Júma, 22 Qarasha 2024
Kórshining kólenkesi 2804 29 pikir 29 Qantar, 2024 saghat 15:21

Bizdi kim bolsa, sol basynugha ainaldy ma?

Qazir qazaq degen halyqqa eshbir orynsyz til tiygizudi ózderining qasiyetti paryzy sanaytyn orys shovinisteri tym kóbeyip ketti.

Bir kezderde óz jerimizde tuyp-ósken Jirinovskiy sekildi jyryndydan bastalghan búl auru keyingi kezderi tym asqynyp barady. Bir jaman jeri - olar qazir «últshyl» degen sózdi mensine qoymay, ekining biri «nasister» men «fashister» degen qúsyqtaryn ayamay tógedi.

Endi olardyng ishinde kim joq deysin, deputattardan bastap tarihshy, sayasatker degender bittey órip jýr. Qazaq eline tiyispese ishken ishken asy boyyna júqpaytyn jyryndylardy tizer bolsaq, sanap tauysa almaspyz. Mәselen, V.Soloviev, bayymen qosa alghanda M.Simonyan, dәl osynday júptas O.Skabeeva, A.Norkiyn, D.Kiyselev, A.Dobrov, R.Babayan, P.Tolstoy, A.Pushkov. A.Sheynin degen sekildi úsaq-sonar kete beredi. Al endi jaqynda búlardyng qasyna jartylay gruziyn, jartylay kurdten jaratylghan Tina Kandelaky degen taghy bir jurnalistsymaq qosyldy.

Oghan endi bizding temir jol beketterining attarynyng qazaqshalaghandyghy únamaydy eken. Osy bir kishkene dýniyeni әlemdik problemagha ainaldyrdy. Onyng oiynsha bәri de osyndaydan bastalyp, sosyn orys tilining birjolata joyyluyna, odan song orystardyng barlyghyn elden quyp shyghugha deyingi súmdyq nәrselerge әkelip soghady eken.

Shovinistik aurugha úshyraghan búl kisige sypayy ghana qarsylyq bildirgenimiz sol-aq eken, esh uaqytta bireuding pikirin esitip kórmegen búl qatyn bәrimizge dýrse qoya birdi. Endi kelip, býkil qazaq halqyn «mәngýrt» degen ataq taghyp qoydy. Múnday últshyldyq syrqatqa úshyraghan jangha eshqanday em qonbaytyndyghyn bilgen bizding Syrtqy ister ministrligimiz ony Qazaqstangha keluge tyiym salynghan jandardyng sanatyna qosty.

Endi sol Tina degenning kelesi tirligining siqyn qaranyz. Ol endi kelip, Reseyde qazaqtardyng jaqsy túratyndyghyn, onyng ishinde anau ataqty Azamat Músaghaliyev sekildi asa talanty jandardyng da barlyghyn aita kelip, sol ministrimizdi Reseyge kelip, óz kózimen kórip ketuge shaqyrdy.

Jalpy, shovinizm syrqatyna úshyraghan jandar deni dúrys sana men azdaghan aqyldan da júrday bolady-au deymin. Áytpese, Reseydegi TNT degen arnany basqarsang da, biz ýshin jay jurnalissin. Endi tәuelsiz elding ýlken bir lauazym iyesi delinetin ministr senimen kezdesuge barady degenge shynymen senesing be? Sen kimsin, ministr kim? Shamaly aqylgha salyp kóru kerek qoy. Álde Reseyding kez-kelgen jurnalistsymaghy ózderin ózge elding ministri týgil, preziydentimen qatarmyn dep oilaytyn shyghar. Ne degen keudomsoqtyq desenizshi? «Qúmyrysqa әlindi bil, Ayaz by jolyndy bil» degendi qazaq beker aitpaghan.

Múny bir deniz. Al ekinshiden, biz nege Reseylik qazaqtardy maqtan tútumyz kerek? Olar ózge elding azamattary, qayda júmsasa, sonda barady. Tina maqtan tútatyn janaghy Azamat Músaghaliyevting ózi Ukrainanyng Donesk oblysyna baryp, sondaghy orystardyng basqynshy soldattaryna konsert qoyyp, mәz bolyp qaytqandyghyn biz әli úmytqan joqpyz. Sondaghy qazaq jastarynyng Ukrainagha soghysqa attanyp jatqandyghynan da habardarmyz. Kýni erten, qúday onyng betin aulaq qylsyn, eger Resey bizge qarap qaharyn tóge qalsa, olar da basqynshylardyng sonyna eretindigi sózsiz ghoy. Demek, biz olarmen maqtana almaymyz әri maqtanbaymyz da. Óz qazaghymyz aman bolsyn.

Al jalpy, bizge degen shovinsterding shabuyly osy Kandelaky degenmen tynady deseniz, qatty qatelesiz. Mine jaqynda ghana Tinanyng izin ala bere Reseydegi ózin tarihshy әri iri publsist dep sanaytyn Mihail Smolin degen telearnadan: «Qazaq pen ózbek degen últ 1917 jylgha deyin búl dýniyede bolghan emes», - dep ózinene ózi kópirip otyr. Bir qyzyghy, sol studiyadaghy otyrghan jandardyng barlyghy da shybyndaghan attay bas iyzeuden tanbaydy. Yaghny ondaghylardyng barlyghy da búl pikirmen tolyq kelisedi.

Jә, Resey shovinisterin bylay qoyghanda bizding óz ishimizdegi zanymyzdy ashyqtan-ashyq ayaqqa basyp, tipti bәrimizge qoqan-loqqy kórsetip jýrgen әlgi Kandelakiyding ishtey tilektesteri sekildi jandargha әlimiz kelmey jýrgendigin aitudyng ózi úyat.

Mәselen, Pavlodar degen jerde sonau 2018 jyldan beri Resey azamattyghynan aiyrylmay, bizding kóshin-qon zanymyzgha pysqyryp ta qaramaytyn Evgeniy Sevrukov degenge ondaghy eshkimning de tisi batar emes. Ol qansha zang búzsa da Pavlodardyng soty ony Reseyge qaytara almay, sorlap otyr. Ýiine barsa, esigin ashpaydy. Barghan polisiyamyzdyng onyng esigin tәuliktep kýzetse de, eshbir bylq etpey, ýiding ishinde әndetip jýredi. Sotqa shaqyrsa barmaytyndyghy bylay túrsyn, olardy ashyqtan-ashyq boqtap, ýshbu hat joldap otyrady.

Ratel.kz aitynyng jazuyna qaraghanda, múnyng boqtaghanyna múndaghy sottar tipti, bylq etpeytin kórinedi. Tipti oghan shara qoldanyp, jauapqa tartudyng ornyna: «Sen endigәri búlay isteme», - dep, basynan sipap, qoya beretin kórinedi. Al Sevrukov degenning jazghanyn oqysang jaghandy ústaysyn. Onyng sotqa baghyttap chatqa jazghan sózderinen adam shoshidy. Sózimiz jalang bolmas ýshin onyng birer ýzindi keltirelik: «Povtorno trebung ochnogo zasedaniye», - deydi ol sotqa búiryq berip. «Molchanie budu rasmatrivati kak otkaz y pokroviytelistvo voriya». «Uvajaemye korupsionery! Vse materialy suda, bystro,svolochiy...». «Vzyskateli, vor Kislov y ChSY Jumabaev. Vy u.o???». Boqtyqqa toly múnday sózder Kerekulik sottardyng qúlaghyna mayday jaghatyn shyghar. Mýmkin, múnday tózimdilikting astarynda әlgi Sevrukovtyng osyndaghy asa iri kәsipker yaghni, shylqyghan bay bolghandyghynan shyghar. Shirkin, aqsha ne istetepeydi?.. «Auzy qisyq bolsa da baydyng úly sóilesin» degendi qazekem beker aitapghan shyghar. Qazir sonyng zamany tughan sekildi.

Aytpaqshy, «synyqtan basqasynyng bәri júqqysh» keledi emes pe?. Múnday erkindikti kórgen taghy bir Resey azamaty - Nikolay Guriyanov degen myqty shyqty. Ol da: «Resey azamattyghynan ólsem de aiyrylmaymyn, Qazaqstannan esh uaqytta ketpeymin», - dep qasarysyp otyr. Qansha ýgittese de kónbeydi. Tipti, sonau Resey elshiligine aparyp, ishkizip-jegizip te qaytty. Bolmady. Al bizding asa sypayy sotymyz oghan tym qatty kete almay, әdettegidey qatty qysylyp otyr.

Eger siz Kerekudegi qúqyq qorghau organdary júrttyng bәrine de júmaqtyq tanytady deseniz, qatty qatelesiz. Kerek kezinde temirdey qatty tәrtip ornata alady. Múndayda eshteneden de tayynbaydy. Mәselen, osynda elimizge belgili Ruza Beysenbaytegining ýstinen bireu shaghym týsirip edi, dereu ony jyndyhanagha aparyp, qamap tastady. Tek qana deputattardan bastap, býkil júrtshylyq kóterilip, ony әreng bosatyp aldy.

Sonda biz qanday elmiz? Osydan son, «biz toldyq tәuelsizbiz» dep aita alamyz ba?

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

29 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5269