Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 3158 3 pikir 11 Qantar, 2024 saghat 14:02

Mobilidi tólemder dauy. Kaspiy bankke shabuyl bastaldy ma?

Qazir Kaspiy bankting mobilidi tólemine qatysty qoghamda ýlken dau jýrip jatyr. Halyq pen salyq organdary ekige bólinip alyp, óz uәjderin aituda.

Kaspiy banktyng mobilidi tólemderi halyq arasynda ózining tiyimdiligin kórsetti.

Kerek deseniz, búl jýie tútas halyqtyng bank salasyna degen senim qaytaryp, simpatiyasyn qalyptastyrdy desek artyq aitqandyq bolmas edi.

Esinizde bolar, osydan 10 jylday búryn qarapayym halyq óz aqshalaryn bankke búlaysha senip tapsyrmaytyn-dy. Múny moyyndaghan jón. Búl rette Kaspiy bankke alghystan basqa aitarymyz joq.

Býginde mobilidi tólemge salyq organdarynyng qadalyp qaluynyng astarynda ózge bankterding lobbii jatqan joq pa degen zandy súraq tuyndaydy.

Aytary joq, Kaspiy bank songhy jyldary halyqpen júmys istep, júrttyng senimine ie boldy. Memleketting qarjysyna operatorlyq jasap, payyzdy ókirtin qosatyn ózge bankterdi úiqysynan oyatty.

Demek, búl jerde bir gәp bar.

Býginde elimizdegi bankterding bәri jekelgen oligarhtardyng qolynda. Olar naryq zany boyynsha júmys istemese de, synyqqa syltau izdep, әdil, naryq zany boyynsha júmys isteytin kompaniyalardy Batyrashtar men Qotyrashtardyng qolymen ayaqtan shalu jaghyn jaqsy mengergenin bilemiz.

Búl – әzirshe boljam ghana.

Kýni keshe ghana Qazaqstan últtyq arnasyndaghy «Ashyq alan» baghdarlamasynda bilikti zanger Aida Ótesin mobilidi tólemderge qatysty oiyn ortagha salyp, memlekettik kirister komiytetining asyra silteushilikke jol bergenin ashyp aitty.

– Bizde memleket pen halyqtyng arasyndaghy salyqtyq qúqyqtyq qatynas kezinde ýnemi problemalar tuyndaydy.

Mine, 30 jyldan beri Memlekettik kirister komiyeti salyqtyq qúqyqtyq qatynastardy retteu kezinde halyqtyng qolayyna jaqpaytyn zandardy dayyndap, soghan bastamashy bolyp el ishinde dýrbeleng tughyzatyna talay ret kuә boldyq. Býginde memlekettik kirister komiyteti ózining atqarushy organ ekenin esten shygharyp aldy.

Jana zang negizinen Parlamentte talqylanuy kerek. Al salyq organdarynyng negizgi mindeti salyq jinau bolyp tabylady. Olar ózderining mindetin minsiz atqaru ýshin halyqtyng qolayyna jaqpaytyn zandargha bastamashy bolyp, solardy qabyldatu ýshin baryn salady. Búl dúrys emes.

Eger mobilidi tólemder halyq ýshin tiyimdi bolsa, «Tólemder turaly» zangha ózgeris engizip, mobilidi tólemderdi engizui kerek qoy. Al mobilidi tólemderdi tekseru kәsipkerlerge de, salyq organdaryna da tiyimsiz, – dep zanger óz oiyn ortagha saldy.

IYә, qazir salyq organdary ózderi kóp alyp alghany anyq. Olar mobilidi tólemderge qatysty daudyng soyny ýlken әleumettik tolqulargha әkep soghuy mýmkin ekenin sezinip otyrghan joq. Ózderining júmys auqymyn keneytip, kәsipkerlerge tyrnaghyn batyrudy ghana oilaydy.

Osydan birshama jyl Qorghas keden beketine júmys saparmen baryp, sol kezdegi keden basshysy Talghat Noghaev degen azamatpen súhbattasqan edim. Sol kezde «keden salasy memleket qazynasyn toltyrugha qanshalyqty ýles qosyp jatyr? » dep saual qoyghanda tәjiriybeli kedenshi súraghymnyng oghash ekenin aita kele, óz júmystaryn bylaysha týsindirgen edi.

– Kópshilik kedendik qadaghalau salasy budjet qazynasyn toltyrugha atsalysatyn mekeme dep qarastyrady. Búl – dúrys emes. Kedendik qadaghalau salasynyng basty qyzmeti kedendik baqylaudy zang ayasynda úiymdastyru, elge kontorbandalyq zattardyng kirip ketpeuin qadaghalau. Budjetti toltyru bizding mindetimizge jatpaydy, – degen edi.

Sol siyaqty salyq organdarynyng basty mindeti salyq jinau. Al olar bolsa, týrli zandargha bastamashy bolyp, óz qúziretterin arttyrugha kýsh salumen keledi.

Kýni keshe ghana Nazarbaevtyng inisi Qayrat Satybaldynyng memleketke milliardtaghan salyq tólemegenin habarlap, aityp jatqanyn estidik. Sol kezde salyq organdary ay qarap, júldyz sanap jýrdi me? Múnday mysaldy kóptep keltiruge bolady.

Salyq organdary qarapayym halyqtyng azghantay moblilidi tólemderine teksergenshe, memleketke milliardtap salyq tólemeytin apay tós oligarhtar sonyna sham alyp týspey me?

Salyqshylardyng halyqty búlaysha ashyndyruynyng arty jaman bolatynyn týsinip otyrghan joq. Áriyne búl ýshin tilimiz jazyqty bolmasyn.

Núrlan Júmaqanov

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5404