Últ birligi túlghalardyng bir birin moyyndauy arqyly úiysa týsedi
Dәuren Quat: Mereke Ábdeshúly, óziniz bilesiz, elding tútastyghy, birligi degenimiz – býgin aityp erteng úmytatyn sóz emes. Elding ishki bereke birligin, últtyng tútastyghyn biz әrqashan oiymyzdan shygharmay, berik ústaugha tiyispiz. Al halyqtyng yntymaghy ziyaly qauymnyng auyzbirliginen tabylady dep týsinemin. Siz qalay oilaysyz?
Mereke Qúlkenov: Óte dúrys aitasyn! Auyzbirlik bolmay, kishi ýlkendi syilamay, ýlken kishini qúrmettemey – bolashaghymyz búldyr boluy mýmkin. Biyl biz jana jyldy eki ýlken súhbatpen qarsy aldyq. Preziydentting súhbatynan basqa, әleumettik jelilerde eki jazushynyng súhbaty jaryq kórdi. Birinshisi, Múhtar Maghauinning súhbaty. Jaqsy súhbat. Múhannyng súhbatynda kópke oy tastaghan sózder jeterlik. M. Maghauinning mandayymyzgha basqan túlghalardyng biri ekenin moyyndauymyz kerek. Men jazushyny qazaq prozasyna, qazaq әdebiyetining tarihyna, jalpy qazaq tarihyna kóp enbek sinirgen adam dep esepteymin. Dәl osylay tarih pen әdebiyetke qatar enbek sinirgen adamdar bizde sausaqpen sanarlyq. M. Maghauinning jóni qazaq ýshin bólek. Onyng auzynan shyqqan әrbir sózin júrt qaghyp alyp, aqyl-kenes siyaqty qabyldaydy.
Sol siyaqty ekinshi aghamyz Dulat Isabekovtyng da enbegi úshan-teniz. Ásirese, proza, dramaturgiya janrynda. Álemge qazaqtyng dramaturgiyasyn tanytugha Dulattay enbek sinirgen qalamger kemde kem. Keshegi «Bórtesinin» ózi qanday keremet dýnie bolyp qabyldanyp jatyr!
Sóite túra, osy eki aghamyzdyng súhbatynda men ghana emes, jalpy ziyaly qauym qabyldamaytyn tústary bar dep oilaymyn. Dýniyeden ótken kisilerge, sonymen qatar, bizding ýlken túlghalarymyzgha kir jaghyp, aiyp taqqysy kelip túratyn minezderi, ekeuining birin-biri moyyndaghysy kelmeytini únamaydy. Mysaly, «qazaqtyng eng ýlken, eng ziyaly on jazushysy kim?» desek, ekeui de sol ondyqqa kirip túrghan qalamger. Ekeui de birinen-biri kem emes.
Múhtar Maghauinning songhy kezde jazghan enbekteri – tórt tomdyq Shynghys han turaly shygharmalary, Altyn Orda turaly shygharmalary. Ózi osy shygharmalardy sharshap-shaldyghyp bitirip, endi sәl kidiris jasap demaltyndyghyn aityp otyr. Búl qazaqtyng tarihyna, bizding әdebiyetimizge, mәdeniyetimizge qosylghan ýlken ýles qoy.
Sonday aghalardyng auzynan pendeshilik әngimelerding shyqqanyn men jaratpaymyn. Sondyqtan sonynan kele jatqan inileri retinde ekeumizding pikir bildirgenimiz jón shyghar. Birinshiden, Túrar Rysqúlov – qazaqtyng qayratker úly, qazaq ýshin kóp enbek sinirgen túlgha. Áriyne, kemshiligi bolghan shyghar. Arhivte Rysqúlovqa qatysty biraz dýniyeler bar dep estiymiz. Biraq ol da Stalindik qughyn-sýrginning qúrbany boldy ghoy. Tek sol ýshin de onyng keybir qatelikterin keshiruge bolmay ma?!. Rysqúlovty bir jaqty kýstәnalay bergennen ne útamyz? Bizding ómirimizdi, әdebiyetimizdi, tarihymyzdy bilmeytin jastargha Múhannyng aitqan sózining bәri ghibyratty sóz bolyp qabyldanady. Jastar Múhannyng sózine erip, aitqanymen kete berui mýmkin. Mysaly, Sherhan Múrtaza kimnen kem edi?! Sheraghang tәu eter tәuelsizdigimizding tuyn qasqayyp túryp kótergen erlerding biri. Tilimizding konstitusiyalyq mәrtebesine layyq boluyn biylikten talap etip qalay sóiledi? Qanday óreli sózder aitty?!. Al ony bizding búrynghy Preziydentimizdi qoldap aitqan bir jyly sózi ýshin joqqa shygharyp, búl ómirden syzyp tastaymyz ba?
Sol siyaqty Múhtar Shahanov. Ol da qazaqtyng ýlken túlghasy, qabyrghaly aqyny. «Tanakóz» degen poemasynan bastap, әnderine jazghan mәtinderi, Mahambet turaly balladalaryn aitar bolsaq, onyng bәrin qalay joqqa shygharasyn?..
Bir estelik aitayyn. «Jalyn» jurnalynyng redaksiyasy kók bazardyng týbinde, Almaty Energiya mekemesining ghimaratynda túratynbyz. Men júmystan shyghyp kele jatqanda, Múhtar Maghauin aghamyz bazar jaqtan kele jatyr eken. Maghan: «Áy, Mereke, otyr ghoy әne, aghalaryn. Jeltoqsan turaly bireui birdene dey almady. Biz qazaq osymyz, eshtene aita almaymyz. Ýide ghana mingirlep birdene aitqan bolamyz», – dep edi. Ertesine tanerteng Múhtar Shahanovtyng Jeltoqsan turaly mәlimdemesi jarq ete qaldy. Múnday adamnyng enbegin, erligin qalay ghana syzyp tastaymyz?
M. Shahanovtyng kórkem shygharmalary men onyng el qamyn jep ýlken isterge ýles qosqan enbegin joqqa shygharsaq, bizding zamanymyzdyng mazmúnynda kemdik bolar edi.
Sol siyaqty Dulat aghamyzdyng da shygharmalary óz biyiginde qalady. Oghan kәmil senemin. Sóite túra mýiizi qaraghayday eki aghamyz úsaq-týiek nәrselerdi býkil halyqtyng nazaryna, qúlaghyna jetkizuge tyrysyp bolmaytyn sózge barady. Meninshe, M. Maghauin de, D. Isabekov te dualy auyz bolyp, qazaqtyn bolashaghy, әdebiyeti, tarihy turaly jaqsy әngimeler aityp, eshkimning namysyna tiymey, eshkimning ótkenine «ýkim jýrgizbey», halyqqa kerek abyzdardyng sózin aitar uaqyty boldy dep oilaymyn.
Qazaqta Múhtar aghamyzdyng dosy, kýni keshe ghana dýniyeden ótken Ábish Kekilbaev degen jazushy boldy. Ol bala kezinen, mektepte jýrgennen әdeby synmen shúghyldandy. Kóptegen jazushylardyng shygharmalaryn syn sadaghyna aldy. Biraq, ol eseye kele sonyng bәrin toqtatty. Eshkimning kemshiligin aitqan emes. «Sen mynany istemedin», – dep bireuding kózine shúqyghan emes. Qabaghyn týiip, basyn shayqap, ary qaray ýndemey otyryp qalatyn. Búl da bolsa ýlken kóregendilik dep bilemin.
Sózding qysqasy, eki aghamyzdyng jana jyldy osylay bir teketires súhbatpen bastaghany maghan onsha únamady. Áriyne, qazir Múhang alysta jýr. Biraq, qazirgi jahandanu zamanynda qayda jýrseng de ózinning elindi úmytpaysyn. Qayda jýrseng de eline qyzmet jasaysyn. Ol kisining enbegi úshan-teniz. Mysaly, «Altyn Orda» atty eki tomdyq shygharmasy – býkil qazaq tarihynda búryn-sondy bolmaghan ýlken janalyq boluy mýmkin. Men solay dep qabyldaymyn. Óitkeni ol kisi solay jazady.
Dәuren Quat: Maghauinning tarihty janasha jazuy baba tarihymyzdy oqytudyng sony tәsili boldy dep oilaymyn. Kәsiby tarihshylar bar. Biraq olardyng jazghan enbekteri júrttyng bәrine birdey úghynyqty, týsinikti dep aita almas edik. Keyde tarihshylarmen әngimelese qalsan, «oy, jazushylar jaza beredi ghoy», – deydi. Biraq sol tarihshylarymyzdyng tarih dep jazyp jýrgenderi jazushylardyng qalamynan shyqqan tarihy kórkem shygharmalar siyaqty oqyla bermeydi. Jalpy bizding qazirgi tarihshylarda izdenis bar, biraq derektanuda, túlghatanu mәselesinde olarda anyq pozisiya joq pa dep qalamyn.
Múhannyng «Qazaq tarihynyng әlippesi» degen shygharmasy toqsanynshy jyldary qoldan-qolgha ótken óte qúndy enbek boldy. Qazaq handyghynyng qúryluy, handardyng missiyasy turaly týsinikti, derekti, óte anyq, úghynyqty jazylghan dýnie – «Qazaq tarihynyng әlippesi». Oqu aghartu ministrligi «Qazaq tarihynyng әlippesin» bilim beru baghdarlamasyna engizip, mektep oqushylarynan bastap, joghary oqu oryndarynyng studentterine deyin oqytsa, abzal bolar edi.
Mereke Qúlkenov: IYә, dúrys aitasyn. «Qazaq tarihynyng әlippesi» enkeygen qarttan enbektegen balagha deyin úghynyqty qúndy enbek qoy.
Dәuren Quat: Endi bylay, bizding keshegi alashordashyl ghaziz aghalarymyz, kommunisshil bolsa da, últyn sýigen aghalarymyz osy zamanda ómir sýrip jatsa dep qiyaldanyp kóreyikshi. Solar býgingi agha buyn qalamgerler siyaqty bir-birining enbegin joqqa shygharyp, mansúqtar ma edi?
Mereke Qúlkenov: Óte jaqsy súraq qoyyp otyrsyn! Olar, ras, bir birin joqqa shygharyp, birining jaghasynan biri almas edi. Óitkeni alashordashylar 1928 jyldan bastalyp ústalyp, tergelip, qamalyp jatty ghoy. Qaysybiri qapastan aman esen qaytyp keldi. A. Baytúrsynovtar osynda kerzi etikpen, ýstinde shiynel – júmys taba almay jýrgen. Sonda eshkim-eshkimning kózin shúqyghan joq. Júmysqa alghyza almaghan shyghar. Biraq, bәri birin-biri týsindi, jaqyndasty. Mine, últtyng mýddesin oilaghan úlylardyng bolmysy.
Qazir bizde Dulat Isabekov pen Múhtar Maghauinnen basqa keyingi úrpaqqa aqyl aitatyn kim qaldy? Áriyne, bar ghoy biraz aghalarymyz.
Dәuren Quat: Áriyne, bar. Al endi osy bizding aghalarymyzdyng boyynda bir mindetsinu bar siyaqty. Ózderining shygharmalaryn, ózderining osynday biyikke kóterilgenderin mindetsinip jýretin minezderi әrkez kórinip qalady. Qayta ainalyp janaghy súraqqa kelsek. Eger alashordashylar bolsa she? Olar mindetsiner me edi halyqqa?
Mereke Qúlkenov: Mindetsinbeydi ghoy. Tek qazaq degen últtyng mýddesin ghana oilady olar. Olar jәne alghan betterinen qaytqan joq. Eshkimdi mensinbeytin tәkәpparlyq bolghan joq olarda. Mysaly, Áuezovti, Aymauytovty, Maghjandy qara, «han balasynda qazaqtyng haqysy bar edi, tiri bolsam qazaqqa qyzmet qylmay qoymaymyn» degen Álihannyng sózi qanday! Sayasy kózqarastar túrghysynan birimen-biri aitysyp qalghan kezderi әriyne, bolady. Biraq últynyng aldynda olar pendeshilikke salynyp, eshqashan bir-birining jaghasynan ústap, kózinen shúqyghan joq dep oilaymyn.
Dәuren Quat: Olardy Sәduaqasovshylar, Rysqúlovshylar degenning ar jaghynda sol kezdegi sayasat túrghan joq pa? Túlghalardy bir-birine qarsy qoyyp, aidap saludy kózdegen jymysqylar bolghan joq pa? Qalay oilaysyz?
Mereke Qúlkenov: Sayasat túr. Ar jaghynda kommunistik partiyanyng iydeyasy men oilary túr. Stalin jәne onyng ainalasyndaghy súrqiyalar qazaqtyng ardager úldaryn, últyn sýigen erlerdi qúrtyp jiberuge tyrysty jәne ony jasady da. Qayta bizding baghymyzgha M. Áuezov, Q. Sәtpaev, A. Júbanov, Á. Ermekov syndy túlghalar aman qaldy. Biraq negizin joq qylyp jiberdi ghoy. Elding basynan ótken sonday súrqiya, zúlmat zamannyng qasyretin bile túra aghalarymyzdyng artyq sózderge baryp jatqany óte ynghaysyz jaghday. Ekeui de birinen biri ótken talantty adamdar.
Dәuren Quat: Ekeui birin-biri tolyqtyryp túrghan, qazaq әdebiyetin qalyptastyrghan túlghalar ghoy. D. Isabekovtyng «Sýiekshi» shygharmasy qanday. Qoldan-qolgha alyp oqydyq kezinde.
Mereke Qúlkenov: Iya, әriyne, M.Maghauinsiz qazaq әdebiyeti men tarihyn elestetu mýmkin emes. Dulat ta sol siyaqty qazaq dramaturgiyasynyng kóshbasshysy dep aitugha bolady. Povesteri, әngimeleri qanday! M. Maghauin atalghan súhbatynda «Kókmúnardaghy» keyipker «mening ózim» depti. Ol shynynda da sonday. Búl shygharma shyqqan kezde bizder jas jigittermiz ghoy. Óre-týregeldi qazaqtar. Týsingen joq ol kezde «Kókmúnardy» eshkim. Synaushylar kóp boldy. Biraq ol keremet shygharma edi. Bizding jana arnagha búrylghan әdebiyetimizding bastauynda osy «Kókmúnar» túr.
Dәuren Quat: «Stalinning zamany» degen almaghayyp, alasapyrangha toly súmdyq zaman boldy. Adam týsinip bolmaytyn, qaranghy týnek siyaqty zaman ol. Sondyqtan biz ol zamangha basqasha prizmada qarauymyz kerek siyaqty. Yaghni, bizde derektanu, túlghatanu degen birinshi oryngha shyghuy tiyis. Árkim qolyna tiygen derekti ala salyp, «ol bylay jasaghan», «ol satqyn», «ol halyqty torghayday tozdyrghan» dep aita beretin bolsaq, elding ishin alatayday býldire týsemiz be dep oilaymyn.
Mereke Qúlkenov: Sening de esinde bar shyghar. N. Nzarbaevtyng aldynda Sh. Múrtazanyng aitqan sózi qazir júrttyng auyzynda jýr. Senbesender әleumettik jelilerden onay tauyp alugha bolady. Sol jerde qalay keremet aitqan. Sonda Nazarbaev janynda otyr. Odan artyq qalay aitugha bolady?
Dәuren Quat: «Arany ashylghan qyran ne andy alady, ne anshynyng ózin alady» degen edi Sheraghan. Al sonday Sheraghandy biz «satqyn boldy», «biylikting aldynda tómendedi» dep aita alamyz ba?! Ol kisi keshegi «Leninshil jas», myna býgingi «Qazaq әdebiyetinde» batyrlyq minez tanytqan bas redaktor bola bildi. «Qazaq әdebiyetinin» býgingi, songhy sanynda jariyalanghan, óziniz bilip otyrghan bolarsyz, Qayym-Múnar Tәbeevting «Kartada joq qala» degen maqalasyn. Sol kezde Kremliding sheshimimen Balqashtyng ong jaghalauyna jasyryn týrde AES salynbaq bolghan. Sol qúpiya qala turaly jas jurnalist Tәbeev jazyp, sony Sheraghang «Qazaq әdebiyetinde» jariyalap, súmdyq sensasiya jasaghan ghoy. Sheraghannyng jelkesinde ol zamanda qylyshyn qayrap qyzyl senzura túr, biraq ol qoryqpady, taysalmady, әlgi maqalany shyghardy. Óz basym Sherhan «biylikke satylyp ketipti», «halqyna qarsy sóiledi» degen aiyptaulardy qabylday almaymyn.
Mereke Qúlkenov: Sheraghandy, Á. Kekilbaevty, M. Maghauindi, D. Isabekovty әr ónirding tumasy dep bóle jara qaraugha bolmaydy. Búlar bizding últtyq brendimiz, últtyq tabysymyz, mandayymyzgha basqan aghalarymyz.
Keyde oilaymyn, Dulat Isabekov: «Altyn Orda turaly jazypsyn, Múhtar. Býkil tarihshylar jazbaghan dýniyeni jazdyn, rahmet saghan!» – degen birauyz sóz aitsa, Múhang Dulatqa: «Sen «Bórteni» keremet jazdyn, azamatsyn!» – dese ekeui de marqayyp qalar edi-au. Ádebiyet osylay jasalady. Últtyng ishki birligi túlghalardyng bir birin tanyp, moyyndauy arqyly úiysa týsedi. Olargha osydan basqa ne kerek, eshtene kerek emes. Osylaysha keyingi úrpaqty tәrbiyeleymiz. Birin-biri syilaudy, bir-birinen kishireyip túrudy ýirenetin uaqyt keldi ghoy dep oilaymyn qazaqqa.
foto: Qaz365.kz
Dәuren Quat
Abai.kz