Oy-talqy

Úly Abay shygharmalarynyng tolyq jinaghy – últ ruhaniyatynyng altyn qazyghynyng biri. Senseniz, 1933 jyly Qyzylorda qalasynda jaryq kórgen túnghysh tolyq jinaq әli kýnge baz-bayaghy kepte, aita qalarlyq ózgerissiz basylyp keledi. Ásirese, qynjyltatyny – jinaqtaghy eki ýlken olqylyq. Tómende olar qanday olqylyq jәne olardan arylu nelikten ózekti ekendigi jayly oi-pikir órbitpekpin.

Jalpyadamzattyq ruhany shyngha Qúday tumysynan jan quaty men ótkir sezimdi mol bergen jandar ghana shyqpaqshy. Onyng ózinde salghan jerden qarghyp shyghu degen joq. Qúday mol bergen aiyryqsha jan quatyn ýnemi enbek qylyp, birte-birte zoraytuyng kerek. Abay da әlemdik biyikke basqyshtap kóterilgen edi. Oqymysty Abay, aqyn-aghartushy Abay, teolog-ghalym Abay, aqyry hakim Abay degendey. Biraq keshegi qyzyl iydeologiya men sovettik senzura jaghdayynda Abay evolusiyasyn býitip saty-satylap anyqtay almadyq. Tipti filosof nemese hakim deuge de auyz ashtyrmady. Sóitip, «aqyn Abay» degennen aspadyq. Yaghny әdebiyet shenberinen asyrmau temir noqtaday shablon talaby boldy.

Mine, osy aitylghan Abay jetiluining saty-satylary eskerilmeui – býgingi tanda aldymyzdan shyghyp otyr. Ol asyl múrany tereng mengeru, sonday-aq, dýniyege Abaydyng kózimen qaraudy ýirenu isine kedergi boluda. Oghan datasy qate belgilenip «adasyp» jýrgen jәne «jazylghan jyly belgisiz» delinetin ólenderding óz ornyn tauyp, ketigine qalanbay otyrghanyn qosynyz.

Abaydyng barlyq tolyq jinaqtaryna ortaq kelesi olqylyq –qarasózderding rettik sany Mýrseyit kóshirmelerine sәikes emestigi. Mýldem ózgerip ketkendigi (Múhtar Áuezovti oghan qylyshynan qan tamghan qaharly zaman mәjbýrlegen bolatyn). Abaydyng alghashqy qoljazbasy – qyryq qara sózden túratyn «Ghaqliya» kitaby, al ekinshi kitaby – «Tasdiyq» (qazirgishe 38-qarasóz) degen traktaty. Dúrysty bile túra, búrysty týzey almay-aq kelemiz.

Sóitip, «tolyq jinaqty janartu» deuimning mәnisi – osy eki olqydan arylu, Abay múrasyn kózi tirisindegi qalpyna keltirilu degendi bildiredi. Búl Abaydy halyqqa jaqyndata týser, úly ústazdy anyq tanyp-biluge joldy keneyte týser jәit ekeni sózsiz.

Oy-talqyny qazirgi kýngi abaytanu ahualynan bastayyn. Songhy ailarda abaytanugha arnalghan ýsh maqala kórindi. Olar: «Jan jәne «Europanyng jaghalauy» degen kólemdi zertteu material (avtorlar: filologiya ghylymdarynyng doktory Túrsyn Júrtbay jәne izdenushi Súltan Ybyray, «Egemen Qazaqstan» gazeti, 4 jeltoqsan, 2023), oghan jauap retinde jazylghan akademik Gharifolla Esimning «Abaydy oqyrmannan adastyrmayyq» degen shaghyn maqalasy («Qazaq әdebiyeti» gazeti, 22 jeltoqsan, 2023) jәne ýshinshisi, aldynghy ekeuine pikirin bildirgen «Qazaqstan qajylary» diny birlestigining tóraghasy, jazushy Baqtybay Aynabekovtyng «Ilimsiz ghylymmen Abaydyng qara sózin baghalaugha bola ma?» atty maqalasy (abay.kz. portaly, 22 qantar, 2024).

Kópshilik oqyp, bilip otyrghan aitystyng shoghyn ýrlemektikten aulaqpyn. Birden aitayyn, olardy talqygha salu maghan jana aitqan Abaydyng tolyq jinaghy uaqyt súranysyna say emes degen mәseleni kóteruge kerek boldy.

Belgili jazushy, abaytanushy, әuezovtanushy, alashtanushy Túrsyn Júrtbay men izdenushi Súltan Ybyray «Jan jәne «Europanyng jaghalauy» atty maqalasynyng kirispe bóliginde abaytanu salasynda otyzdan astam doktorlyq, kandidattyq dissertasiya qorghaldy, әitse de, Abaydyng ózi ýshke bólip jazyp ketken «Jan quatyndaghy» quattyng ýsh týri nemis filosofy Fridrih Beneke (dúrysy – Benke sekildi) qalyptastyrghan ilimnen ekeni әli kýnge anyqtalmady, olay bolsa, ghalymdar nesine oqulyq jazyp, akademik atanyp jýr dep týirep ótedi. Osynau qatang syngha akademik Gharifolla Esim bylay dep toytarys beredi: «Europada jan turaly eshqashanda dúrys baghytta tújyrym bolghan emes. Bolmaydy da. Sebebi, Europa – hristian әlemi. ... Filosofiya – Europada qalyptasqan materialistik, ateistik bilim salasy. Abay filosofiyany bilgen, biraq moyyndamaghan. Abay – oishyl, din jolyndaghy músylman».

Óz tarapymnan qosarym, 1897 jyly Abay:

Aqyl men hauas barlyghyn (jannyn),
Bilmeydýr, jýrek sezedýr, –

dese, Qúdaygha ghashyqtyqty úqtyrghany búl. Aqyl men hauas (sezim) jasaghan filosofiyalyq jýie san aluan, alayda Europa jan syryna jete almaghany, «jan turaly eshqashanda dúrys baghytta tújyrym bolmaghany» rastyq. Batys әleminde jantanu kuliti joq. Akademiktin: «Bolmaydy da!» deytini sol.

Endi ýshinshi maqala avtory Baqtybay Aynabekovke keleyik. Ol: «Kesimdi tórelik aitqym joq, meniki tek oilanu ýshin pikir qosu» dey otyryp, ruh ruhany ilimmen ghana tanylmaq degenge sayatyn kesek oilaryn ortagha salady. Biraq búrysqa da kete beredi, mәselen, bir tústa Baqen: «Abay «Qara sózin» tolyq jazyp bitpegen» dep qoyyp qalady. Shauyp kele jatyp, loqyp qalghan attay eriksiz:  «Tolyq jazyp bitpegeni nesi, apyray, nege sýienip jәne qay sózin aityp otyr?» dersin. Ári qaray bir tústa: «Abay – dara aqyn, aqyndyghyna eshkimning talasy joq. Qazaq ýshin ruhany túlgha kerek bolsa, jer әlem moyyndaghan әl-Faraby túrghan joq pa?...» depti. Búl jerde «Abay tek aqyn ghana, onan ruhany túlgha – hakim, meyli, oishyl filosof qoldan jasap, әure bolmayyq» degen emeurini óte zalaldy artyq ketushilik. Áriyne, Abay úlylyghyna shәk keltiru, kýdikpen qarau jazushy adamgha jaraspaydy.

Abaydyng ózine jýgineyik. Ghayyptan týsken «Tasdiyq» traktatynda hakim: «Ghylym – Allanyng bir sipaty, ol – haqiqat» deydi. Ghylymnan biyik eshtene joq degeni. Baqtybay bolsa: «Ghylym emes, diny ilim manyzdy, ghylym onan tómende» deydi. Abaydy «týzetken» jandy әzirge kórmegen edik. Ol – hakim, ózgemiz – pendemiz ghoy. Bolmys ekijaqty, ghylym da ekijaqty. Ishki jaghy «ilim», syrtqysy «dýnieauy ghylymdar» delinedi. Bakeng «ilimsiz ghylym» dep syrtqy ghylymdy aitsa kerek. Ásili, dindi tanu men Qúdaydy tanu (teologiya) eki bólek ilim. Abay dindi emes, Qúdaydy tanytushy ghúlama. Dintanu – Qúdaydy (kýlli ghalamdy) tanudyng shekteuli bir bólshegi ghana. Imandylyq pen dindarlyq arasy da sol siyaqty. Abay:

Mýmin bolsang әueli imandy bol,
Pendege iman ózi ashady jol, -

dese, búl dindar boludy emes, aqyldy, ghylymdy boludy aitqan. Osylar jandy tazartady, ruhty da kóteredi iydeyasy shygharmalaryn kóktey ótedi.

Sonymen, «Daudyng basy Dayrabaydyng kók siyry» demekshi, baqas, meyli, oi-talqy tórkini deyik, jan men ruh týsinigine tirelip otyr.

Túrsyn, Súltan da maghan jaqsy tanys, abaytanushylar dep syilaymyn, baghalaymyn. Abaytanu damuy ýshin qaysy olqynyng bolsyn ornyn toltyru manyzdy janalyq, eleuli tabys. Ony maqtan qyludyng әbestigi joq. Biraq zertteu maqalany: «Endigi abaytanu ilimining jana arnasy osy baghytta óris alatyny anyq» dep týiindeu, Gharekeng aitsa aitqanday,  aghattyq bolghan.

Búghan Abaydyng jetilu jolynyng saty-satylap anyqtalmay, ghylymy ainalymgha enbey qalghandyghy sebepker degen oidamyn. Búl kisi neni aityp otyr degen sóz bolmauy ýshin tórt satyny atap ótpekpin. Birinshisi – 1879-1884 jyldar aralyghy. Osy kezende Abay Europa oqymystylary kitaptaryn oqyp tauysty, bylaysha aitqanda, «Europanyng jaghalauynda» boldy. Oghan Semey meshitterinen tapqan shyghys әdebiyetterin qosynyz. «Eki jaqqa (batys pen shyghys) ýnildim» deytini sol.

Sóitip, búl satynyng sipatyn «Abay – bilimpaz, oqymysty» deuge kerek.

Ekinshi saty – 1885-1890 jyldar aralyghy. Aqyndyghyna ghalymdyghy qosylghan alty jylda oishyl aqyn qazaq әdebiyetining klassiygi biyigine shyqty. Búl satyda Abay – aghartushy ekendigi talas tudyrmasa kerek.

Ýshinshi saty – 1893-1897 jyldar aralyghy. Abay ghylymgha ekinshi mәrte oralghan kezen. Ghylymgha nelikten oralghan syryn osy 1893 jylghy «Oygha týstim, tolghandym» avtobiografiyalyq óleninde býkpesiz ashady. Búl joly Abay kәmil adam ilimi, Qúday, jan turaly bilim kózderine úmtylghan bolatyn.  Europa jaghalauynan alysta ketkeni, endigi oqyp, toqyghany – grek antikalyq filosofiyasy (ol kýnde Europa, Aziya týsinigi joq, Jerorta tenizi kýlli adamzatqa ortaq areal bolghan), músylman ghúlamalarynyng enbekteri jәne kiyeli kitaptar bolghany shygharmalarynan menmúndalap túrady. Dey túrsaq ta, Túrsyn men Súltan rastap otyrghanday, qalalyq kitaphanada Benkening orysshagha audarylghan enbegin paraqtap, oghan silteme jasauy joqqa shygharylmaydy (Uәsila Maghauiyaqyzy Abay «Ghaqliya» kitabyn 1897 jyly tәmamdady deydi, demek, 43-shi qara sóz osy jylghy).

1896-1897 jyldary Abay Semey qalasynda, ózi satyp әpergen Ániyar Moldabaevtyng ýiinde ailap jatyp, qara sózderining edeuir bóligin osy ýide jazghan.  Múny da elep, eskeruimiz kerek.

Sóitip, ýshinshi satyda: Abay – teolog, osy ghylymdy jiti mengeredi.

Endi songhy tórtinshi saty, 1898-1902 jyldar aralyghyna keleyik. Búl satyda Abay bilim-ghylym izdemegen. Haqtaghala kókten adam balasyna ayan berip kelgenin ayat, hadisten bilemiz. «Sokrat hakimning sózi» (Sokrattan múnday enbek tabylghan joq, demek, búl Abaydyng tól tuyndysy), «Ghaqliat-tasdiqat» (qysqasha – Tasdiyq) traktaty jәne «Allanyng ózi de ras, sózi de ras» óleni de kókten. Búl ýsheuindegi iydeya qaydan, kimnen alghan dep izdestiru bos әureshilik. Olardy Abay ghayyptan alyp, jýrek tilimen jazghan (janama dәlel – «Tasdiyq» traktatyna әli kýnge eshkimning «tisi batqan»  joq).  Búryn Abay nәr alghan qaynar ýsheu dep kelsek, endi tórtinshi – ruh әlemi bar dep moyyndauymyz kerek.

Sóitip, tórtinshi saty ereksheligi: Abay – hakim. Jogharyda aty atalghan  Baqtybay myrzanyng Abaydyng qara sózin ruhany ilim iyesi ghana baghalay alady degen pikiri qúptarlyq. Sebebi, ruhty ruh qana tany alady.

Abaydyng jetilu jolyn saty-satylap qarastyrudan útarymyz kóp. Qay kezde Europa jaghalauynda jýrdi, Shyghys jaghalauyna qadam basqan, yaghny din islamdy jete mengergen, onan song jýrek tilimen jaza bastaghan kezderi qaysy degen siyaqty jәitterdi alaqangha salghanday aiqyn kóruge bolady.

Abaydyng tolyq jinaghyndaghy kelesi ýlken olqylyq – qara sózderding rettik sandary týpnúsqagha sәikes emestigi. Biz biletin týpnúsqa – Mýrseyitting ýsh kóshirme qoljazbasy.  Salghyrttyq demey kór, olar әli kýnge jaryq kórmegen. Baqtybay qajy da tanghalyp: «Endigi kezekte qoljazbany tym bolmasa «Mýrseyitten jetken qalpy osynday edi» - dep salystyrmaly týrin kórsete otyryp jaryqqa shygharsaq qalay bolar eken?» depti. Abaytanudan alys jýrse de, ong úsynys aitqan. «Qara sózderding jazylu merzimi – 1891-1898 jyldar» degen stereotip ýlken kedergi qazir. Óstip hakimdik kezendi ózimiz joqqa shygharyp otyrsaq, syrt elderge «Abay – býkil adamzattyng oishyly» ekenin qaytip dәleldemekpiz?

Bәrin ait ta, birin ait demekshi, endi Abay Benkeden ýirendi me, ýirense neni ýirengenin anyqtap kóreyik. Ángimening eng kýrdeli, auyr túsy osy.

D-r Benke kitabyna silteme jasalghan 43-shi sózin (Mýrseyit kóshirmesi boyynsha 39-shy sóz) Abay: «Adam úghyly eki nәrseden: biri – tәn, biri – jan. Ol ekeuining ortalarynda bolghan nәrselerding qaysysy jibily (tua bitken qasiyet), qaysysy kәsiby (enbekpen tabylghan) – ony bilmek kerek» dep bastaghan. Jan men tәn ekeuining ortalarynda jalghyz ghana nәrse bar. Ol – ruh. «Qúranyndy oqy, nanbasan» (Shәkәrim). Abaydyng 39-sózi men «Kók túman – aldyndaghy keler zaman» óleni merzimdes jazylghan. Songhyda Abay:

Aqyl men jan – men ózim, tәn – meniki,
«Meni» men «menikinin» maghynasy – eki, -

degeninde, «aqyl» sózi «ruh», yaghny jan quaty degen maghynany bildiredi. Taghy aitayyq, jan men tәn arasynda ruhtan ózge eshtene joq. Aqyldan ózge, sana, es, týisik, sezim, erik, ar, jiger, qayrat, namys deysiz be, olardy jibily ya kәsiby dep jikteysiz be, bәri-bәri ruhtan payda bolady. Abay: «Jan quaty deytúghyn quat – bek kóp nәrse» dep osylardy menzegeni sózsiz. Atalghan kategoriyanyng әrbiri ruhty zorayta alady. Biraq Abay «kóp quattyng ishinde ýsh artyq quat bar» dep Benke kórsetken ýsh quat-qabiletti (podvijnyy element, sila prityagatelinaya odnorodnaya jәne vpechatliytelinosti serdsa)  atap aitqan. Nege? Sebebi, búlar jýrekti taza saqtap, maqtanshaqtyq, paydakýnemdik, jenildik, salghyrttyq siyaqty nәrseler kirletuine jol bermeydi deydi. Jan quaty (ruh) – jalghyz, biraq onyng qabilet, qasiyetteri kóp qyrly. Sol sebepti mәtinde «ýsh jan quaty» delinse de, shyn mәninde sóz jan quatyn (ruhty) zoraytatyn psihologiyalyq qabiletter turaly deuge kerek.

Ghalym eshqashanda hakimnen joghary túrmaq emes. Abay Benkeden kóp nәrse ýirendi deuimizge aita qalarlyq negiz joq. Qayta bas-ayaghy bitpegen psihologiyalyq ilimdi tiyanaqtap, ony damyta aitqan.  Sózding turasy kerek, janaghy ýsh jan quatty Benke ashty, ol psihologiya ilimin túnghysh jasaushy degendik – әsirege әues eurosentristik ghalymdardyng tirligi. Shәkәrim ghúlama: «Túnghysh oy dep otyrghanymyzdyng әldeqashanghy kimning oiy bolyp shygharyn bilmeymiz» dep eskertpey me.

Oy-talqy bolsyn, pikir tudyrsyn dep jazghan maqalam osymen tәmam.

Aytyp-aytpa, Abaydyng tolyq jinaghyn qalpyna keltiru – memlekettik mәsele! Búl tәuelsizdikpen qatar tyndyratyn sharuatúghyn. Olay bolmady. Endi qashangha deyin sozylar eken? Ne bóget? Eshtene de. Keregi – taza niyet, Abaygha sýiispenshilik qana. Onsyz da ruhany jetimdik keship otyrghan elimiz ýshin múnday salghyrttyq saldary auyr bolary anyq.

Asan Omarov,

zertteushi

Abai.kz