Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2538 0 pikir 12 Qazan, 2013 saghat 05:05

Senimdi energiyanyng serigi janalanghan jabdyqtar

«Manghystau elektr energiyasyn bólu kompaniyasy» aksionerlik qoghamynda halyq arasyna týsindiru júmystaryn jýrgizu maqsatynda investisiyalyq jobalardy iske asyru men negizgi qúral-jabdyqtardy janghyrtu mәseleleri turaly baspasóz mәjilisi ótti. Úiymdastyrushylar jurnalister aldynda «Manghystau elektr energiyasyn bólu kompaniyasy» AQ-tyng investisiyalyq baghdarlamalaryn iske asyruy, negizgi qúral-jabdyqtaryn janghyrtu jónindegi júmystaryn, sonday-aq olardy jýzege asyrudan alynghan tiyimdilikterdi keninen kórsetudi, túrghyndardy tarifterding ósiminen alynatyn qarajattyng maqsatty paydalanylyp otyrghandyghy turaly habardar etu jәne tabighy monopoliyalar subektilerining normativtik tehnikalyq shyghyndardy azaytugha baghyttalghan sharalarymen tanystyrudy maqsat etti.
«Manghystau elektr energiyasyn bólu kompaniyasy» AQ  elektr energiyasyn «MAEK-Qazatomónerkəsip» JShS-nan tútynushylargha tasymaldaumen ainalysatyn otandyq kompaniya. Onyng qyzmeti «Tabighy monopoliyalar men retteletin naryqtar turaly» Qazaqstan Respublikasynyng Zanymen retteledi. Búl aksionerlik qogham tabighy monopoliyalar subektilerining arasynda Qazaqstannyng qor naryghynda obligasiyalyq zaymdardy tartu jolymen investisiyalyq baghdarlamalaryn iske asyrudy qarjylandyrudyng balamaly ədisterin qabyldaghan birden-bir ashyq kompaniya bolyp tabylady.

«Manghystau elektr energiyasyn bólu kompaniyasy» aksionerlik qoghamynda halyq arasyna týsindiru júmystaryn jýrgizu maqsatynda investisiyalyq jobalardy iske asyru men negizgi qúral-jabdyqtardy janghyrtu mәseleleri turaly baspasóz mәjilisi ótti. Úiymdastyrushylar jurnalister aldynda «Manghystau elektr energiyasyn bólu kompaniyasy» AQ-tyng investisiyalyq baghdarlamalaryn iske asyruy, negizgi qúral-jabdyqtaryn janghyrtu jónindegi júmystaryn, sonday-aq olardy jýzege asyrudan alynghan tiyimdilikterdi keninen kórsetudi, túrghyndardy tarifterding ósiminen alynatyn qarajattyng maqsatty paydalanylyp otyrghandyghy turaly habardar etu jәne tabighy monopoliyalar subektilerining normativtik tehnikalyq shyghyndardy azaytugha baghyttalghan sharalarymen tanystyrudy maqsat etti.
«Manghystau elektr energiyasyn bólu kompaniyasy» AQ  elektr energiyasyn «MAEK-Qazatomónerkəsip» JShS-nan tútynushylargha tasymaldaumen ainalysatyn otandyq kompaniya. Onyng qyzmeti «Tabighy monopoliyalar men retteletin naryqtar turaly» Qazaqstan Respublikasynyng Zanymen retteledi. Búl aksionerlik qogham tabighy monopoliyalar subektilerining arasynda Qazaqstannyng qor naryghynda obligasiyalyq zaymdardy tartu jolymen investisiyalyq baghdarlamalaryn iske asyrudy qarjylandyrudyng balamaly ədisterin qabyldaghan birden-bir ashyq kompaniya bolyp tabylady.
 Elektr energetikasy kesheni el eko¬nomikasynyng basym sektorlarynyng biri. Manghystau oblysy  Qazaqstandaghy qar¬qyndy damyp kele jatqan aimaqtardyng biri. Oblystaghy kóptegen múnay jəne gaz óndiru kompaniyalarynyng damuy oblys infraqúrylymynyng órkendeuine, sonyng ishinde elektr energetikasynyng damuyna tikeley baylanysty,  degen Qazaqstan Respublikasy Tabighy monopoliyalardy retteu jónindegi agenttigining Manghystau oblysy boyynsha departamenti diyrektorynyng mindetin atqarushy A.Onaev tariftik sayasat jónindegi salalyq baghdarlamagha səykes Qazaqstan Respublikasy Tabighy monopoliyalardy retteu jónindegi agenttigimen 2012 jyldyng 1 qyrkýieginen bastap jana yntalandyrmaly retteu ədisi-tarifter bel¬gileu ýshin salystyrmaly taldau ədisi tə¬jiriybege engizilgendigin, atalmysh ba¬gh¬¬¬darlama shenberinde energetikalyq sektordyng investisiyalyq tartymdylyghyn qamtamasyz etetin «investisiyagha tariyf» sayasaty qarastyrylghandyghyna toqtaldy.
Kəsiporynnyng 2016 jylgha arnalghan energiya jelilerining jetkilikti ótkizgishtigi men tútynushylardy senimdi elektrlik jab¬dyqtaumen qamtamasyz etu, normativtik shyghyndar dengeyin tómendetu, elektrlik quat rezervi esebinen energiya tapshylyghyn tolyq kólemde joi maqsatyndaghy investisiyalyq baghdarlamasy ayasyndaghy júmystary ortagha salyndy. Baghdarlamanyng negizgi jobalary retinde Qarajanbas ken ornynda toraptyq elektr energiyasyn bólu qosalqy stansasynda 1h125 MVA avtotransformatorly Aqtau-Qarajanbas 220 kV elektr beru jelisi men Ózen múnay kəsipshiligi ken oryndarynda 1h250 MVA avtotransformatorly Aqtau-Ózen 220 kV elektr beru jelisin salu, transformatorlary men AS, A temiralumiyndi jelilerin SIP energiya tasymaldaytyn oqshaulanghan jelilerimen auystyra otyryp, 6-10 jəne 0,4 jelilerin qayta qúrylymdau, telemehanika men teleólsheulerdi engize otyryp, «Manghystau elektr energiyasyn bólu kompaniyasy» aksionerlik qoghamynyng 6-10/0,4 kV jelilerinde energiya resurstaryn baqylau men esepteuding avtomattandyrylghan jýiesi jónindegi jobany iske asyru, aimaqtyq dispetcherlik ortalyq salu, tehnikalyq qayta jaraqtanu jəne negizgi qúral-jabdyqtar men materialdyq emes aktivter satyp alu, OD/KZ-110 kV bólgish-qysqa túiyqtaghyshtaryn qosalqy stansalargha auystyru júmystary josparlanghan.
Qazirgi tanda jobalar boyynsha birqatar nýktelerde syrtqa ornatylatyn keshendi elektr bólu qondyrghylaryn blokti kustalyq soraptyq stansalaryna janghyrtu júmystary iske asyryldy, qújattary rettelip jatqan sharualar da joq emes. Baspasóz mәjilisin ótkizgen AQ ókilderining aituynsha, keleshekte «Manghystau elektr energiyasyn bólu kompaniya¬sy» AQ oblysymyzdyng ishki qajettilikterin elektr energiyasymen senimdi jәne túraqty qamtamasyz etu, energetikalyq qauipsizdigin saqtau, eko¬nomikalyq ósimge qol jetkizu ýshin energetikalyq baza jasau maqsatynda inves¬tisiyalyq tartymdylyghyn arttyryp, zamanauy joghary tiyimdi tehnologiyalyq sheshimderdi batyl engizbek. Jyldan-jylgha tósinde óndirisi týlep, túrghyndar sany artqan, elektr energiyasyn tútynu kólemi úlghayghan ónir ýshin búl, әriyne, basty qajettilikterding biri.

Abay-aqparat

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371