Qazaq ziyalylarynnan shyqqan túnghysh Kenes Odaghynyng batyry, filologiya ghylymdarynyng doktory, KSRO Pedagogikalyq ghylymdar akademiyasynyng akademiygi, jazushy, tanymal qogham qayratkeri Mәlik Ghabdullin – últ tarihyndaghy orny erekshe túlghalardyng biri.

Kezinde «Batyrym, Mәlik berenim, jyrymdy saghan tógemin» dep jyr alyby Jambyldan bastap barsha qazaq aqyndary maydandaghy erligin dәriptegen Mәlik Ghabdullindi tughan halqy qadirledi, qúrmet tútqandyghynyng aiqynbir kuәsi – tughan jeri Kókshe ónirinen ózge Qazaqstannyng týkpir-týkpirinde batyr atyndaghy mektepter men kóshelerding boluy.Alayda, «Kózden ketse, kónilden ketedi» degenning keri kelip, ózi ómirden ótken son, batyr ústazdyng kózin kórip, sózin tyndaghan túrghylastary túghyrdan tayghan son, «óli arystannan tiri tyshqan artyqtyn» kebin keltirip, barsha qazaqtyng Mәligining atymen atalghan kósheni atasynyng atyna audaryp alghandar da bar eken. Bizding aitpaghymyz da osy kelensizdik turaly.

Kókshetaudaghy Mәlik Ghabdullin múrajayyna Jambyl oblysy, Túrar Rysqúlov audany, Qaraqat aulynyng túrghyny Sovethan Shayhazimov atty azamattan hat (1-nshi suretke qaranyz) kelip týsken bolatyn. Oqyrmangha týsinikti bolu ýshin hattyng mәtinin týgeldey berip otyrmyz:

Qazaq ziyalylarynnan shyqqan túnghysh Kenes Odaghynyng batyry, filologiya ghylymdarynyng doktory, KSRO Pedagogikalyq ghylymdar akademiyasynyng akademiygi, jazushy, tanymal qogham qayratkeri Mәlik Ghabdullin – últ tarihyndaghy orny erekshe túlghalardyng biri.

Kezinde «Batyrym, Mәlik berenim, jyrymdy saghan tógemin» dep jyr alyby Jambyldan bastap barsha qazaq aqyndary maydandaghy erligin dәriptegen Mәlik Ghabdullindi tughan halqy qadirledi, qúrmet tútqandyghynyng aiqynbir kuәsi – tughan jeri Kókshe ónirinen ózge Qazaqstannyng týkpir-týkpirinde batyr atyndaghy mektepter men kóshelerding boluy.Alayda, «Kózden ketse, kónilden ketedi» degenning keri kelip, ózi ómirden ótken son, batyr ústazdyng kózin kórip, sózin tyndaghan túrghylastary túghyrdan tayghan son, «óli arystannan tiri tyshqan artyqtyn» kebin keltirip, barsha qazaqtyng Mәligining atymen atalghan kósheni atasynyng atyna audaryp alghandar da bar eken. Bizding aitpaghymyz da osy kelensizdik turaly.

Kókshetaudaghy Mәlik Ghabdullin múrajayyna Jambyl oblysy, Túrar Rysqúlov audany, Qaraqat aulynyng túrghyny Sovethan Shayhazimov atty azamattan hat (1-nshi suretke qaranyz) kelip týsken bolatyn. Oqyrmangha týsinikti bolu ýshin hattyng mәtinin týgeldey berip otyrmyz:

«Osydan 38 jyl búryn, yaghny 1975 jyly Jeniske 30 jyl tolu qúrmetine oray Qaraqat aulynyng ortalyq kóshesine Kenes Odaghynyng batyry Mәlik Ghabdullinning esimi berilgen edi. Búl auyl túrghyndarynyng batyrgha kórsetken qúrmeti bolatyn. Maydanda elin jaudan qorghau ýshin erlik kórsetken batyrdyng esimi halyq jadynda mәngi saqtalary sózsiz edi. Degenmen búl quanysh kópke sozylmady. 1995 jyly Jenisting 50 jyldyq toyynda búl kóshening atauy ekinshi ret ózgertildi. Mektep aulasynda qúrban shalynyp, keng dastarhan jayylyp, erekshe saltanatpen kóshe Ábilda Sýleymenovting esimimen ataldy. Búl ózgeristing basynda әueli audannyng mәslihat deputaty bolghan, keyin audandyq mәslihat hatshysy bolyp 10 jyldan asa qyzmet etken Pazyl Sýleymenov túr edi. Sol kezderde:

– Kóshening aty nege ózgertildi? Búl әrekettering batyrdy tarih betinen óshirgenderinmen birdey emes pe? – dep Jenisting 65 jyldyghy qarsanynda oblys әkimine hat joldaghan edim. Komissiya qúrylyp, tekseris jýrgizildi. Alayda belgisiz sebepterge baylanysty búryn kóshe batyr atymen atalghandyghy turaly eshqanday derek kózderi tabylmady. Sonymen kóshe jana esimimen, ózgerissiz qaldy. Osydan keyin osy mәseleni respublikalyq «Vremya» gazetine eki ret jariyalaghan edik. Biraq osy kóshening túrghyny Týmenbaev Toqtasynnyng ózine múragha qalghan jerine berilgen memlekettik aktisinde kóshening aty «Mәlik Ghabdulliyn» dep taygha tanba basqanday kórsetilip túr.

Juyrda Kenes Odaghynyng batyry Mәlik Ghabdullinning tughanyna 100 jyl tolyp, Aqmola oblysy, Zerendi audanynda eskertkish ashyldy. Batyr esimin úlyqtap, qúrmet kórsetu – bәrimizge ortaq paryz. Sondyqtan Qaraqat aulyndaghy ortalyq kóshege batyr esimin qaytaruyn súranamyn. Degenmen, kәsipker Pazyl Sýleymenov audannyng bedeldi azamattarynyng biri. Sondyqtan ol kisi kóshening atynyng ózgeruine týbegeyli qarsy, әri búl isti jýzege asyrmaugha barynsha kýsh saluda. Maghan týsiniksiz bolyp túrghany – ol kisi әkesining atyn nege basqa kóshege qoymaydy?

Asa qúrmetpen, S.Shayhazimov».

(PS: Hat iyesi, datadan sәl janylyp otyr. Mәlik Ghabdullinning ghasyrlyq toyy 2015 jyly YuNESKO dengeyinde atap ótiledi degen jospar bar)

Mineki, aghayyn! Jer astynan jik shygharyp, eki qúlaghyn tik shygharyp, eki mýshelge de tolyp ýlgermegen, shyndyghyn aitqanda taghyda tarazyda tenseluge shaq túrghan egemendikting etek-jenin qymtap, nyghaytudyng ornyna «auyldyng atyn – atama, kóshening atyn – kókeme» dep, qolynan kelse, qonshynan basudyng siqy! Múnymen qalay el bolmaqpyz?!  Kópke topyraq shashudan aulaqpyz, degenmen nelikten Jambyl júrtynda osynday kelensizdik jii oryn alyp otyr? (mәdeny mekemeden Abay esimining alynyp tastaluy t.b.). 

Keshegi Mәskeu ýshin shayqasta asqan erlik kórsetip, qazaq degen halyqtyng erligin әlemge tanytqan Bauyrjan men Mәlik Jambyl men Kókshetau ýshin soghyspaghan edi ghoy? Osynau eki nar túlghanyng ózara dostyghynyng ózi eki elding arasyndaghy altyn kópir edi ghoy. Mәlik Ghabdullinning erligin alghash epikalyq dastangha ainaldyrghan da jambyldyq aqyn Jaqsybay Jantóbetov bolatyn.

Bildey bir audannyng mәslihatyn basqarghan Pazyl Sýleymenovtey azamattyng kósheliligi kóshe atauyn әkesine audaryp alghandyghy ma? Últ ruhaniyatynyng irgetasyn qúraytyn Mәliktey túlghalar esimi rushyldyq, jershildik deytin asqyn dertting bodauynda qalmauy tiyis. Sovethan Túrlyúly siyaqty әdildikti tu etken, erlikke bas iygen arly azamattargha ýn qosyp, qoldau kórsetip, әdiletting saltanat qúruyna atsalysayyq.

A.Baytanúly

Mәlik Ghabdullin muzeyining ghylymy qyzmetkeri

Abai.kz