Jer bitip su aqqaly, sonau yqylym zamandardan beri adamzat balasy tabighattyng bergen mol syilyghy - dalanyng taghy andaryn óz qajettilikterine paydalanyp keledi. Olar kóp uaqytqa deyin búl baylyqtyng shegi tausylmas mol qory bar dep eseptedi. Alayda onyng da
qorynyng azayatyn, tipti keybireulerining kózderining tausylatyn da kýni bar eken. Keybir derekterge kóz salyp qaraytyn bolsaq, kóptegen jan-januarlardyng jer betinen joghalyp ketkenine birneshe jýzdegen jyldar ótipti. Ádebiyetterde búdan birneshe myng jyl búryn
esepsiz aulaudyng nәtiyjesinde kәzir biz estip bilmegen, kórmegen hayuanattardyng joq bolyp ketkendigi jayly jazylady. Ghalymdardyng aituy boyynsha 1600 jyldan beri sýt qorektilerding 75 prosentten astam týrlerining jәne qústardyng 86 prosentining jer betinen
joyylyp ketuine adamdar sebepshi bolypty. Búlardy endi qaytadan qalpyna keltiru mýmkin emes. Tabighattyng orny tolmas oisyrauy degen osy. Al «tabighatty baghyndyramyz» degendi jeleu etip, ormandy jerlerdi baltamen shabu,
qúnarly jerlerdi tehnikamen jyrtudyng da ziyany bolmay qalghan joq. Bizding Qazaqstanda tyng iygeru kezinde qanshama jer jyrtyldy. Onyng da kezinde tabighattyng ózgeruine, ony mekendegen an-qústardyng azangyna, basqa jaqqa qonys audaruyna әseri boldy.

Jer bitip su aqqaly, sonau yqylym zamandardan beri adamzat balasy tabighattyng bergen mol syilyghy - dalanyng taghy andaryn óz qajettilikterine paydalanyp keledi. Olar kóp uaqytqa deyin búl baylyqtyng shegi tausylmas mol qory bar dep eseptedi. Alayda onyng da
qorynyng azayatyn, tipti keybireulerining kózderining tausylatyn da kýni bar eken. Keybir derekterge kóz salyp qaraytyn bolsaq, kóptegen jan-januarlardyng jer betinen joghalyp ketkenine birneshe jýzdegen jyldar ótipti. Ádebiyetterde búdan birneshe myng jyl búryn
esepsiz aulaudyng nәtiyjesinde kәzir biz estip bilmegen, kórmegen hayuanattardyng joq bolyp ketkendigi jayly jazylady. Ghalymdardyng aituy boyynsha 1600 jyldan beri sýt qorektilerding 75 prosentten astam týrlerining jәne qústardyng 86 prosentining jer betinen
joyylyp ketuine adamdar sebepshi bolypty. Búlardy endi qaytadan qalpyna keltiru mýmkin emes. Tabighattyng orny tolmas oisyrauy degen osy. Al «tabighatty baghyndyramyz» degendi jeleu etip, ormandy jerlerdi baltamen shabu,
qúnarly jerlerdi tehnikamen jyrtudyng da ziyany bolmay qalghan joq. Bizding Qazaqstanda tyng iygeru kezinde qanshama jer jyrtyldy. Onyng da kezinde tabighattyng ózgeruine, ony mekendegen an-qústardyng azangyna, basqa jaqqa qonys audaruyna әseri boldy.
Ósimdikter men januarlardyng azangy dýniyejýzi ghalymdaryn, janashyr júrtshylyqty ýnemi tolghandyrumen keledi. Osyghan baylanysty olardy saqtap, qorghap qalu ýshin 1966 jyly «Qyzyl kitap» jaryq kórip edi. Joyylyp ketu qaupi bar januarlar men ósimdikter
osy kitapqa tirkelip qamqorlyqqa alynatyn boldy. 1974 jyly KSRO «Qyzyl kitaby», 1977 jyldan bastap Qazaqstanda «Qyzyl kitap» úiymdastyryldy. Oghan respublikamyzda siyrek kezdesetin jәne joyylyp ketu qaupindegi januarlardan sýt qorektilerding 31-i, qústardyng 43, bauyrymen jorghalaushylardyng 8, qosmekendilerding 1 jәne balyqtyng 4 týri tirkelgen edi. Alayda múnday siyrek andardy tek «Qyzyl kitapqa» tirkep qondan eshtene shyqpaytyny belgili. Sondyqtan qoryqtar úiymdastyru, ol jerdegi an-qústardy mazalamau, ósip- ónuine erkindik, mýmkindik jasau ghana jaqsy jaghday tughyzady.
Bizding ólkemizde de osy maqsatta qúrylghan birneshe qoryqtar men qaumaldar (zakaznikter) bar. Búl qoryqtardyng qúryluy jer qoynauyndaghy qazba baylyqtargha óte bay Manghystau jeri ýshin tiyimdi bolatyn. Óitkeni dәl osy qoryqtardy úiymdastyru arqyly ghana
andardy, qústardy, ósimdikterdi saqtap qalugha bolatyn. Oghan kezinde oblystyng basshylary da, audan, sovhozdardyng jetekshileri de ong kózben qarap, janadan qúrylghan qoryqtardy tehnikamen, qyzmetkerlermen qamtuda kóp kómek kórsetti. Ásirese oblystyng
tabighat qorghau salasynda 27 jyldan astam uaqyt basshylyq júmysta bolghan Qodanov Ongharbay Shandygereyúlynyng enbegi erekshe boldy. Ólkede qúrylghan barlyq qoryqtar sonyng enbeginin, tynymsyz izdenisining arqasynda iske asty desek artyq aitqandyq, әsire
madaqtaushylyq bolmaydy. Manghystau topyraghynda tuyp ósip, ózining bar biligin de, bilimin de osy bir tabighattyng baylyghyna arnaghan Ongharbay talay týndi úiqysyz ótkizdi. Óitkeni tabighatqa jyrtqyshtyqpen qaraytyn brakonierlermen tynymsyz kýresuge,
týsinik júmystaryn jýrgizuge tura keldi. Ózining qaramaghyndaghy ghylymy qyzmetkerlermen, andar isin jýrgizushilermen kerilip jatqan úlan baytaq ólkening qanshama jerin aralamady deysin. Sol tynymsyz, úiqysyz júmystardyng qaytarymy -
andardyng kóktem kezinde tólderin ertip jyl sayyn óse týskenin kórip mәrtebesi ósetin.
Qazaqstan Respublikasynyng «Qyzyl kitabyna» engen, azayyp bara jatqan andardyng 60 prosentining Manghystau oblysynda saqtalghanyn eskersek, osy júmystarda Ongharbaydyng ózindik qoltanbasy qalghanyn eshkim de joqqa shyghara almaydy. Tabighat janashyrymen kezdesip tughan topyraghymyzdaghy andardyn, qústardyng saqtaluy jóninde súraghanymyzda Ongharbay Shandygereyúly tómendegi әngimeni aityp edi. Tabighat resurstary - halyq sharuashylyghyn damytudyng qaynar kózi. Su, jer, orman,
úshqan qús, jýgirgen ang adamzattyng materialdyq qajettilikterin óndirude sheshushi roli atqarady. Tughan tabighatymyzdy shama kelse býldirmey sol kýiinde keyingi úrpaqqa múra qylyp qaldyru bizderding asyl paryzymyz bolyp tabylady. Osyghan baylanysty
tabighatty qorghau baghytynda isteler júmystar az emes. Bizding negizgi tirshiligimiz ózimizdi qorshaghan ortagha, tabighatymyzgha tikeley baylanysty ekendigi kim-kimge bolsa da ayan.
Osylardyng ishinde januarlar jәne ósimdikter dýniyesining alatyn orny erekshe. Manghystau oblysy ózining tabighy baylyghymen kýlli әlemge belgili ekendigin kez kelgen kózi qaraqty adam biledi. Ólkemiz tek jer asty qazba baylyqtarymen ghana shektelmeydi.
Búl jerde jan-januarlar men ósimdikter dýniyesining de mol qory bar. Sonymen qatar erekshe bólip aitatyn bir jay - respublikamyzdyng basqa aimaqtaryna qaraghanda bizde andar men ósimdikter dýniyesi týrlerining barlyghy da dúrys saqtalghan. Osy baylyqtardy
baghalau, ony dúrys paydalanu jәne qorghau, úrpaqtan úrpaqqa múra etip qaldyru osy tandaghy tabighat qorghau salasynda qyzmet atqaryp otyrghan mekemeler men mamandardyng basty maqsaty jәne olargha jýktelgen eng jogharghy jauapkershilik ekendigin esimizden
shygharmauymyz kerek.
Ólkemiz elimizding basqa aimaqtarymen salystyryp qaraghanda ózindik ereksheligimen kózge týsedi. Týbegimizdi qorshap Kaspiy tenizi jatyr, kóptegen jerlerimiz dalalyq, qúmdy, sorly, tau-tasty bolyp keledi, halyqtyng qonystanuy da siyrek. Jaz ailary aptapty,
ystyq qys ailary jeldi, shymyr ayazdy bolyp keledi. Oblys kólemining 13 mln, 720 myng ga jeri ang qústardyng mekendeytin aimaghyna jatady. Osy aimaqtarda bizding tabighatymyzgha beyimdelgen januarlar men ósimdikter dýniyesi tirshilik etedi. Olardyng
ishinde sýtqorektilerding 51, qústardyng 350-ge juyq, bauyrymen jorghalaushylardyng 15-ke juyq, balyqtyng 130-gha juyq týrlerining kezdesetinin aita alamyz. Búlardyng ishinde eng baghaly, qúndy andargha jabayy Ýstirt qoyy (muflon), qaraqúiryq qúlan, kiyik, qaban, qaraqal, sabanshy, ala kýzen, ala jerteser, it ai, qara kirpi, shaghyl mysyghy jatady.
Qústardan: aqqu, qoqy qaz, jek, duadaq, býrkit týrleri, aqqúiryqty, jez qúiryqty su býrkitteri, júrtshy, dala qyrany, jylan jegish, iytelgi, qarabauyr, búldyryq, qútan týrleri, ýki, jorgha duadaq, shýregey, jylqyshy, keng manday t.s.s. týrlerin ataugha bolady.
Sonymen qatar oblysymyzdyng jerinde Qazaqstan qyzyl kitabyna kirgizilgen ang qústardyng 60 prosentke juyghy kezdesetini quanarlyq jaghday ekenin ashyp aitu kerek. Búl sonymen qatar onyng әrbir túrghynynan ýlken jauapkershilikti talap etetin, osy bir
ayaly tabighatty saqtay bilu әrbir adamnyng paryzy ekendigin de qaterimizge beredi. Songhy kezenderi ólkemizding týkpir-týkpirinen jer asty baylyqtarynyng ashylyp, olardyng keng kólemde iygerilui jan-januarlar men ósimdikter dýniyesine aitarlyqtay
ziyanyn tiygizip, sonyng әserinen keybireulerining kózderining azayyp bara jatqanyn da jasyra almaymyz.
1973 jyly bizding ólkemiz oblys bolyp óz aldyna shanyraq kóterdi. Kóp úzamay-aq 1975 jyly andardy, qústardy, ósimdikter dýniyesin qorghau baghytynda oblysymyzda alghashqy anshylar inspeksiyasy qúryldy. 1980 jylgha deyin búl mekemege Bondarev VT, Simonenko
A.V, Asanov K S siyaqty azamattar basshylyq etti. Áriyne bes jyl ishinde ýsh adamnyng kelip, ketui mekemede aitarlyqtay júmystyng jýrmegenin kórsetedi. Janadan qúrylghan mekemening maqsaty - qaskerlermen (brakonierlermen) kýresu, olargha qarsy әkimshilik nemese qylmystyq is qozghau, tabighatty qorghau zandylyqtarynyng oryndaluyn qadaghalau, ang aulau erejesining saqtaluyn qamtamasyz etu edi. Sol kezdegi esep boyynsha Manghystauda qaraqúiryq 1,2 mynday, jabayy Ýstirt qoyy (muflon) 800-dey bar dep eseptelinetin. Atyrau oblysyna qaraghan kezimizde Manghystaudaghy ang qorghau qoghamynda ne bary 2 adam ghana qyzmet jasaytyn. Búl jaghdayda býkil Manghystaudyng aimaghyn tolyq qamtyp, qorghaudyng mýmkin emestigi óz-ózinen belgili nәrse. Al janadan qúrylghan oblystyq inspeksiya júmysy 80-shi jyldardyng ayaghy men 90-shy jyldardyng basynda ózindik nәtiyjesin bere bastady. 1991 jyly andargha respublikalyq sanaq jýrgizildi. Áue joly arqyly jýrgizilgen ýkimettik komissiyanyng esebi boyynsha oblysymyzda qaraqúiryq sany 20 myngha nemese odan búrynghy esepten 10 ese óskendigi anyqtaldy. Sol kezde býkil elimiz boyynsha 40 mynday qaraqúiryq bolsa, sonyng 50 prosenti bizding ólkege tiyesili edi. Arqardyng sany 6 myng bolyp 6 ese, kiyik sany 170 myngha jetkendigi búl janadan ashylghan újymnyng atqarghan júmysynyng nәtiyjesi, qol jetken jetistikteri bolatyn. Oblystyq atqaru komiytetining jarlyghymen ólkede tynyshtyq aimaqtaryn (zona pokoya) belgileu, oblys kóleminde ailyq qorghau júmystaryn ótkizu, qoghamdyq, memlekettik mekemelerge kómekter beru jónindegi júmystar kóp kómegin tiygizdi.

Qoghamdyq inspeksiyada 50-den astam adam enbek etip, júmystaghy jetistikter men kemshilikterdi ortalyq shtabta ay sayyn qadaghalap otyru basty nazarda ústaldy. Óz isine týsinistikpen qarap, tabighat baylyghyn saqtauda qoghamdyq inspektorlar Radchenko G. G,
Lavrenchuk IY.S, Shishko A.F, Golovanov G.A. Nesterov A.K, Parfenov V.I, Shershnev N.M, Múhamedaliyev M.H siyaqty azamattardyng enbekterin aitugha bolady. Sonday-aq januarlar, ósimdikter әlemin qorghap, ósirip, óndiru ýshin erekshe qorghau aimaqtaryn Manghystau oblysy kóleminde úiymdastyryp ashu bizding negizgi maqsatymyzdyng biri, tipti armanymyz boldy desek te bolady. Biraq búl mәselelerdi sheshu op-onay bolmaytyn. Joghary jaqtyn, ýkimetting arnayy qaulysymen ghana oryndalatyn júmystar edi. Óitkeni erekshe qorghau aimaqtaryn ashu ýshin aldymen jergilikti atqaru organdarynyng kelisimi, sheshimi kerek. Tiyisti qújattardy dayyndauda sovhoz basshylary, auyldyq, audandyq, oblystyq atqaru komiytetterining sheshimderin shyghartu siyaqty satyly júmystardy oryndau da onaygha týspegen bolatyn. Búryn Qazaqstannyng basqa aimaqtaryndaghy qoryqtardy, zakaznikterdi (qaumaldardy) әlgindey birneshe satyly organdardyng sheshimin alyp qúru ýshin 10-15 jyl merzim uaqyt ketetinin sol kezdegi Ministrler Kenesi janyndaghy bizding basqarmanyng qyzmetkerleri aitatyn. Ol ras ta edi. Óitkeni qoryq ashu ýshin qújattardy jinau kóp qiynshylyq keltiretin. Bolashaq qoryqqa qarajat tabu, jerding paydalanu tәrtibine kelisu (jer bólimderi men onyng iyelerimen), erekshe qorghau aimaqtarynyng qajettiligin dәleldeu, an-qústardyng ósip ónetin jerlerining shekara, kólemderin anyqtau, qorghau aimaqtaryn tandaudyng tabighi, ghylymi, tehnikalyq, ekonomikalyq negizdemelerin sauattylyqpen dayyndau siyaqty jauapkershiligi ýlken júmystardy atqaru onay emes edi. Al osylardyng bәrin dayyndap ony ýkimetke ótkizip, kelisimin alu óz aldyna alynbas kedergi bolatyn. Biraq biz qolgha alghan isimizdi oryndau ýshin ayanyp qalmadyq. Tynymsyz izdenis, migirsiz júmys aqyry óz nәtiyjesin berdi. 1982 jylghy jeltoqsan aiynyng on ekinshi júldyzyndaghy Ministrler Kenesining № 500-shi qaulysymen bizding oblysymyzda alghash ret Aqtau-Bozashy memlekettik tabighy zoologiyalyq zakazniygi (qaumaly) qúryldy. Búl Týpqaraghan audany kóleminen Embi, Jalbart, Bólektautaularyn, Kaspiy tenizi jaghalauy bólikterin alyp jatqan keng aimaqty qamtydy. Muflon, qaraqúiryq, kiyik, qaraqal, aqqu, qoqiqaz, sabanshy t.s. siyaqty kózi joghalyp bara jatqan andar men qústardy, ósimdikter dýniyesin qorghau maqsatynda qúrylghan respublikalyq manyzy bar, 170 myng ga jerdi alyp jatqan erekshe qorghau aimaghy bolatyn. Búl jerde an-qús aulaugha tolyqtay tyiym salyndy. Janadan ashylghan qoryqqa arnayy kólikter, 8 adamnan túratyn qyzmetkerler bólindi. Qoryq ashylyp iske kiriskennen keyingi jetistikterdi kózimizben kórgenimiz quanarlyq jay edi. Sol kezenderde respublikalyq Ghylym akademiyasyna, zoologiya institutyna alty jyldyng ýstinde jazghan ótinishterimiz ben qajettilikti dәleldeu nәtiyjesinde 1992 jyldyng ayaghynda 1832 jyldan kózi joghalghan qúlan Manghystaugha qayta oraldy. Barsakelmes memlekettik qoryghynan 32 bas qúlan әkelindi. Sóitip oblys kóleminde baghaly annyng jana 51-shi týri qosylghany bizding jetistikterimizding biri bolatyn. Búrynghy ata-babalary mekendegen Manghystau jerin qúlandar jatsynbady, tez ýirenip jersinip ketti. 1997 jyldary Bozashy betinde olardyng
sany 132 basqa jetti. Olar kez kelgen adamnyng kóz quanyshyna ainalghan jerimizding sәni bolatyn.
1984 jyly 12 shildede Ýkimetimizding № 294-shi qaulysymen (Ol kezde Ministrler Kenesining tóraghasy N.Á.Nazarbaev bolatyn) Qaraghiya audanynan Ýstirt memlekettik tabighy qoryghy qúryldy. Búl 223,3 ga jer kólemin qamtyghan Ýstirt boyyndaghy erekshe qorghau aimaghyna ainalghan, Qazaqstandaghy jetinshi qoryq edi. Ýstirt memlekettik tabighy qoryghynyng negizgi mindeti - ontýstik-batys Ýstirtting tendesi joq tamasha tabighatyn qorghau, qalyptasqan tabighy kompleksterdi qaymaghy búzylmaghan kýide saqtap, ósimdikter men jan-januarlar dýniyesining tabighy týrde ónip ósuine qajetti jaghday jasau, ghylymiy-zertteu júmystaryn jýrgizu, tabighatty qorghau sharalarynyng ghylymy negizderin әzirleu, ony is jýzine asyru jәne jergilikti túrghyndargha tabighat qorghau júmystarynyng manyzy turaly ýgit-nasihat júmystaryn jýrgizu bolatyn. Qoryq Qaraghiya audanynyng shyghys betinde ornalasqan. Onda Manghystau ólkesinde kezdesetin tabighy kompleksterding barlyghy shoghyrlanghan. Múnda tau da, qyr da, tik qúlama jarlar da, aidyn sorlar da, syldyrap aqqan búlaqtar da, úsaq-úsaq kólshikter de, suy túshy qúdyqtar da bar. Búl tabighattyng erekshe bir jomart syilyghy. Osynda ósimdikterding 300-ge, qústardyng 120-gha, sýtqorektilerding 30-gha juyq, bauyrymen jorghalaushylardyng 15 týrlerin kezdestiremiz. Qoryq shóldi aimaqta ornalasqan, tabighy
klimattyq jaghdayy qatal bolyp keledi. Osy tabighatqa ýirengen jan-januarlar, ósimdikter әlemi ómir sýredi. Ashyp aityp ketetin bir nәrse qoryqtyng ornalasqan jeri onyng menshigi bolyp tabylady. Onyng sol kezdegi Eraliyev sovhozynyng diyrektory Jýnibekov Aman siyaqty azamattyng tabighatqa janashyrlyq kózqarasy, qamqorlyghy arqasynda iske asqanyn ystyq yqylaspen eske alamyz. Sonday-aq Qaraghiya audany basshylarynyn, oblystyq atqaru komiytetining sol kezdegi tóraghasy V.D.Gorsheninning kómegi kóp boldy. Olar bizding pikirlerimizdi qolday otyryp, qoryqtyng qúryluyna, ornalasqan jerding qoryq menshiginde qaluyna at salysty. Oblystyq atqaru komiyteti tóraghasynyng orynbasary H.A.Ahtanov bastaghan komissiyanyng әdil sheshimi, bizge kórsetken zor kómegi edi. Ol kezde jerdi basqa mekemege menshikke beru óte qiyn mәselelerding biri bolatyn. Janadan qúrylghan qoryqqa arnayy kólikter bólindi, 40-qa juyq qyzmetkerler berildi.
Qoryqtyng qúramyna; Kendirli, Basqaraghan, Qarajar, Tasótkel, Qaramaya, Taban ata, Qarynjaryq, Ónere, Kógesem, Aymanashy taghy basqa aimaqtar kirgen bolatyn. Qoryqtyng ortalyghyn Janaózen qalasynda ornalastyrugha tura keldi. Óitkeni qyzmetkerler
otyratyn bólmeler, ghylymy qyzmetkerlerge arnalghan laborotoriya, qaru-jaraq saqtaytyn, avtokólikterge, basqa da tehnikalargha arnalghan garajdardyng boluy kerek edi. Ýstirt tabighy qoryghynyng qorghau aimaqtarynyng qashyqtyghy 250 shaqyrymgha juyq edi.
Qoryqty qorghaudy kóliktermen jýrmeli týrde ýsh baghytta úiymdastyrugha tura keldi. Búghan Qarajar, Basqaraghan, Kendirli, Ónere t.b. aimaqtar kirdi. Alystan múnartyp kórinip túratyn, arqarlardyng úyasy dep aitugha bolatyn Qaramaya tauy qoryqtyng soltýstik bóligining orta túsynda ornalasqan. Shyghystan batysqa qaray úzyndyghy 15 shaqyrymday, eni eki shaqyrymday qyrat. Osy Qaramaya qyratynyng soltýstigi - Tabanata, shyghysy - Kógesem, ontýstigi Kendirli dep atalatyn ontýstik-batys Ýstirt jerlerining shyndarymen qorshalghan. Al batys jaghynan Qarynjaryq qúmy ótedi. Qaramaya qyratynyng tek batys eteginen basqa jaghy Kendirlining sorymen jalghasady. Búl qyrattyng Qaramaya dep ataluynyng ózi alystan qaraghandaghy syrtqy kelbetine dәl keletindey. Yaghni, alystan kóringende qonyrdan góri qaralyghy basym qaramaya tәrizdi. Kók múnar ortasynan órkeshtenip kórinip túrady. Búl onyng tek syrtqy kórinisi ghana. Al qyrattyng ishki kórinisi tipti tamasha. Ony erinbey, zer salyp qarasanyz kóziniz jetedi. Ózge jerlerge úqsamaytyndyghymen kim-kimdi de ózine elite tartyp, ózgeshe әser qaldyrady. Ertegiler eline kelgendey, bolmasa basqa bir planetada jýrgendey bolasyz. Tipti búl jerding ózindik ereksheligin sózben aityp jetkizu óte qiyn. Bir ókinishtisi osy jerdi zerttegen ghalymdardyng enbekterinde Qaramaya qyratynyng adam tanqalarlyq әdemiligi turaly derekter óte az. Osy Qyrattyng ishinde ongha juyq ashy búlaqtar bar. Aynalasyna qalyng qamys, jynghyl, soran, t.b shópter ósken. Arqarlardyn, qaraqúiryqtyng negizgi túraghy da osy jer. Sonymen qatar qasqyrlardyng mekeni bolyp ta
tabylady.

Ónere Ýstirt memlekettik qoryghynyng ontýstik shekarasynda ornalasqan Manghystaudaghy eng iri búlaqtardyng biri. Búlaqtyng shyghysy men ontýstigin ontýstik-batys Ýstirtting shyny ainaldyra qorshap túr. Al batys betinde Qarynjaryq-Saqsorqanyn, soltýstiginde Kendirlining sory ornalasqan. Ónereden ónetin búlaq suy osy sorgha kelip qúyady. Búl búlaqtyng suy ashy, himiyalyq qúramy jaghynan Kaspiy tenizining suymen birdey. Ýstirt memlekettik tabighy qoryghynyng ghylymy qyzmetkerlerining zertteu nәtiyjesi boyynsha, búlaqtan tәuligine 18 myng sharshy metrdey su ónedi. Búlaqtyng aghysy aldynan bóget salynyp, oghan diametri 40sm eki qúbyr ornatylghan. Qúbyrdan shyqqan su 4 metrdey tómenge qúlap, sarqyrama tәrizdes kórinis beredi. Búlaq jer betine býlkildep shyghyp jatqan birneshe bólek kólshikterden bastau alady. Halyq arasynda Kaspiy tenizi men Aral tenizi arasynda jer asty baylanysy bar degen anyz erteden aitylady. Al keybir zertteushiler osy anyzdy joqqa shygharmay oghan qoldau kórsetip, Ónereden shyghyp jatqan búlaq kózi óz bastauyn sol baylanystan alyp jatqan bolar degen boljamdardy qoldap, dәleldemek be bolghan. Jalpy Ónere búlaghy Manghystau jerining tabighattan tuyndaghan bir ghajaby ekendigine eshkim de kýmәn keltire almaydy. Ýstirt tabighy qoryghynyng júmysyn algha aparuda osy qoryqtyng alghashqy basshylarynyng biri, úzaq merzim qyzmet jasaghan Edigeev Hasenning enbegining erekshe bolghanyn aitu kerek. Ol 90-shy jyldardaghy qiynshylyq mezgilderde újym júmysyn úiymdastyra bildi. Sonymen qatar qoryqtyng ghylymy júmystaryn úiymdastyruda, onyng fauna, florasyn zertteude ýlken júmystar jýrgizgen Konstantin Plahov bolatyn. Qoryq bastyghynyng orynbasary boldy, keyin osy bir tamasha bilimpaz jigit Almatygha zoologiya institutyna auysty. 1986 jyly nauryz aiynyng ýshinshi júldyzynda Ýkimetting qaulysymen Qaraghiya audany jәne Týpqaraghan audany jerlerinen respublikalyq manyzy bar 137,5 myng ga jerdi qamtyghan Qaraghiya-Qarakól memlekettik tabighy zoologiyalyq zakazniygi (qaumaly) qúryldy. Ol Qaraghiya taularyn, Qaraghiya oipatyn, Sor Batyr, Qarakól taghy basqa
aymaqtardy alyp jatyr. Múndaghy maqsat osy ónirdegi kózi azayyp bara jatqan muflon, qaraqúiryq, qaraqal, ala kýzen, jek, aqqu, qoqiqaz, qarabauyr, iytelgi, býrkitting týrlerining saqtaluyna, onyng kóbengine mýmkindikter jasau bolatyn. Zakaznik eldi mekender arasynda ornalasqandyqtan qorghau әdisteri jýrmeli týrde tekseru arqyly jýrgizildi. Júmys nәtiyjesin berip, an-qústardyng sany birte-birte kóbeye bastady. Bizding júmysymyzdy tekseruge ministrlikten kelgen A.D.Kargopolov bastaghan komissiya qala týbindegi Qaraghiya tauynan arqarlardy, Qaraghiya oipatynan qaraqúiryqtardyng ýiirining jii kezdeskenin kórip tang qalsa, Qarakóldegi qústardyng birneshe týrin, 15 myngha juyq aqqulardyng qala manynda qystaytyndyghyn, oghan qala túrghyndarynyng jem beretinin kórip rizashylyghyn bildirip edi. Búl ólkemizdegi januarlar dýniyesin qorghau júmystarynyng óz mәninde ekendigin kórsetedi. Az ghana jyl ishinde ólkemizde birneshe qoryqtardyng qúryluynda, olardyng jaqsy kórsetkishterge jetuine, júmystyng dúrys úiymdastyryluyna sol kezdegi Ministrler
Kenesindegi bizding Bas basqarmanyng basshylary Ámirghazy Júmadilovtyn, Tólegen Bayghojaúly Kópbaevtyng sinirgen enbekteri kóp boldy. Basqarmadaghy bólim bastyqtary Vitaliy Sotnikov, Flora Arynbaevalar Manghystau jerinde ashylar qoryqtardyng maqsatyn týsinip, baghalay bildi. Áriyne júrttyng bәri әulie emes. Qarauyndaghy adamdardyng óz júmysyna nemqúrayly qaraytyndary da, tapsyrylghan isterdi atýsti atqaratyndar da kezdesedi. Ótip ketken jyldar kәzir kózine ystyq kórinedi. Sharshaghan da, bir-birimizben renjisken
uaqyttarymyz da boldy. Biraq qay-qaysymyz da onday jaghdaylargha týsinistikpen qaradyq. Enbekterimizdi baghalay bildik, qatar jýrgen joldastarymyzdyng qoldan kelse mәrtebesin kóteruge úmtyldyq. Andar isin jýrgizushi Petr Mironovich Lankinnin, agha
inspektor Viktor Georgiyevich Rakitinnin, inspektor Týgelbay Júmanazarovtyng erekshe enbegin tek bizder, júmystastary ghana emes, qalyng kópshilik, Manghystau halqy týgel biledi desek ótirikshi bolmaytynymyz shyndyq. Ásirese Viktor Georgiyevich Rakitindi
aytsanyzshy. Onyng ólke jerindegi әrbir ang men qústy óz balasynday mәpelep qorghay bilgendigi, qoly qaraly adamdargha kónilshektigining joqtyghy, kýndi týnge, týndi tangha úryp tau-tasty kezip jýretini halyq arasynda jyr bolyp aitylatyn. «Rakitin kelipti» degen
habar estilse boldy, týn jamylyp ang aulaytyndar onyng kózine kórinbeuge tyrysatyn. Óitkeni Viktor Georgiyevich Manghystaudyng oi-qyryn jetik biletin, «anshysymaqtardyn» qay jerde jýrgenin qúlaghyna qúday sybyrlaghanday dóp basatyn. Osynday júmystar arqasynda Qazaqstandaghy an. qústardyng 70%-ke juyghy bizding oblysymyzda kezdesui, saqtaluy ang qorghau mekemesining negizgi jetistikteri edi. Andardyng kóbengi әsirese 80-shi jyldardyng ayaghy men 90-shy jyldardyng basynda anyq bayqaldy. Songhy kezenderi Manghystau ónirining hayuanattar dýniyesining tabighy sharuashylyghyna, әri onyng túqymdarynyng asyldyghyna kóptegen sheteldikterding qyzyghushylyghy arta bastady. Osyghan oray oblystyng ang sharuashylyghy salasyn damytugha arnalghan júmystar jýrgizile bastady. Alghashqy anshylyq sharuashylyghy ýshin 1987-1990 jyldar aralyghynda Kendirliden 19,0 myng ga, Qaraghiyadan 20,0 myng ga jer bólinip berildi. Bizding basqarma 2005 jyldyng birinshi jartysynda sonymen qatar ang aulaytyn alqaptardy jeke jәne
zandy túlghalargha bólip berumen de ainalysty. Qazaqstan Ýkimetining 2005 jylghy qantardyng birinshi júldyzyndaghy № 40-shy qaulysyna sәikes Bostanqúm, Qaratau, Qiyaqty, Kókalqap-Saura, Ashysor, Qarajambas, Jaghalau, Jeltau-Kólenkeli siyaqty aimaqtardan konkurs erejesimen zandy túlghalargha 813 myng ga jer bólinip berildi.
Kendirli jәne Qiyaqty ang sharuashylyqtary «Aqtau ormany» memlekettik qazynalyq kәsipornyna bekitilip berilgen edi. Alayda búl mekeme ózine tiyesili mindetterdi orynday almaghandyqtan tarap ketuge mәjbýr boldy. Bólingen aimaqtardy tiyisti qújattary bar adamdargha ghana ang aulaugha rúqsat etildi. Qyrkýiek-jeltoqsan ailarynda kógershin, kepter, jabayy ýirekter, qazdar, su qúzghyny, shәukildek, shilderdi aulaugha rúqsat etilse, qoyan, qarsaq, týlkilerdi 1 qarashadan 15 aqpangha deyin, siyrek te bolsa kezdesetin qabandargha qyrkýiekten jeltoqsannyng ayaghyna deyin aulaugha mýmkindik berildi. Auyl sharuashylyghyna orasan zor ziyan keltiretin qasqyr, shiybórini jyl boyy aulaugha bolatyn edi. Oblysymyzda anshylar qoghamynyng 3070-ten astam mýshesi boldy. Olardyng kópshiligi Aqtau jәne Janaózen qalasynyng túrghyndary, Malshylardyng kóbi anshylyq qarumen qamtamasyz etilgen qoghamnyng mýsheleri bolyp tabylady. Sheteldik anshylar alghash ret 1990 jyly respublikamyzda Qaraghandy jәne Manghystau oblystarynda boldy. Shetel azamattarynyng oblysymyzgha alghash ret keluine baylanysty olardyng qozghalystary, jýris-túrystarynyng zangha sәikes boluyn IIB, prokuratura jәne qauipsizdik komiyteti qyzmetkerleri qadaghalap otyrdy. Óitkeni shetel azamattarynyng bizding jerimizge ang aulauy búryn bolmaghan jay ekeni belgili. Anshylyqty úiymdastyrudyng dýniyejýzilik preziydenti Kriss Klyaynburger ózimen birge jeti adamdy ertip keldi. Olar eki kýn ishinde ýkimetimizding bergen rúqsaty boyynsha jeti arqardy atyp aldy. Ol kezde oblys kóleminde 6 myngha juyq arqar bar bolatyn.
Tórtkýl dýniyening týkpir-týkpirinde bolyp kórgen búl anshylar osynshama kóp arqardyng bir aimaqta shoghyrlanghanyn kórmegenin aityp, tandanystaryn jasyrmaghan edi. Qonaqtarmen birge jýrgen respublika Ministrler Kenesi janyndaghy Bas basqarmanyng
bastyghy Valeriy Vitalievich Savinov bizding ang qorghau salasyndaghy qol jetken jetistikterimizge, osy sharany joghary dәrejede úiymdastyra alghanymyz ýshin rizashylyghyn bildirip, bizding újymgha 4 UAZ, 1 Niva avtokólikterin bóldi. Búl әriyne júmysymyzdyng odan әri jýruine, erekshe qorghau aimaqtaryn tolyq qadaghalap, qaskerlikting jolyn kesuge kóp paydasy tiydi. 1993 jyly túnghysh ret oblys kóleminde kiyik aulaugha rúqsat etildi. Beyneu audanynda kiyik aulau bólimshesi júmys jasady. Tipti jeke adamdargha da rúqsat berildi. Oblystyng
dýken sórelerinde kiyik eti satylyp, halyqtyng keregin qamtamasyz etti. Búl әriyne ólkemizde kiyik sanynyng ósip 170 myngha jetken kezi bolatyn. Sol kezde Bozashy bettegi Aqshy, Myrau, Tas orpa, Ernazar qazyqqa barsang da, Ýstirt ýstine kóterilseng de, Qaraghiya,
Týpqaraghan audany jerlerine barsang da ýiir-ýiirimen jýrgen myndaghan kiyikterdi kezdestiretin edin. Tabighattyng osy bir jan quantarlyq әdemi kórinisi mereyindi ósire týsetin. Shirkin-ay, - dep oilaysyng sonda. Eger kez kelgen adam tabighattyng osy bir
jomart syilyghyna jyrtqyshtyqpen qaramay, ayaly alaqanyn tósey bilse qanshama baylyq óz dastarhanyna yrys bolyp qúiylar edi.
2001 jyly sәuirding 25-shi júldyzynda Ýkimettik №382-shi qaulysymen Qaraghiya audanynan 1 mln. 231 myng ga jerdi qamtyghan orasan ýlken Kendirli-Qayasan memlekettik qoryq aimaghy qúryldy. Búl kózi azayyp bara jatqan, qyzyl kitapqa engen iytelgi, jek
duadaq, qarabauyr, jylqyshy, ýki, býrkitting týrleri siyaqty qústardy qorghap, saqtap qalu ýshin qúrylghan edi. Sonymen qatar onyng keybir aimaqtarynda jek qúsyn aulaugha shetel anshylaryn shaqyrugha mýmkindikter jasau bolatyn. Aymaqty qorghau, shetel anshylaryn
qabyldau «Ohotzooprom» mekemesine jýkteldi. Sonymen qatar oblystyq ang sharuashylyghy salasyn bolashaqta damytu ýshin investisiya kózin izdeu júmysy da qolgha alyndy. Bizding búl júmysymyzgha halyqaralyq ghylymy qoghamdastyqtar jәne sheteldik
memleketter qyzyghushylyq tughyzdy. Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining № 131-shi «Jorgha duadaqtar júmyrtqasyn jinau turaly» qaulysy shyghyp, osy Kendirli-Qayasan qoryq aimaghynan duadaqtyng 50 júmyrtqasy jinaldy. Olar arnayy jyljymaly
inkubatorgha salynyp balapandar shygharylyp, shartqa sәikes әlgi balapandar Birikken Arab Emiratyna jiberildi. Osy júmystardy oryndauda bizding újymnyng bólim bastyghy Múhambet Ayapbergenov, bas maman Núrlyhan Ismailov, ohotzooprom qyzmetkeri
Jýsipbergen Qúbyghúlov bar bilikterin, tәjiriybesin ayamady. Ásirese Almatydaghy zoologiya institutynyng ghylymy qyzmetkeri Boris Mihaylovich Gubinning ghylymiy-zertteu júmystary, úiymdastyru qabileti qay isting de onynan shyghuyna kóp kómegin tiygizdi. Osy
bir tereng bilimdi azamat bizding oblysymyzdyng tabighatyna, onyng baylyqtaryna erekshe mәn berip, ýlken sýiispenshilikpen qaraghan edi. Manghystau topyraghyna birneshe ret kelip zertteu júmystaryn jýrgizgen bolatyn.
Ólkemizdegi erekshe qorghau aimaghynyng jalpy kólemi 1 mln. 762 myng ga jerdi alyp jatyr. Osynshama aimaqty qorghap, baqylau ýshin birikken kelisilgen josparlar jasaldy. Oghan IIB, kedenshiler, shekarashylar, últtyq qauipsizdik komiyteti, prokuratura qyzmetkerlerimen birlese júmys atqaru mәselesi әkimshilikte bekitildi. Búlar tórt baghytta júmys jasady. Birinshi top - Bozashy, Qalamqas, Qyzyq, Ernazar aimaqtaryn, ekinshisi - Ýstirt, Tólep, Oaziys, Qaratýley aimaghyn, ýshinshisi - Aqtau-Bozashy, Qaraghiya- Qarakól zakaznikterin jәne Kendirli-Qayasan aimaqtaryn, tórtinshisi - Kaspiy tenizi jaghalaularyn qamtydy. Solay bola túrsa da ólkemizde ózen sularynyng joqtyghy, tauly-tasty, qúmdy shóleyt jerlerding kóptigi qaskerlermen (brakonierlermen) kýreste kóp qiyndyq keltirdi. Ásirese kózderi azayyp bara jatqan kiyikterdi, qaraqúiryqtardy saqtap qalu óte kýrdeli jәne eng negizgi mәsele bolyp qala berdi. Olardyng tez azayyp ketuine baylanysty Ýkimetting 1999 jyly sәuirding 29 júldyzyndaghy № 527-shi, kóp úzamay 2001 jyly shilde aiynyng 19 júldyzyndaghy № 980-shi qaulylary shyqty. Qaulyda kiyik, qaraqúiryqty saqtap qalu respublikalyq «Ohotzooprom» mekemesine jýkteldi. Biraq ol mekemening bizding oblysymyzdaghy júmystary oidaghyday atqarylmady. Tiyisti qarajat, kólikter óz mәninde bólinbedi, janar-jaghar may, qosalqy bólshekter alugha mýmkindik bolmady. Onyng ýstine kiyik mýiizine, onyng etine qyzyghyp payda tabudy kózdegen, karabiyn, avtomattarmen qarulanghan, astaryna jaqsy jýrdek kólikter mingen brakonierler kóbeydi. Zang talaptary dúrys oryndalmay, әrtýrli tabighat mekemeleri orynsyz ashyla bastady. Osynyng bәri keri әserin tiygizip, 90-shy jyldardyng ayaghynda, 2000-shi jyldardyng basynda qúndy andardyng sany kýrt azaydy. 2004 jyldyng 12-14 shilde aralyghynda Aqtau qalasynda memleket aralyq konferensiya ótkizildi. Oghan respublika auyl sharuashylyq ministri A.IY.Myrzahmetov. Rossiya, Ózbekstan, Týrikmenstan respublikalarynan qonaqtar shaqyryldy. Osy jiynda kiyikti qorghaudyng respublika aralyq kelisim-sharttaryn tez arada jasaqtap, iske asuyn jiyngha qatysushylar tolyqtay maqúldaghan bolatyn. Bizding Ýkimetimiz 2005 jyldan 2011 jylgha deyin kiyik aulaugha tolyqtay tiym saldy.
Elimizdegi qoghamdyq ózgerister, búrynghy bólshektenbeytin bir vedomstvodan keybir bólimderding basqalargha qosymsha berilui, bytyranqy tiyanaqsyz qorghau әdisteri aqyry andar men qústardyng azangyna әkelip soqtyrdy. Oghan bizding oblystyq basqarmadaghy songhy kezenderi qayta qúrulardyng kóbengi de ziyanyn tiygizbey qalghan joq. Birqatar mamandar basqa qyzmetke auysyp ketti. Onyng ýstine óndiris oryndarynyng kóptep ashyluy, keybir sheteldik kompaniyalardyng tabighat zandylyqtaryna kóp moyynsúna bermeytindigi, andar men qústardy mazalau faktorynyng kóbengi de ýlken zalalyn tiygizip otyr. «Tabighatty, andardy, qústardy qorghaymyz» degen mekemeler kóbeygenmen, oghan jolshybay adamdardyng qyzmetke kirip, ózderining erkin qimyldauyna jol ashyldy. Osydan baryp tabighat ishindik bәsekelestik payda boldy. Tabighatty qorghau mәselelerinde memleket aralyq baylanystar әli kýnge deyin dúrys jolgha qoyylmay keledi. Sonymen qatar bizdegi orman sharuashylyqtarynyng kólemi 242,3 myng ga nemese oblys kólemining 0,7 payyzyn qúraydy. Oghan Sam jәne Beyneu audanyndaghy jerler, Qaraghiya audanynyng Senek, Manghystau audanynyng Úshtaghan jәne Túshyqúdyq eldi mekenderindegi sekseuildi aimaqtar kiredi. Orman sharuashylyghy 1992 jyldan beri ghana júmys jasaydy. Biraq búl baghytta da ókinishti jaylar az emes. Jer asty su dengeyining tómendeui, qúm ishindegi sýiekti bútalardy, sekseuildi otyn ýshin shauyp alu ekologiyalyq qaterge - qúmdardyng susyp kóshuine әkelip otyr. Qarjylandyrudyng azdyghyna baylanysty orman ósiru, ony qorghau da óz mәninde emes. Eldi mekenderi kógaldandyru onyng tónireginen erekshe jasyl aimaqtar qúru ghana alda kele jatqan qiyndyqtardan qútqarady.
Tabighat bizden, adamdardan qatigezdikti emes, janashyrlyqpen qaraudy kerek etedi. Búl orayda bizder ózimizden búrynghy ótken qarapayym auyl adamdarynyn, kópti kórgen aqsaqaldardyng tәjiriybesin esimizden shygharmaghanymyz dúrys. Halyq arasynda býrkittin:
«Meni adamzat qolyna týsire kórme. Týsire qalghan jaghdayda toghyz úl, toqsan aighyrlygha (toqsan ýiir) tap qyl» dep tәnirine tilek qylghany aitylady. Sebebi tórt qúbylasy týgel, shalqyghan dәuletti adam ghana onyng babyn tauyp әlpeshtey alghan ghoy. Onday jaghday tughyza
almaytyn adamdar búl iske úrynbaghan da. Baba qazaq jyl mausymyn tórtke bólip, kóktemde - kókteuge, jazda - jaylaugha, kýzde - kýzeuge, qysta - qystaugha kóship otyrdy. Sondaghy oiy aldyndaghy malynyng jayy bolatyn. Shamasy kelse jer qúnaryn saqtap, mal
órisin «túyaq kesti» qylmau ýshin júmystandy. Qoydy baylyq, jylqyny - qanat tútty. Shalghay qonystargha shaldyqpay jetuding joldaryn qarastyrdy. Kerek dese auyl auyldyng kóshu tәrtibi, asar asuy aldyn ala belgilendi. Sondaghy oiy su kózderi men jolyndaghy
ósimdik ataulyny orynsyz rәsua qylmau bolatyn. Búl әsirese shóleyt aimaqtaghy bizding manghystaulyqtar ýshin búzylmaghan qaghida boldy. Maldy Ýstirt ýstine shygharyp baryp tóldetu, mejeli jerge uaqytynda jetu ýshin de tabighat qúbylysyn jete mengeru kerek boldy. Sonymen qatar olar jer qúnaryn qalay qadirley bilse, kóz quanyshy - týz taghylary úshqan qús pen jýgirgen andy solay qasterlegen. Úrpaghyn onyng kiyesinen seskenudi ýiretti. Bala kezimizde auyldaghy kishkene ýiding mandayshasyna qarlyghashtar úyasyn qoryqpay sala beretin. Óitkeni olar adamdardyng qamqoryna sengen edi. Ýlkenderding aitqan әngimesin, qúlaghyna qúighan ósiyetin balalar jadyna jastay toqy biletin.
Keng dala kóremising sonau jatqan,
Jibektey jasyl shóppen betin japqan.
Asqar tau, aidyn shalqar kól men ózen,
Áne, sol anam edi meni tapqan,
deytin Sәkenning óleni tabighattan adam tәlim alyp, kýndelikti túrmysqa qajettisin paydalanumen birge, alaqangha salyp ayalaudy, onyng asyl múrasyn qadir tútyp, mol baylyghyn qorghay biluge shaqyrady. Kýni keshege deyin keybir auyl aqsaqaldarynyn: «Qaraqúiryq auyl irgesinde malymyzben birge órip jatatyn» degen әngimesin talay estidik. Orynsyz qughyn-sýrgin kórmegen, ózine degen qamqorlyqty sezingen andar ghana osylay isteydi. Ol kezdegi anshylar andardyng kýiekke týsu, tóldeu kezderinde qolyna qaru almaghan. Ósip órkendeuine jaghday tughyzghan.
Andardyng kýige týsu uaqyty jәne olardyng jynystyq jetilui olardyng barlyq taralghan mekenderinde bir uaqytta ótpeydi. Mysaly, Araviya týbegining ortalyq audandarynda qaraqúiryqtyng kýige týsetin uaqyty qyrkýiekting ortasynan qazannyng ayaghyna deyin, al bizding respublikamyzda Ýstirt pen Barsakelmes aralynda kýy 5-12 qarashadan bastalyp jeltoqsannyng basynda ayaqtalady. Búl uaqyttardyng ózi aua rayyna baylanysty ilgeri- keyindi jyljyp otyrady. Kýige týsu uaqyty kóbinese qúrghaqshylyq jyldary eki jetige
deyin keshigedi. Kýige týsken tekeler shólge tózimsiz keledi. Sondyqtan olardyng taralghan audandarynyng soltýstik bólikterinde qara suyq qatty bolghan jyldary múndaghy su erte qatyp, qar týskenshe su bolmay kiyikterding kýige týsu uaqyty ilgeri jyljyp ta otyrady.
Analyq bastardyng balasyn qansha uaqyt kóteretindigin olardyng kýige týsken uaqyty men jappay tóldegen uaqytynyng aralyghyna sýienip 5-5,5 ay dep esepteymiz. Taralghan mekenderindegi tóldeu merzimderine toqtalatyn bolsaq, Araviya týbegining audandarynda
nauryz ben sәuir, Badhyz memlekettik qoryghynda sәuirding on ýshinen jiyrma jetisine deyingi aralyqta, Ýstirt pen Manghystauda sәuirding ayaghy men mausymnyng basynda, Barsakelmes aralynda mamyrdyng ortasy men shildening basynda ótse, Betpaqdalada mausymnyng ortasynan shildening ayaghyna deyingi uaqytta jәne Ile men Sarytoghay dalalarynda 20 sәuirden 29 shildege deyingi uaqytta ótedi.
Jabayy andardyng tóldeytin uaqyty bizding jerlerimizde mausym aiyn tolyq qamtityndyqtan, búl uaqytty qazaq halqy «qúralay aiy» dep ataghan. El arasyndaghy qariyalar óz auyldaryndaghy jas jigitterge toqtau aityp, olardyng sadaq asynyp, qaqpan saluyna tiym salghan. Qaraqúiryq, aqbóken siyaqty toptalyp tóldeytin andardyng tóldeu oryndaryna jaqyndamaytyn da bolghan. Olar mamyr aiynyng ishinde bolatyn «Qúralaydyng salqyny» ótkennen keyin ghana laghyn shiratyp órgizedi. Búl salqyn keyde aq janbyr bolyp, keyde qar aralas jauyp, jas tólge jaysyz bolady. Múny biletin jergilikti qazaqtar «Qúralay salqyny» ótkenshe yqtasyndy búirat manynan úzamaghan. Osylardy oy eleginen ótkizip otyrsaq, adamdy tabighattan, tabighatty adamnan bóle qaraugha tipti bolmaydy. Tausylmaytyn eshtene joq. Tabighat baylyghy da, jer asty baylyghy da orynsyz paydalana berse tausylady, qúridy. Adamzattyng qolymen jasalghan qatigezdikke osy kýnderi ókinishpen qaraytynymyz da sondyqtan. Qanshama an-qústar, ósimdikter jer betinen joyylyp ketti. Keybir derekterde 1870-1875 jyldarda ghana 60 millionday bizondar joyylyp ketse, XIX ghasyrdyng ekinshi jartysynda baghaly tisteri ýshin jylma-jyl 60-70 myng pil aulanypty. Kezindegi toyymsyzdyqtan, kózine susyldaghan aqsha ghana elestegen qatigez qoldardyng kesirinen kәzir olardyng ornyn toltyru mýmkin emes bolyp qaldy. Andardy, ósimdikterdi qorghau ýshin «Qyzyl kitap» atty qúndy dokumentti úsynghan Angliyadaghy belgili kapitan Robert Skottyng balasy Piyter Skott bolatyn. Qazaqstanda 1977 jyldan bastap «Qyzyl kitap» úiymdastyryldy. Oghan siyrek kezdesetin jәne joyylyp ketu qaupi bar ósimdikter men januarlar kirgizildi. Jer betindegi әrbir annyn, ósimdikting adam ómirine tiygizetin zor әseri bolady. Sondyqtan olardy saqtap, qorghau bizding aldymyzda túrghan negizgi mindetterding biri. Adamzat órkeniyetining qaryshty ónerkәsibi, quatty tehnikasy damyp, klimattyng kýrt qúbylysy kezinde tabighattyng bergen syiynan airylyp qalmau – bizding negizgi boryshymyz.
Abai.kz