Ádilbek Abaydildanov esimi býgingi oqyrmangha beytanystau estilgenimen, ótken ghasyrdyng alpysynshy-sekseninshy jyldaryndaghy qazaq poeziyasyna sholu jasaghan adam «Ádilbek әlemine» kez bolary anyq. Ólenderinen dala tynysy esip túratyn syrshyl aqyn 1984 jyly nebary 52 jasynda ómirden ótip edi...    Biyl «Foliant» baspasynan aqynnyng ólenderi men poemalary toptastyrylghan kólemdi shygharmalar jinaghy (qúrastyryp, kirispe sózin jazghan – aqyn, Memlekettik syilyqtyng laureaty Nesipbek Aytúly) jaryq kórdi.

Ol Kenes odaghynyng qandy shengeli qysyp túrghan kezding ózinde:

Shynynda, oilap kórsek, búl - syn erge,

Tekten-tek baylaudaghy at kisiner me?

Shirkin-ay, búghaudaghy elding bәri

Qyrannyng myna qalpyn týsiner me? – dep jyrlaghan aqyn bolatyn.  

Aqiyq aqyn Múqaghaly Maqatev: «Ádilbek Abaydildanov – qazaq jyryna «Qyrandy» bergen, pәk kónildi, romantik aqyn. Ádilbek – poeziyagha ómirdi kórip, oqyp-toqyp degendey, tabighy jaratylysymen, jyrgha degen ghashyqtyq qúmarlyghymen aralasqan aqyn», - dep bagha beripti. Biz oqyrman nazaryna aqynnyng osy «Qyran» poemasyn úsynyp otyrmyz.

QYRAN

I

Ádilbek Abaydildanov esimi býgingi oqyrmangha beytanystau estilgenimen, ótken ghasyrdyng alpysynshy-sekseninshy jyldaryndaghy qazaq poeziyasyna sholu jasaghan adam «Ádilbek әlemine» kez bolary anyq. Ólenderinen dala tynysy esip túratyn syrshyl aqyn 1984 jyly nebary 52 jasynda ómirden ótip edi...    Biyl «Foliant» baspasynan aqynnyng ólenderi men poemalary toptastyrylghan kólemdi shygharmalar jinaghy (qúrastyryp, kirispe sózin jazghan – aqyn, Memlekettik syilyqtyng laureaty Nesipbek Aytúly) jaryq kórdi.

Ol Kenes odaghynyng qandy shengeli qysyp túrghan kezding ózinde:

Shynynda, oilap kórsek, búl - syn erge,

Tekten-tek baylaudaghy at kisiner me?

Shirkin-ay, búghaudaghy elding bәri

Qyrannyng myna qalpyn týsiner me? – dep jyrlaghan aqyn bolatyn.  

Aqiyq aqyn Múqaghaly Maqatev: «Ádilbek Abaydildanov – qazaq jyryna «Qyrandy» bergen, pәk kónildi, romantik aqyn. Ádilbek – poeziyagha ómirdi kórip, oqyp-toqyp degendey, tabighy jaratylysymen, jyrgha degen ghashyqtyq qúmarlyghymen aralasqan aqyn», - dep bagha beripti. Biz oqyrman nazaryna aqynnyng osy «Qyran» poemasyn úsynyp otyrmyz.

QYRAN

I

Baylauda Qarabura dýr silkingen,

Qaraqshy-ay qyrandy da kýrsindirgen!

 O jaqta qúsbegi de qúlazyp jýr,

Bireudi kýrsindirip, qúrsyn kýlgen.

 

Amalsyz jat túghyrda qonyp otyr,

Ishqústa, ishi sherge tolyp otyr.

Jer-kókti dýbirletken qayran qyran

Torgha týsken torghayday bolyp otyr.

 

Jasyl kól, kógildir shyng - túraghy onda,

Yapyr-ay, qalay jýrer qyran múnda?

Bilmedi kózin baylap әkelgende ol

Qaydan kep, qayda qazir túrghanyn da.

 

Ór Altay tamam taudyng aghasy edi,

Marqakól qúiyp qoyghan sabasy edi.

 Shynayaq, Shymyrpispek, Shúbaraghash,

Jayqalghan jaghasynda qoghasy edi.

 

Bet aldy - Zaysan kóli, bir búrysh - tau,

Týstikte Tarbaghatay túr búrystau.

Kóginde emin-erkin sayran salghan,

Tughan jer, shirkin, kózden búlbúl úshty-au!

 

Qara Ertis, Qaljyr, Kýrshim, Jetiqaba,

Qandysu, Qalghútty men Shaghanoba –

Sulaghan bәrin birdey qayran qyran,

Býginde qayghy boldy-au saghan o da.

 

Qashalghan alyp taudan keneresi,

Marqakól - su ishetin tegenesi.

Múnda endi tostaghangha qarap otyr,

Qor bolyp, qanat syndy degen osy...

 

Tastýlek qabaq týiip qúrystanyp,

Túghyrda otyrmaydy tynyshtalyp,

Tartynyp, dýr silkinip, kýjireyip,

Ketedi kirpideyin jýni úshtalyp.

 

«Búl pәle shygharmay ma dalagha shyn,

Qimaghan nege odan da dar aghashyn? »

Basyn ol bosatpaq bop túyaghymen

Qaghady ashulanyp tomaghasyn.

 

Meylinshe búl ortany jatsynady,

Qanshama bosasam dep baq synady.

Tughan jer - altyn besik eske týsse,

Ózegin ketedi órtep óksik әli.

 

Jylytau, Qarasengir qaptaldasyp,

Búl ýshin bәri qoynyn aqtardy ashyp.

Qyrany toyatynan jaza bassa,

Ketushi ed keng mandayyn qatpar basyp.

 

Altayda bar tau tughan bireuge esep,

Bir búghan barlyghy da tileules ed.

Jankýier jaqyndardyng yqylasy

Qyrangha barghan sayyn ýdeuge sep.

 

Toydyryp dýiim júrtty qyzyghyna,

Qaytushy ed Qyzylshoqy qazyghyna.

Tәkappar otyrushy ed... sol biyikten

Kóz tastap Týgiskenning jazyghyna.

 

Osylay sayran salyp jýrushi edi,

Taghyny tarpa bas sap býrushi edi.

Qúlqynnyng qúly bolghan myna bir jan

 Qadirin qaydan múnyng bilushi edi?

 

Bastaryn anshy bitken qúraushy edi,

Moyynyn taghynyng búl búraushy edi.

Jalt etip endi birding tóbesinen

Qazanday qara tas bop qúlaushy edi.

 

Aqjemmen qantarylyp týnimenen,

Shanqyldap oyatatyn ýnimenen.

Aptyghyp, toyat ilip tang bozynda

Týlkining qyzyldaytyn tilimenen.

 

Sol kýndi qalaysha búl úmytady,

Tuar ma sayran salar kýni taghy?

Sharyqtap shyng basyna shyghar bolyp,

Altaydyng ayalar ma múny tany?!

 

Týri bar baylauda ylghy kýn shyghatyn.

Týri bar qúsa bolyp túnshyghatyn.

Júmarlap, altayyny asqa basyp,

Qúmardan kýn bolar ma bir shyghatyn?!

 

Qúrmasa bir kýn seyil týnerushi ed,

Shanqyldap, shyghayyq dep tilenushi ed.

Biyikten ne kórse de teuip týsip,

Opyryp omyrtqasyn jiberushi ed.

 

Jútqanda qansoqtany tolghamaytyn,

Taghy da, taghy-taghy sorghalaytyn.

Tyghylyp innen inge, jym-jylas bop,

Ang bitken bastaryn tek qorghalaytyn.

 

Teginde búdan әdis artylmaghan,

 Qandy kóz kók semserdey jaltyldaghan.

Qiyrdan kólenkesi shalynghanda,

Ang bitken antarylyp, qaltyldaghan.

 

Qiyangha shyrqap shyqsa, shyn qyzatyn,

Ózine kóz bitkendi búrghyzatyn.

 Suyldap kók jýzinde, osy edi ghoy

Altaydyng bar dauylyn túrghyzatyn.

 

Suyldap qanat-qúiryq ysqyratyn,

Búl ma eken kójekterge pysqyratyn?!

Shýiligip, tútqiyldan jarq-jýrq etip,

Albyrt ed kókjalgha da kýsh qylatyn.

 

Sol qyran, úmar-júmar ang basatyn,

Bolyp jýr kýrsinumen tandy asatyn.

Sayysyp segiz nayza - qyryq pyshaq,

Kýn qayda qarly jonda qandasatyn?!

 

Ayazgha ashyp tastap omyrauyn,

Boz tandy oyatushy ed qonyrau ýn.

Óli de otyryp búl er qasyna,

Estir me Ámirhannyng qonyr әnin.

 

«Ay bolmasa aspanda adasady,

Kótermese kónildi kir basady.

Jaqsylardyng kónili - altyn sandyq,

 Kilt bolmasa kónildi kim ashady?

 

Jay búranbel, jaytang kóz,

Jaydy bilsen, aitam sóz.

Ey, ekeuin-ay,

Ýkili ker jasarar jetegine-ay...» -

 

Dep salatyn Ámirhan qonyrlatyp,

Ýnimen kólde aqqudy mamyrlatyp.

Án de joq, Ámirhan da, Altay da joq,

Baylauda otyr endi tәnir atyp.

 

Qaydasyn, qayda sol bir jaydary ýn,

 Qaydasyn, sayrandy kýn, maydandy kýn?!

Tandayy su ishse de shólirkeydi,

Aydyny Marqakólding qayda býgin?!

 

Búl jaqtyng kýni de ysyp, qaynap ótken,

Qaydasyn, múnar tauy jaylau etken?!

Tarylyp bara jatyr tynysy da,

Samaly Altayynyng qayda ketken?!

 

II

Jalanash jaghasynda Kýmistinin,

Sezesing tabanynmen kýn ystyghyn.

 Qysynda qahary bar Qarataudyn,

Jazynda aptaby bar qúm ýstinin.

 

Kýmisti kәusar edi, móldir edi,

Qojyr tau tóbesinen telmiredi.

Tolqyny bireulerge yrys bolyp,

 Bireuding kóz jasy bop móldiredi.

 

Sol jerde Qoqay deytin qarghys atqan

Jan boldy, ar-úyatyn malgha satqan.

El tonap, bórideyin týnde jortyp,

Qaraqshy tóniregin qan qaqsatqan.

 

El-júrtqa sýikimsiz jan qashanghy onghan,

Peyili barghan sayyn qasandanghan.

Minezi tumysynan sodyr-sotqar,

Al endi aiuandyghy asady annan.

 

Keyde pan, keyde jylman, keyde qynyr,

 Bar jannan assam deydi keude qúrghyr.

Qorqaudyng qúlqynynyng әlegimen

Ábden-aq bolyp bitken eli de yghyr.

 

Keledi toyghyza almay jylandy ishin,

Qoymaydy qayda jýrse syralghy isin.

Altaygha naghashysyn izdep baryp,

 Bireuding úrlap ketken qyran qúsyn.

 

Jasamaq ony ermek, tamasha búl,

Sóiter me obal ghoy dep sanasa búl?

Ayyrylyp kýnkóristen, qaldy anyrap

 Qaraghan bir qyrangha qarasha auyl.

 

Dau-janjal, jýrgen jeri úrys qansha,

Qabaqtan qar jauady qúrystansa.

Ákelgen qyrandy ol ataq ýshin,

Qúnyghyp kórmese de búl iske onsha.

 

Qasynda qolpashtaushy jýrsin ondap,

Endi sol tastýlekte túr synar baq.

«Pәlenning qyranynyng alghyry-ay!» dep

Danqyn danghoy shirkin bir shygharmaq.

 

Sol Qoqay otyr endi kónili tasyp,

Qasynda qoshemetshil nebir pasyq.

Súqtanyp bәri birdey qaraydy kep

Qyrannyng bitimine tanyrqasyp.

 

Keng jemsau, bura sandy, shalqaq keude,

Túrarlyq myghym topshy alshaq deuge.

Qúlaytyn arystan da omaqasyp,

Biyikten salmaqtap kep salsa-aq belge.

 

Jebeli bolat túyaq úshty kelgen,

Jotaly, keng jauyryn kýshti kelgen.

Qanaty jalpaq qaptal, óni suyq,

Jarq eter almas semser - týs týgelmen.

 

Jýzi tap qayraqqa asyl janyghanday,

Pishini sergek-sekem doly qanday?!

 Qomdanyp otyrysy tas týiin bop

Top jaryp týsetúghyn baluanday.

 

Sinirli, tegeuirindi, júmyr baltyr,

Denesi tas-shege bop shymyr jatyr.

Jaujýrek, ójet, óktem, alghan betten

Ólse de qaytpaytúghyn qynyr batyr.

 

Yzaly, sekildi tap jau talaghan,

Úmtylyp, alasúryp, antalaghan,

Temirdi teserdey bop qadalady

Qyp-qyzyl shegir kózi qantalaghan.

 

Qyrannyng qiyp týser múzbalaghy,

Aduyn, qylshyldaghan qyzba qany.

Órtenip, óz-ózinen uyttanyp,

Jarylyp keterdey bop syzdanady.

 

Úrynshaq, qara dauyl, qylyghy lan,

Qaghynghan qandy nayza qúryghynan.

Tastýlek, tas shaynarday, ashqaraq kóz,

 Shúbar tós, shynjyr balaq, shyny qyran...

 

Kórgender jatyr bәri: «Pay-pay!» — desip,

Kesh tapqan shyn iyesin saytan neshik.

«Layyq qús eken, - dep, - tek bir sizge», -

Jaghympaz әrnemeni aitar bósip.

 

Qoqaydyng kónili tasyp qoshemetke,

Qapyrtyp bes sausaqty basady etke.

Al qyran shanq-shanq etip túghyrynda,

Qaldy bir dýr silkinip osy әlette.

 

Qaraydy kýdiktenip kózderine,

Yza bop týk týsinbey sózderine.

«Biyikten sorghalap kep kók nayzany,

Shirkin-ay, salar ma edi ózderine!»

 

III

Jer betin jauyp salghan aq kýmis qar,

Asyqqan jýristerde aptyghys bar.

Izderi kóbik qarda búlang qýiryq,

Baldaqqa qondyrylghan bapty qús bar.

 

Bәri say: qylshyldaghan qolda týlek,

Qaghushy, qoshemetshi — soldaty kóp.

Auyl bar Kelinshektau kemerinde,

Jolshybay shyqqan beti sonda týnep.

 

Shoqytyp kele jatyr kýrpildetip,

Denesin er ýstinde irkildetip.

Tau anyn alghashqy osy qansonarda-aq

Shetinen qyryp salmaq birtindetip.

 

Keledi jana ghana tang bozaryp,

Qústy әbden shiryqtyrghan angha zar qyp.

Qoqayyng jiberedi deysing endi

Tau ishin, oihoy degen, qanbazar qyp!

 

Jem jegen ala jazday qansoqtaly,

Bórtpemen salqyn kýzde әl saqtady.

Toq basqan endi aqjemmen bapty qyran

Bolmaq pa shynymen-aq qolshoqpary?

 

Qiqu sap aighay-shu bir qyzghanynda,

 Sharq úryp shyghar ma eken shyngha múnda?

Áyteuir, ajarlanyp, shoqtay janyp,

Tastýlek túrghan kezi shyn babynda...

 

Bir-birin taular alda kiymelegen,

Tang núry shyng basyna ýimelegen.

Tirkese tizbektelgen shoqylary

Aumaydy shógip qalghan týielerden.

 

Kósh bastap bir kelinshek bayaghyda,

Jasaghan eken deydi ayal múnda.

Su da joq, balyq ta joq, kýn kýidirip,

Sol bir kósh tasqa ainalghan ayaghynda.

 

Jalghasqan arman bolyp algha ýmiti,

Sol jandy anyz etip qaldy júrty.

Atanghan sodan beri «Kelinshektau»,

Basynda ýiirilgen qayghy búlty...

 

«Búl kýnde búl anyz da sóz bolyp pa,

Qonary baq qúsynyng ez bolyp pa?!» -

Dep Qoqay óz-ózinen qorazdanyp,

Qoyady er ýstinde qozghalyp ta.

 

«Qatyngha onday sózdi qyzghanamyn,

Bylshyldy qystyrmaymyz biz, qaraghym.

Anyzdyng kókesi endi keyingige

Bolatyn shyghar myna múzbalaghym!

 

Ha-ha-ha, hiy-hi, kiy-ki, ke-ke-ke-ke!..»

Shor Qoqay shiqyldaydy óte-móte...

Jelikken jelbuaz júrt tebinip qap,

Qiyagha tartyp ketti tótelete.

 

IV

Bir toppen ojar Qoqay tau basynda,

Kóredi ol! Qyrany tek sau bosyn da.

Balaghat sózdi suday sapyrady,

Auzynan tastamaydy tәubasyn da.

 

Elendep múndayda qús salushylar,

Taghatsyz, typyrshymay naghyp shydar?

Ózekti dýbirletip, qiqulap kep,

Aytaqty saldy bir kez qaghushylar.

 

«E, baq!» - dep sylp etkizdi ol erindi,

Deldiyip, jalpaq tanau kónerildi.

«Kә, bopym! Ýiirimen ýsh toghyz qyp,

Maghan bir kórsetshi endi ónerindi!»

 

Ol óstip ýmitker jan bola qalsyn,

Býrkitting jaylap tartyp tomaghasyn...

Jalandap jan-jaghyna qarady qús:

 «Yapyr-au, shyqtym ba, - dep, - dalagha shyn?..»

 

Tastýlek endi nege alandasyn,

Uytty jýzi almastay jalandasyn.

Kýrdiytip, oqjylanday oqshyraytyp,

On-solgha qadaqtatty ol jalang basyn.

 

Sóitti de jarq etip bir úshqyn atyp,

Atylyp ketti aspangha yshqyna tik.

Qayqang etip shyqty da qalqydy jay,

Boyyna jinaghanday kýsh-quatyn.

 

Ýmitin jerdegining aldaghanday,

Qyranda oy boldy eken әldeqanday?

 Týlkige qaramaydy pysqyryp ta,

Qiyangha kóz tastaydy barlaghanday.

 

Aspangha jerdegiler qarap qapty,

Kózderin bәlemderding alaqtatty.

Samarqau, ong men solyn jaymen barlap,

 Qalyqtap kók jýzinde ol qanat qaqty.

 

Ýsh ret ainaldy da qalqyp kókti

Kónili keremettey shalqyp ketti.

Soltýstik-shyghys jaqty betine alyp,

«Tughan jer, qaydasyn?!» dep tartyp ketti.

 

Qaytsin ol shaqyrghandy, jekirgendi,

Órtenip, kýiip Qoqay ókindi endi.

Sap etti jaman yrym - basynan bir

Baghy úshyp bara jatqan sekildendi.

 

Ýn-týnsiz melshiyip ol túr qayghyryp,

Qyrannan kýtip pe edi múnday qylyq?

Qaratyp ketti jerge Qarabura,

Ataq pen abyroydan júrday qylyp.

 

V

O, shirkin, jaryq sәule, keng dýniye!

Perzenting qúshaghyna keldi, mine.

Armysyn, ayauly aspan, sayyn dala,

Bolayyn sening múnsha kendigine!

 

Ras pa, tudy ma kýn samghaytúghyn,

Armandy tughan jerge jalghaytúghyn?!

Ónim be osy, apyr-au, shynymenen,

Joq, әlde týs pe eken qúr aldaytúghyn?!

 

Qaldy ma týtqyn ýii, tozaq qasy?

Eken-au kimge de ystyq óz ot basy...

 Degendey bostandyghyn qolyna alyp,

 Ou, shirkin, anyrady azat basy.

 

Namystyng baylauda ol uyn ishti,

Jalaghan alay-týley qúiyn ishti.

Jerdegi baylap-matap qorlap kelgen

Alasa ómirden ol biyik úshty.

 

Oylaushy ed mýlik qoy búl qoldaghy dep,

Qyrannyng shyn beynesin somdady kók.

Matalghan erik bitken súm zamanda ol

Tútqynnan bosanyp ap samghady kep.

 

Shynynda, oilap kórsek, búl - syn erge,

Tekten-tek baylaudaghy at kisiner me?

Shirkin-ay, búghaudaghy elding bәri

Qyrannyng myna qalpyn týsiner me?

 

...Ayanbay shyrqap saldy ol tóteletip,

Ekpindep, ýsti-ýstine tópeletip.

Zuyldap, әne-mine degeninshe-aq,

Betpaqtyng dalasynan keter ótip.

 

Júldyz bop kóktegi aqqan qúldyrady,

Torghayday kóz úshynda búldyrady.

 Ayazdyng auadaghy múz әinegin

Ekpini shytyrlatyp syndyrady.

 

Jadyrap, jaynap ketti ghalam anyq,

Qúttyqtap qol soqpasyn dala naghyp?!

Aspanda azattyqtyng qarlyghashy,

Qanatty qara jýldyz barady aghyp.

 

Jeli bop quanyshtyng guildedi,

Qaytqanday dúshpanynan býgin kegi.

«Jatpaydy qyn týbinde asyl pyshaq»,

 Erlikting osyndayda bilinbegi.

 

Aspan men jer ortasy sapyryldy,

Dýniye, qyrangha úqsat batyr úldy!

 Biyikten kólenkesi sýikegende,

Kóldeneng kól qoghasy japyryldy.

 

Qasqaryp qarsy aldynan túrghan jelge,

Dauyldy qanatymen búrghan kólge.

Tal, qamys jaghadaghy qol búlghaydy,

Jol bolsyn, aman jet dep tughan jerge.

 

Balqashty beluardan basa-kóktep,

Anyrap bara jatyr, basy әuektep.

Qyran bop tughan basta Qarabura,

Ómirden qyransha ol jasap ótpek.

 

Túp-tura aumay tartty bir betinen,

Bel buyp, baltyr týrip shyn bekingen.

Qyran bop talay-talay top jarghanmen,

Tek býgin shyghyp otyr mindetinen.

 

O, shirkin, arymaytyn ar qanaty-ay,

Qaghylar kýning boldy-au arman alty ai.

Tasyna tósin bassyn, mauqyn bassyn,

Kózine bir kórinshi, qayran Altay!

 

Qan jútyp, qara jerdi jastandy kim?

Keremet erlik ótti-au bastan býgin

Ayshylyq aralyqty asyp ótip,

Jetkizbek endi eline ol bostandyghyn.

 

Yapyr-ay, jerine aman jeter me eken,

Bolmasa jolda ýzilip keter me eken?

Tap býgin jetip tauyn qúshpasa ol

Tughany qyran bolyp beker me eken?!

 

Ámirhan bapker edi óte jetik,

Sayatqa jýrem ghoy dep jeke ketip,

Týlkini úshyp ózi qaghatyn qyp,

Qanatyn ósirgen ed bekem etip.

 

Sol qyran úzaq jolda talmay saldy,

Shanqyldap shartarapqa aighay saldy.

Tughan jer, qúshaghyng jay, qoyynyndy ash,

Aldynan shyghyp, tosyp al qaysardy!

 

Aldyna múnyn shaghar ózi-aq býgin,

 Ótti ghoy, ótti bastan azapty kýn.

Alystan batyr qúsyng bazarlyq qyp,

Ákele jatyr saghan azattyghyn!

 

Jetkenshe tughan taudyng shoqtyghyna,

Toqtatar eshbir kýsh joq oqty myna!

 Zuyldap kele jatyr qara keshte ol,

Qaramay ishinde týk joqtyghyna.

 

Aghumen, anyraumen inir ótken,

Bir jan joq búdan basqa qybyr etken.

Toqtausyz zulap әli kele jatyr,

Qús joly - sonyng joly jýrip ótken.

 

Ál jiyp, ayaldaudy ol bilmegen,

Bir kýsh bar asyqtyrghan, jan biylegen.

Tynshyp bir úiyqtasyn dep qanatymen

Tynymsyz qaghyp týndi әldiylegen.

 

Belderding birinen song birin asyp,

Kónilding úshqan sayyn kirin ashyp,

Samghauy sar dalada osynshama –

Aytyp túr qyrannyng búl syryn ashyq.

 

Qoyny nu, bualdyr say, torqa beli,

Qaydasyn, móldiregen Marqakóli?..

Jýregin jipke baylap qaljyraghan,

Toqtatpay demep algha tartady eli.

 

Keledi armanyna qamshylatyp,

Degendey qysady ayaz «qalshy qatyp».

Jiyp ol songhy kýshin yshqynady,

 Boy-boy bop, ashy terin tamshylatyp.

 

Qanatyn órshelene qaghyp jatyr,

Ózen-kól, qarly belder qalyp jatyr.

Qalaysha toqtasyn ol, qúshaq jayyp

Aldynda Altay syndy alyp jatyr.

 

Tap býgin jetemin dep kýn keskendey,

Azynap Altayymen tildeskendey.

Jete almay, shynymenen jolda qalsa,

Armany ózimenen birge óshkendey.

 

Yshqynish barghan sayyn esiledi,

Qyrsyghyp dauyl da aldan esiredi.

Boyynda lapyldaghan mahabbat ot,

 Jel ony qalay ghana óshiredi?

 

Keledi talmay salyp kýn-týn qatyp,

Keledi dauyldatyp, búrqyldatyp;

Aldynda arman bolghan asqar shyngha

Shanq etip anda-sanda bir til qatyp.

 

Boyynan budaq-budaq bu búrqyrap,

Shybyn jan shyqpay әreng túr shyrqyrap.

Elestep týtindetken anshy qosy,

Ot bolyp kózinde oinap, kýlsin túraq.

 

Órtenip, órshelenip tau qyrany,

Ayazdy qyzuymen jandyrady.

Búldyrap qarly bas shyng kóringende,

Jasaurap kózi, shirkin, jaudyrady.

 

Shynynda, bir ot shyqty tau-jyradan,

 Denesin jiyp aldy ol qaljyraghan.

Qaytseng de tughan jerge jetip ól dep,

Jýregi syzdap, talyp zar jylaghan.

 

Úmtyldy jýregin ol jebe sauyp,

Ana shyng - Qyzylshoqy tóbesi anyq...

 Qonarda shyrkóbelek basy ainalyp,

Týskendey bolyp ketti denesi auyp.

 

VI

Qarly jon, qaraghayly tóbe jatqan,

Ámirhan it jýgirtip kele jatqan.

Birdene qarayady shyng ýstinde,

Ang ba eken qapelimde qangha batqan?

 

O, toba, mynau mening Qaraburam!

 Kóz jazyp qap jýrmeyin qaraghymnan.

Kelgen ghoy jerin tauyp jaryqtyghym,

Qúdanyng qúdireti, qara búghan!

 

«Kә, bopym, kә!» - dep atyn qamshylady,

Kórgende qúsyn qalay jan shydady?

Ter bop kep, múz bop qyran qatyp qapty,

Qúshaqtap qysa berdi ol әlsin-әli.

 

«Elim dep, qaraghym-ay, qúraq úshqan,

Yapyr-ay, qalay jetting týu alystan?!»

Kim bilsin nege ekenin, ókinbedi ol,

 Ketti tek jasy parlap quanyshtan.

 

Kóp túrdy ol úmytqanday әldenesin,

Qúsynyng kórdi me eken jandy elesin?

Keudesin kerip tereng dem aldy endi,

Kýsh kernep ketkendey bop bar denesin.

 

Tau túlgha, joyqyn jota, baltyry nәn

Qús naghyz bop kórindi batyr búghan. ...

Oralyp jenispenen, tughan jerdin

Jastanyp qara tasyn jatyr qyran.

 

Abai.kz