Senbi, 23 Qarasha 2024
1717 9 pikir 7 Aqpan, 2024 saghat 16:04

Sapaly bilim-últtyng sapasyn kóteredi

Suret egemen.kz saytynan alyndy

Býgingi әlem damuynyng jana ústanymy bilim beru jýiesining ekonomikalyq, әleumettik-mәdeny ózgeristerge meylinshe beyim boluyn talap etedi. Álem qazir «bilim qoghamyn» jәne «bilim ekonomikasyn» qúru baghytynda.

Qazirgi uaqytta aqparattyq-kommunikasiyalyq tehnologiya­lardyng zamanauy talaptargha say ­damuy bilimdi baghalau jәne paydalanu jýiesin uaqytyly ózgertip ­otyrudy talap etedi. Osyghan baylanysty oqytuda qoldanylatyn әdis-tәsil, әdisteme, tehnologiyalar bilim beru talaptaryna baylanys­ty janartylyp otyrady. Sapaly tereng bilimdi mengeruge talpynghan óskeleng úrpaqtyng jetkilikti dә­rejede sandyq sauattylyghy bar, sebebi olar ómir jaghdaylary barysynda jana tehnologiyanyng barlyq mýmkindigin paydalanady. Sol mýmkindikti nәtiyjeli qoldanu oqytushylardyng biliktiligine, bilimine, tәjiriybesine baylanysty.

Memleket basshysynyng tapsyrmasy boyynsha «Bilimdi últ» sapaly bilim beru» últtyq jobasy  jýzege asyryluda. Últtyq joba sapaly bilim alugha qoljetimdilikti keneytuge mýmkindik beredi. Últtyq joba әzirleu barysynda qogham ókilderimen, bilim beru salasyndaghy sarapshylarmen talqylanyp, barlyq mýddeli memlekettik organmen pysyqtalghany bәrimizge belgili.Últtyq joba bes mindetten qúralghan tórt baghyttan túrady. «Bilimdi últ» sapaly bilim beru» Últtyq jobasy bilim beru jýiesining bәsekege qabilettiligi men halyqaralyq bedelin arttyru maqsatynda jasalghan. Bilim – HHI ghasyrda negizgi kapitalgha ainaldy. Álemning damyghan elderi osy qúndylyqqa ýlken mәn berip, bilim sapasyna búrynghydan da joghary dengeyde kónil bóle bastaghanyn bayqaymyz. Sebebi sapaly bilim – ekonomikanyng dúrys qalyptasuyna, qoghamnyng kemeldenuine, elding damuyna keng jol ­ashady. 

Býgingi tanda bilim salasy bәsekege qabilettilikting ólshemine ainalyp otyr. Álemdegi kóshbasshy elder eng aldymen bilim men ghylymdy damytugha kýsh salyp, zor jetistikterge jetude. Osy orayda әr elding órkendeuine negiz bolatyn birden-bir kýsh – ol uniyversiytetter dep aitar edik. Óitkeni onda sapaly mamandar dayarlanady. Mәselen, әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetinde bilim alghan bilikti mamandar da elining keleshegine óz ýlesterin qosuda. Búl ýrdis býgingi kýnde de jalghasyn tauyp kele jatyr. QazÚU dәstýr sabaqtastyghyn saqtay otyryp, zamangha say janghyruda. Studentterding alansyz bilim aluyna barlyq jaghday jasalghan. Osy orayda aita ketetin jayt  BÚÚ-nyng bastauymen alghash ret «túraqty damu» konsepsiyasy úsynyldy. Túraqty damu maqsattarynyng ishindegi 4-maqsat: «Barlyghyna sapaly bilim» ekenin algha tartqym keledi.

Sapaly bilim beru jolynda zang fakulitetining professorlyq-oqytushylar qúramy ayanbay enbek etude.

Nurahmetova G.G.

әl-Faraby atyndaghy QazÚU-dyng zang fakuliteti  azamattyq qúqyq jәne azamattyq is jýrgizu, enbek qúqyghy kafedrasynyng z.gh.k., dosent

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5407