Keshe, Almatydaghy M. Áuezov atyndaghy Qazaq Memlekettik akademiyalyq drama teatrynda Shahan Musindi eske alu keshi ótti.

Ol - nebәri 23 jasynda ashtyqtan qyrylghan elding joqghyn -joqtap, «halyq jauy» atanyp, «Kolyma» lagerine aidalghan  Alashtyng ayaly azamaty, óner tarlany.  Jalyndy shaghynyng 18 jylyn tar qapasta  ótkizse de, onyng jigeri múqalmady,  ónerge yqylasy kemimedi... Elge orala salysymen teatr sahnasynda jasynday jarqyrap, ónerde izin qaldyrdy. Eske alu keshinde jas әrtister qayratkerding zaman zaryn jyrlaghan ólenderin oqyp, sahnalyq qoylym kórsetti. Al, onyng kózin kórip, sahnalas bolghan әriptesteri  ótken jyldardan  esip estelikter aitty. Teatr újymy atynan óner ordasynyng diyrektory  Erkin Tileuqúlúly Juasbek­­ - Sh.Musinning jary, tilshi-ghalym, akademik  Rәbigha Syzdyqovanyng iyghyna qýndyzdan shәli japty.

Áshirbek Syghay, QR Memlekettik  syilyghynyng laureaty,  teatr synshysy:

Keshe, Almatydaghy M. Áuezov atyndaghy Qazaq Memlekettik akademiyalyq drama teatrynda Shahan Musindi eske alu keshi ótti.

Ol - nebәri 23 jasynda ashtyqtan qyrylghan elding joqghyn -joqtap, «halyq jauy» atanyp, «Kolyma» lagerine aidalghan  Alashtyng ayaly azamaty, óner tarlany.  Jalyndy shaghynyng 18 jylyn tar qapasta  ótkizse de, onyng jigeri múqalmady,  ónerge yqylasy kemimedi... Elge orala salysymen teatr sahnasynda jasynday jarqyrap, ónerde izin qaldyrdy. Eske alu keshinde jas әrtister qayratkerding zaman zaryn jyrlaghan ólenderin oqyp, sahnalyq qoylym kórsetti. Al, onyng kózin kórip, sahnalas bolghan әriptesteri  ótken jyldardan  esip estelikter aitty. Teatr újymy atynan óner ordasynyng diyrektory  Erkin Tileuqúlúly Juasbek­­ - Sh.Musinning jary, tilshi-ghalym, akademik  Rәbigha Syzdyqovanyng iyghyna qýndyzdan shәli japty.

Áshirbek Syghay, QR Memlekettik  syilyghynyng laureaty,  teatr synshysy:

- Shahan Musin basynan qily taghdyr ótkizgen adam. Ol birauyz óleni ýshin jazyqsyz japa shekti.  «Halyq jauy» bolyp aidaugha týsti. Itke talandy, aghash kesti, týrmede 18 jylynyn ótkizdi.  Shahan agha sonshama qiyndyqtardan qaymyqpay, qabyrghasy kýiremey kelip, «Aqan seri», «Syrym serilerdi» sahanalady.  Al, búl ýshin adamdagha eren jýrek, jalyndy jan tolqyny  kerek. Shahan agha ónerde qoparalys jasaghan adam. 18 jyl emes, 18 kýn otyryp kórshi izoliyatorda? Qanday jaghdaygha dushar bolar ekensin?.  Ol kisi 18 jyl boyy basynan ótkergen qayghy-qasiretin shygharmashylyq izdenisterden tapty. Romantik akter edi. Sahnada janyp, lapyldap, ot kósep oinaytyn akter. Sonymen qatar, kórermenmen kontakty jasauda, auditoriyanyn  jan-dýniyesin qozghauda Shahan Musin siyaqty býkil túla boyymen oinaytyn әrtister qazir kem. Ol buyn ótti deuge bolady. Qazirgi akterlardyn  kóbisi syldyraq, jyltyrap sóileytin jattandy jadaghay sózge qúmar. Shahan Musin – sóz azabyn tartty. Óner azabyn tartty. Taghdyr azabyn tartty.  Ol kisi qazaq teatr óneri ýshin ýlken sabaq, mektep deuge layyqty túlgha. Taghdyr tartysy men óner tartysyn tabystyra kelip, Shahan ýlken beleske shygha bildi.  Býgingi jiyn jay jinalyp, ólgen kisini maqtay salayyq degen sóz emes. Shyn mәninde, ónerde «kóterlis», «qoparlys» jasaghan qazaqtyng danqty ónerpazy Shahan Musindi joqtau, saghynysh, inkәrlik  keshi dep biluimiz kerek.

Asanәli Áshimov, Qazaqstannyng halyq әrtisi: 

    - Men Shahan Musinnen ómirde de, ónerde de kóp nәrse ýirendim. Ol kisi ishki mәdeniyeti joghary, kórgeni kóp, aqyn jandy azamat edi. Biz sol kezderi jastar edik, ol kisi bauyryna tartyp, erkeletti. Endi býgin bir ghasyr ótken adam  turaly qayghyryp aitudyng keregi joq.  Búl -100 jyldyq toy!

 Shahang jastarmen әdemi әzildesetin. Bir-eki qyzyqtaryn aityp bereyin. Sol kezde studentter Shahanyng qalatasyn aqtaryp, aqshasy bolsa alyp alushy edi. Sodan ol kisi qaltasyna aqsha saludy qoyyp, jighan-tergenin galstugining úshyna tyghyp qoyatyn boldy. Bir kýni ýiden jasyryp shyqqany bolsa kerek, biz bayqap qalyp, ózine bildirmey alyp alghanymyz esimde... Sodan, bir kýni agha da qulyqqa basty. Ádettegidey galstukting úshyn aqtaryp jatyrsaq, ishinde bir qaghaz shytyrlaydy.  Alyp shyqsaq bir aqqaghaz eken. Sodan qaghazdy ashyp qarasaq «Ny hrina...» dep jazyp qoyypty. Búny mәdeniyetti týrde aityp túrmyn... Taghy bir qyzyq. Ol kisi jighan aqshasyn ýidegi kiymeytin ayaq kiyimining basyna tyghyp qoyyp, shetinen azdan alyp jýredi eken. Bir kýni ýiden shygharda aqshasyn tyqqan tufly joq deydi. Sodan,jary Rәbighadan súraydy. Ol kisi bolsa , aqsha salynghan ayaq-kiyimdi qayyr súrap kelgen bir duanagha ústatyp  jibergennn aitypty ....  Sóitip, biraz aqsha qorynan aiyrylghany bar.

 Biz onysyna «kónil» aittyq.

Rәbigha Syzdyq, tilshi-ghalym, akademiyk, Sh.Musinning jary:

    - Bizding qazaqta sonau noghayly zamannan kele jatqan «Óldin, Mamay, qor boldyn!» -degen sóz bar edi. Búl elge tanymal bolghan, elge qyzmet etken adamdardyng ómirden ótkenine kóp jyl ótpey-aq, úmyt boluyn menzeydi.

Aty kóp atalmay, esimi eske týspey qalatyn jaghdaygha aitylsa kerek. Mine, bizde  sol sózdi aitqyzbaytyn jaqsy dәstýr bar. Halyqqa etken qyzmeti, aqyndyghy bar, artyna  qaldyrghan Shahandy joqtap, 100 jyldyghyn toylap jatyrsyzdar. Kezinde orys aqyny Aleksandr Blok, «biz- Reseyding eng bir qiyn kezeninde ómir sýrip otyrmyz» - dep múnghayghan eken. Al, Shahan qazaq halqynyng eng qiyn kezeni emes, naghyz qasiretti jyldarynda, asharshylyqta, auyrtpalyq týsken kezende  ómir sýrdi. Otyzynshy jyldyng basyndaghy ashtyq, otyz jetidegi qazaqtyng barsha sýt betine shyghatyn qaymaghyn sypyryp alyp, qúrtyp jibergen kezendi bastan ótkerdi. Qazirgi 21-23-ke kelgen jastar ózderinizdi Shahannyng ornyna qoyyp kórinzdershi?..

 Sonda, Shahan:  «Astyq pen eting tolyp túrghanda, qazaq nege ashtan qyrylyp qaldy?» – dep, hat jazady. Mine, sol sózi ýshin 23 jastaghy Shahan on jylgha sottalyp, «Kolyma» lagerine aidalady. Sodan beri de talay zaman ótti...

Býgingi kesh- Shahandy úlyqtaumen qazaqtyng ruhyn kótertin kesh boldy. Jastardy últjandylyqqa ýndeytin naqty mysal- osy kesh boldy.

Sol ýshin de,  M.Áuezov  teatrynyng újymyna myng alghys aitamyn!

   Dayyndaghan  Áz-Jәnibek Ghalym

Abai.kz