Dýisen ERMAGhAMBETOV, Aysúlu BEKTIBAEVA kelipti. Qúlaqdar bolghan basqa da auyl adamdary birinen song biri kelip jatty. «Búl osy jerdegi sayasy kózqarasy bar adamdardyng bas qosatyn jeri. Sebebi eki ýsh niyettester syrtta birige qalsaq ilik izdegen biylik ýshin «miting» nemes «piyket» bolyp ketui mýmkin. Múnda jeke sharuamyzdy emes, elding jayyn aqyldasugha kelemiz» desti jinalghandar.
Manghystau audanyna syrttan kelgen adam joq. Janaózenge nemes Aqtaugha syimay jatqan oralmandar mәselesi múnda qozghalmaydy. Sebebi júmysy joq auylgha olar at basyn búrmaydy.
MALDYNG MAShAQATY
Jinalghandardyng aituynsha audanda 270 mynday qoy eshki bar. Qazaqtyng maldyng sanyn naqtylamaytynyn eskersek 350 myng bas úsaq, 70 myng iri qara mal bar dep әbden aitugha bolady. Maldy asyrau onay emes. Ony baptaudyng beynetin bylay qoyghanda jem-shóbining ózi nege túrady? Shetpelikterding aituynsha qystan alyp shyghudyng ózi bir azap. Jem joq, al qauqary joq kebekting ózin 25 móshekten amalsyz satyp alady. Baghasy da uday -800 tenge. Kebekti satyp payda kórip otyrghandar onyng qymbattylyghyn ary beri ketetin jol kirege silteydi. Shópting jyry bólek әngime. Ol da Manghystau audany ýshin múnaydan da qymbat tauar. Maly ýshin auyl adamdary shópti200 shaqyrymnan astam jol jýrip Ýstirtten әkeledi. Ne sebepti ekeni belgisiz jem- shóp ýshin subsidiya búl aimaqqa berilmeydi. Qystan malyn aman alyp shyghu ýshin 60myng tengege әr ýy shóp satyp alady.
ET SATU
«Qyzyqtyng kókesi sol maldy saudalaugha bazargha aparghanda bastalady, -deydi jinalghandar.-Tirlik bolghan song ne balang ýilenedi, ne ýlken kisindi jóneltuge tura keledi. Aldymen «Gazelidi» 30 myng tengege jaldap alasyn. Tang bozynan kelseng de et satyp alushy әielder sening janyna birden jolay qoymaydy. sebebi olardyng óz kliyenti bar, bótendi anadaydan tanidy. Bireui etindi semiz dep, bireui aryq dep mensinbegensiydi. Sodan song «janashyr» bireui kelip, «yapyrmay ә, sizge qiyn bolypty. Sәl kýtiniz, bireude qaryzym bar edi» dep el ayaghy basylghanda bir keledi. Sóitip etindi750 tengeden әzer satyp alady da, artynsha 1 500 tengeden satady. Qysy-jazy baqqan sening enbeging dalada qalady, bazardaghy sudagerding baghy janady. Baryna razy bolyp, auylgha kelesin. Osyny eskerip «bólik satamyn» dep auyldastaryna jariya etesin. Olar da qarsylyq tanytpaydy: «alamyz, biraq aqshasyn eki aisyz dәmetpeysin» dep shart qoyady. Uaqyty jetkende tiyisti aqshandy súrasan: « sata almay jýrgeninde alyp edim, ne qylqyldap qoymaysyn, beker alyppyn, soghan qarap qaldyng ba» dep ýidey ókpe estiysin. Búl osy Manghystaudaghy maly bardyng bәrining basyndaghy jaghday. Jәne ol jyl ótse de ózgermeydi» dedi olar el jayyn aitqanda.
NE ISTEU KEREK?
Búl saualgha shetpelikterding jauaby jayyn. Olar tipti tyghyryqtan shyghudyng syzbasyn da úsyndy. Auylda dayyn mal soy punkti de bar. Biraq ol әzirge Shetpenin kire berisinde túrghan eskertkish ispetti. Salynghanyna bes jyldyng jýzi bolghan búl oryngha júmsalghan shyghyn da az emes- 60 million tenge. Biraq onyng qyzyghyn ne halyq, ne ony iyeligine alghan kәsipker Bekaydar QAPAShEV kórip otyrghan joq. Onyng aituynsha osynshama aqsha júmsalghanymen aidalada adyra qalyp túrghan ghimaratty bes jylgha senimdi basqarugha alghanyna birsypyra uaqyt ótken. Bir jaghynan elge kómektesip, ekinshi jaghynan tabys tapqysy kelgen kәsipker jigit Manghystau audany әkimining «3million tenge grant beremiz» degen emeksitken uәdesine de ýmit artpay biraz qarajat salghan. Ishinde talapqa say jabdyqtalghan veterinarlyq zerthanasy bar. Su, gaz, tok jýrgizuge de az aqsha ketpegen. «Eng bastysy jiyrma shaqty adamgha júmys orynyn ashamyz» deydi kәsipker. Ony qoldaghan Jәnibek Qojyqtyng da aituynsha «maldyng terisi de býlinbey paydagha asar edi. Al maldy soyatyn, ishek qarynyn tazalaytyn, kolbasa, basqa da et ónimderin dayyndaytyn, teri iyleytin seh klasterler ashylar edi. El malyn satyp enbegining jemisin kórer edi». Oryndy úsynys. Biraq jinalghandardyng aituynsha audandaghy «Manghystaumúnaygaz», «Qarajambasmúnay», «Qaraqúdyqmúnaydyn» jәne irgedegi «Ózenmúnaygazdyn» elmen sharuasy joq. Naqtylap aitsaq olar shetpelikter ósirgen malmen sharuasy joq. Sonda búl kompaniyadaghylar et jemey me? Jeydi әriyne, biraq Amerikanyn, Avstraliyanyn, Belorussiyanyn, etterin jeydi. Jәnibek Qojyqtyng esebinshe audandaghy iri kәsiporyny «Manghystaumúnaygaz» kýnine 2000 tonnagha juyq et jeydi. -«Qalamqasmúnaygazdaghylar» bir kýnde 90 qoy jeytinin bilem. Sonda olar aiyna 2 700qoy jeydi eken. Olar tútynatyn etterining bәrin emes tek 10 tonnasyn bizden alsyn.Sebebi bәrin alsyn deuge Astanada tender útyp otyrghan dókeylerding balalarynan úyat bolar. Biz olargha 1 100 tengeden aq berer edik,- deydi ol.
SUN SUNIUN «OK» DEGEN
Qojyqtyng sózining jany bar. Jartysy Qytaygha tiyesili «Manghystaumúnaygazdyn» resmy saytynda tender boyynsha 2012 jyly tek 10 kýnge 166 kg siyr etin- 903 245 640,00tengegege, al dәl osy mólsherdegi qoy etin -166 476 102,00 cúranys barlyghykórsteilgen. Al biylghy jyldyng josparyna say súranys 166 kg siyr etin- 856 799 260,00 tengege, al qoy etin -110 200 000,00 tengege satyp alu. Búl sifrlardy aigha, odan әri jylgha kóbeytsek búl kompaniyanyng sheteldikterdi qalay jarylqap jatqany aitpasa da týsinikti. Basqa kompaniyadaghy, al júmysshy sany eng kóp «Ózenmúnaygazdaghy» tútynu esebining qanshalyqty ekenin ishimiz sezedi. Bekaydar Qapashev bolsa jana soyylghan maldyng etin dayyndap beretinin aityp qaqpaghan esigi qalmaghan. Tipti qyrkýiek aiy bastalghaly 250 adam habarlasyp, malyn aludy ótingen.
-Olardyng tizimin jasap qoydym. Balalardyng oquy bastaldy, kiyim- keshekke qarajat kerek qoy,- deydi ol.
Onyng aituynsha jergilikti halyqtyng malyn alu jónindegi úsynystaryna baylanysty«Manghystaumúnaygazdyn» bas diyrektory Suni SINIUNMEN de әngime bolghan.
-Qytaylyq basshy «ok,ok» degenmen artynan ústatpay ketti. Eki ret izdep bardyq ornynda joq, ýshinshisinde «jinalysym bar» dep qabyldamady,- deydi Beken Qosshiyev.
ÁKIM TOYDA JÝR
Estuimizshe «Manghystaumúnaygaz», «Qarjambasmúnaygaz» tәrizdi birneshe múnay óndirisi oryndary basshylarymen jergilikti biylik arasynda memorandum jasalghan. Yaghny múnay kompaniyalary jergilikti elding ónimin tútynuy tiyis bolatyn. Biraq búl turaly týsinikteme aitugha Manghystau audany әkimi Jarmaghanbet AYTUAROVTYNqoly tiygen joq. Ol elding jaghdayynnan góri manyzdyraq audannyng 85 jyldyq merey toyymen әure. Audan әkimshiligine arnayy barghan «Ne habar?!» -dyng tilshisin «basqa uaqytta kelsin, qolym bos emes» dep keri qaytardy. Al apparat basshysy auyl әkimine jolyq dep aqyl aitty.
KOMMERSIYaLYQ QÚPIYaLAR
Biylikten jarytyp jauap ala almaghan song múnay kompaniyalaryna qonyrau shaldyq.
«Qaraqúdyqmúnaydyn» ókili Irina BELIChENKO júmysshylardy tamaqpen qamtudyng bәri byltyrghy oinalghan tenderge say jýrgizilip jatqanyn aitty. «Útyp alghany toydy basqaryp otyr» deydi. Súrastyra kele búl kompaniyagha tamaqtandyru qyzmetin kórsetudi tenderden «Bas Manghystau» JShS útyp alghany anyqtaldy. Múnayshylardy qaydan alynghan taghamdarmen tamaqtandyratynyn súraghan saualymyzgha kompaniya diyrektory Hadjiyden IZMAILOV buhgalteri Galina GUSAROVA arqyly « kommersiyalyq qúpiya, aita almfymyn» degen sәlemin joldady.«Manghystaumúnaygazdyn» departament diyrektory Hou Ten Ve myrza memorandum turaly estigende mýlde tang qaldy. -Men ol turaly bilmeymin. Ol mening sharuam emes,-dedi Nou Ten ve myrza «Ne habar?!» tilshisining saualyna. Al «Qarajambasmúnay» AQviyse-preziydenti Taras HITUOV әldebir jinalysta jýrgenin kóldeneng tartyp, qoly tiymeytindigin aitty. Sonymen ol qanday eshkim bilmeytin memorandum ekenin biz de týsinbedik.
P.S. Bet qattalyp jatqanda redaksiyamyzgha qonyrau shalghan qarajambastyq múnayshylar tamaq sapasynyng syn kótermeytinine shaghym aitty. Aty-jónin kórsetpeudi ótingen olar sapasyz tamaqtan shilde aiynyn 1-i men tamyz aiynyn 30-y aralyghynda 50-ge juyq júmysshynyng ulanyp qalghanyn da habarlady.
-Biraq ol jayt jariya etilmedi. Biz ashyp aitsaq júmystan quylamyz. Tamaghymyz sapasyz, etin jey almaymyz, sypyryp alyp tastaymyz. Júmysymyz auyr, bizge qúnarly, sapaly tamaq kerek,- dedi olar telefon arqyly.
«Ne habar?!» múnayshylar taghamyna qatysty zertteu materialyn әri qaray jalghastyratyn bolady. Ázirge belgilisi Manghystau audany auyldary túrghyndary múnay kompaniyalaryna ótinish aityp hat jazyp jatyr.
QR qarjy ministrligining kedendik baqylau komiyteti mәlimetine sýiensek 2012 jylghy qantar mausym ailarymen salystyrghanda biyl jana soyylghan, múzdatylghan, salqyndatylghan etterdi syrttan әkelu 3,1%, yaghniy
71,9 myng tonnagha artqan. Onyng ishinde Qazaqstangha eng iri et jetkizushiler:AQSh–40,7myng tonna (-12,6%), Ukraina – 17,1 myng tonna (+76,5%), Polisha – 3,5 myng tonna (+1,1%), Kanada – 1,6 myng tonna (-12,9%), Braziliya – 1,3 myng tonna (+54,9%), Paragvay – 1,3 myng tonna (+158%), Avstraliya – 1,1 myng tonna (+11,6%), Beligiya – 0,9myng tonna (+119,3%).
Derekkózi: "NE HABAR?!" gazeti, №1 18 qyrkýiek 2013 jyl
Abai.kz