Respublikalyq «Ýsh qonyr» (№19, 10 mamyr, 2013 j.) gazetining poeziya betindegi «Ólenmen darysyn jaraly jangha emim» degen taqyryppen berilgen aqyn Júldyzay Ysqaqtyng bir top ólenin oqyp shyqtym.

Jazba poeziyanyng negizin salushy, úly Abay: «Óleng – sózding patyshasy, sóz sarasy» dese, orystyng úly synshysy Belinski: «Poeziya – kórkemónerding eng biyik shyny» dep anyqtama beripti. Osy túrghydan kelgende aqyn Júldyzay Ysqaq ómir shyndyghyn dәl basqan, Filosofiyalyq oy iyirimderi kórkem órilgen ólenderi san emes, sapa jaghynan basym orynda túrghanday. Aqynnyng «Ózim jayly» degen alghashqy óleni asqaq ruhpen, asyl sezimge boy úrady.

Ózge bolmys, ózime tәn bar túlgham,
Ózime ayan taghdyrymda keshtim ne.
Men bireuge úqsaymyn dep talpyn ban,
Jәne mendey bola almaydy eshkim de!

Jamandargha ilespedim eser bop,
Jaqsylardyng jeteginde esbildim.
Mende qalghan eshbirinning eseng joq,
Men de enshisin kóksemedim eshkimnin, – dep aqyn ózining qalay erjetip, býgin kim bolghanyn tarazylap, júrt aldyna jayyp salady. Alayda, nәzik jandy aqyn ólenin ary qaray:

Sonymnan kep, qúlatar dep jardan kim,
Jýrem keyde kýdigi kóp qúm pishinde.
Baq pen soryn kórip sonda jalghannyn,
Shattyq múnym almasady ishimde.

Ketken úshyp, qayta oralmay basqa baq,
Kýtken keyde armandardan keshigem!
Jýregimning múnyn sosyn jasqa orap,
Aynytpastan kózderime kóshirem, – deydi.

Bәri týsinikti, bәri belgili. Joly úzaq, soqpaqghy kóp, ómir kerueninde qas-qaghymda bolatyn sәtsiz oqighalar men әlde bireuler jaghynan әdeyi qúrylghan túzaqqa týsip qaluynan aqyn alandaydy. Ásirese, Júldyzay sekildi nәzik, talantty jandardyng «Sonymnan kep, qúlatar dep jardan kim, Jýrem keyde kýdigi kóp qúm pishinde» degen kýdikpen ómir sýruining ózi zandy. Óitkeni, ústaranyng jýzindey audarylghan, qylpyldaghan myna zamanda, adamnyng taghdyry qyl ýstinde jýrip, san talqygha týseri sózsiz. Ghayyptan tauy shaghylyp, jigeri qúm bolyp ketui de ghajap emes. Búl jalghanda joly bomay, tauy shaghylyp, jigeri qúm bolyp, taghdyry tәlkekke týsken jandar da az emes... Biraq er minezdi, ór aqyn Júldyzay búghan onay-ospaq moyyn úsynbaydy. «Zamanyng týlki bolsa, tazy bolyp shal» demekshi, aqyn:

Kýlem keyde! Qamygham da quanam,
Kónilime bir kýy enip, qúyady ýn.
Asqar asyp ketedi san qúrap әn,
Aspan astyn meken etken qiyalym.

Ózge týgil, ózime bop jat keude,
Ózge әlemnen bagham izdep keyde emdi.
Ózimdi-ózim joghaltatyn sәtterde,
Ólenimnen tauyp alam beynemdi, – dep aqyn qiyalymen sharyqtap, әlemdi sharlap jangha jayly orta izdeydi. Odan da tabalmaghan aqyn ainalyp kelip ózining asyly beynesin óleninen tabady. Sodan lәzzat alyp, bir tәti sezimge bólenedi. Odan boyyna kýsh, oiyna quat alady. «Myna jalghan dýniyedegi aldanyshty tirlikting bәri beker, bәri bos, tek halqyna ólmes jyr qaldyra alghan aqyndar ghana «mәngi ólmeydi», men de mәngi ólmeytin jyr jazghandardyng qatarynan tabylyp, ómirden ótsem armanym joq» degen bir sheshimge kelip:

Men ketemin! Qalar jyrym! – daghdyly ýn,
Qylghan tirlik – bәri aldanysh, bәri әure.
Tar mandaygha siyp túrghan taghdyrym,
Búiryq jetse, tausylady, sharam ne?

Aqiqaty osy. Qamshynyng sabynday qysqa ghúmyrda aqyn ýshin el keregine jaraytyn, qoldan-qolgha ótip jattalatyn jyr jazudan artyq baqyt bar ma?! Onyng janynda kýndelikti qylghan kýiki tirlikting bәri aldanysh, bәri әureshilik, bәri beker...

Aqynnyng «Mandaygha týsken haq móri» degen óleni:

Qazaqpyn! Mәn bar sózimde,
Taysalman dýley dauylda.
Jalynym oinar kózimde,
Namysym qaynar qanymda.

Kýmәning bolsa qanday da,
Ruhymdy mening kór boydan.
Qúdaydyng ózi mandaygha,
«Qazaqsyn» degen mór qoyghan, – dep bastalady. «Attan» dese qatyn-
qalshymen atqa qonatyn qazaqtyng býkil bolymysy osy eki shumaqqa sighanday... Aqyn osy óleni arqyly ózining tekti halyqtyng úrpaghy bolghanyn maqtanysh etedi. Múny Júldyzaydyng erkekke bergisiz erligi demesimizge haqymyz joq. Aqyn odan ary qaray ghasyrlar qatparyna boylap, qazaqtyng tarihyna ýnilip Ghún, Saqtan tartyp, tarihtan ozghan úly túlghalar men handardy, aqyly ozghan abyzdar men tóreligi әdil biylerdi, jýregi týkti batyrlar men úghlandardy jәne tәuelsizdik jolynda kýresken HH ghasyrdyng marqasqalaryn týgel týgendep, qazaqtyng qily tarihyn ólenge kógendep aruaq shaqyrady. Sonynda qazirgi qazaqtyng alqymnan ala bastaghan jahandanu zamanyna:

Sen, jahan, bizdi kem kórme,
Tәuelsizdigim – tәtti arman.
Lәzzattyng ary keudemde,
Qayrattyng ruhy saqtalghan.

Qazaqpyn! Qúshtym baq tórin,
Azatpyn degen basty ýn bar.
Mandaygha týsken Haq mórin,
Kete almas shayyp tasqyndar, – dep asqaq ruhpen jauap beredi. Búl
ólendi oqyp otyrghan kez kelgen qazaqtyng qany qyzyp, ruhy asqaqtap keteri sózsiz.

Al, «Baqytym menin...» degen óleninde:
«...Últymnyng ýzdirmen qazaqy tamyryn,
Namyssyz úl-qyzgha týbi men ot beremin.
Kerenge estirtip janymnyng bar ýnin,
Kór soqyr keudege kóz bersem dep kelemin...

Ketse de jauym kep oq atyp tóbemnen,
Últ ýshin ólende oyanam, týneymin.
Estining jylytyp qúshaghyn ólenmen,
Essizdi jyrymmen týrtkilep, týzeymin, – dep aqyn ýiirinen bezgen, býgingi zamannyng namyssyz, azghyn úl-qyzdaryna alandaushylyq bildiredi. Sonymen birge olardyng qanday halyqtyng úrpaghy ekenin esine týsirgisi keledi. Otty ólenimen olardyng boyyn biylep alghan jat pighylyn alastap, kórsoqyr keudesine sәule qúiyp, qazaqy namysyn oyatyp, ýiirine qayta qosudy aqyndyq paryzym dep sanaydy. Sol ýshin býkil ghúmyryn arnaugha da bar ekenin jasyrmaydy. Áueli deseng ol:

Halqymnyng taymasa baqyty bes eli,
Men nesin jylayyn, nesine týnilem.
Balamnyng ertenin jasaymyn
Keshegi
Babamnyng ýnimen, Anamnyng tilimen, – dep aqyn ózining balasyn da «keshegi baba ýnimen, ananyng tilimen» tәrbiyelep, últtyng bolashaghyna tamshyday bolsa da ýles qossam degen analyq boryshyn da býkpesiz jyrgha qosady. Ólenning sonyn:

Tilimdi, Dilimdi aryltar qayghydan,
Ólenmen darysyn jaraly jangha emim.
Aqyn dep tanyghan Alashtan ainyman,
Bir jolgha týstim be, baghytym sol menin...
Sәt sapar..., – dep qayyrady.

Áriyne, aqyn ýshin alghanda «halqynyng jaraly janyn» ólenmen emdeuden basqa emi bar ma? Búl naghyz aqyngha tәn úly qasiyet.

Aqynnyng qay ólenin («Ýsh qonyrdaghy» jariyalanghan ólenderin aityp otyrmyn) oqysanyz da jer taghdyry, últ taghdyry, el taghdyry jyrlanady. Sol arqyly oqyrmandaryna otanyn, tughan jerin, eli men halqyn jan-tәnimen sýnge kýsh-jiger beredi.

«Úshaqtan bolghan ajal...» degen ólenin oqysanyz ómir shyndyghyn dәl basyp beylelegen. Úshaqtan qúlap opat bolyp jatqandar әlemde barshylyq... Ásirese, bizding elde bolghan úshaq apatynan el qorghaushylardyng ólimi kim-kimdi de bey-jay qaldyrmaghany aqiqat. El-aman, júrt tynyshta, qyryqqa tarta jauyngerding (әskery shendilerdin) qyrylyp qaluy Qazaq elin ghana emes, býkil әlem halqyn kýnirentti. Sodan keyingi Almaty әuejayy manynda bolghan úshaq apaty da elge jenil bolghan joq. Júldyzay osy azamattargha aza bildirip, joqtau aitady:

Qansha ýiding ainaldyryp jútqa armanyn,
Úshaqtan kókten týsken týk qalmady.
Taghy da kók súlatqan taghdyrlardy,
Silkingen qara jerde qútqarmady.

Kók aspan, kelbetine enip bir mún,
Sen sony kórip túrdyn...
Kónip tyndyn...
Júldyzday aghyp týsken jaysandardy,
Túrghyzbay qayta ornynan, neghyp túrdyn?

Qara jer nalisyng ba, sen de mendey,
Qúshaqty nege túrdyng kenge kermey?!
Kókpen jer arasyna tәni kezip,
Ne jazdy myna qazaq sendelerdey?! – dep aqyn jýregi qan jylap túryp, kók aspan men qara jerdi tergeuge alady. Óitkeni búl oqighanyng kuәgeri tek kók pen jer ghana. Óleng aryqaray:

Beu, taghdyr, qatal boldyng nege mýlde?
Qazaqtyng bolmap edi-au, kegi ómirde.
Ensesi kókke úmtylghan halyqqa әlde,
Kókting de qateri bar degening be? – dep qazaqtyng «myng ólip, myng tirilgeni» az bolghanday, tәuelsizdikke qol jetkizip, endi-endi ense kótere bastaghanda «qatal taghdyrdyn» myna tosyn minezine «nala» oqyp, zar jylaydy. Búl bauyr eti jaqynynan nemese jalghyzynan airylghanda: «Men ne jazdym saghan, shúnaq Qúday!» deytin qazaqtyng úrpaghy ekenin eske salady. Auyr qaza ruhyn zildey basyp, bir sәt esengirep qalghan aqyn:

Ey, ajal,
Qayta oralmas sen kórsing be?
Týbinde bolamyn-au men de enshinde,
Týsinbey әli kelem qylyghynnan,
Sen ózing kókten sing be, jerden sing be? – dep týiindeydi. Sondaghy aqynnyng aitpaghy: ómir bar jerde, ajal bar, týbinde men de qúryghynnan qashyp qútyla almaymyn. Biraq jaratushy Tәnirim sening hiqymetine әli týsine almay dal bolyp kelemin, «Sen ózing kókten sing be, jerden sing be?» dep súraq tastap, on segiz myng ghalamdy jaratqan jaratushynyng qúdyretine eriksiz moyyn úsynady.

Júldyzaydyng taghy bir óleni «Týndegi kýi» degen kónil kýy lirikasy. Búl ólende qara maqpal týn men aqynnyng kónil kýii, sezim dirili bir kýy shertedi.

Taghy bir kýn týn – qúshaqqa jyghyldy,
Janyn terbep aqynnyn.
Týnning múny shomyldyrghan jyrymdy,
Tangha úzatyp otyrdym.

Jýregime myng oramdy tolqyn kep,
Túla boyy jaylady ot.
Aspan-kózding júldyz-jasy móltildep,
Júbatatyn Ayda joq.

Biraq suyq týnning synghyr qaqan syrgha-múny, aqynnyng esin alady. Jan-nalysy batqan týn qúshaghyna alyp júbatady. Qarabarqyt týn kórpesin ýstine jabyp, týs tósekke qúlatady. Bir jandy suret kóz aldyna kele qalady. Búdan tabighat pen tirshilikting bir-birinen ajyramas baylanysyn kóremiz.

Demek, aqyn oqyrmanyn osynday tәtti sezimge bóley alsa, onyng poeziyasynyng ghúmyry mәngilik bolmaq.

Jolyng bolsyn, Júldyzay!

Álimjan Áshimúly

Abai.kz