«Týbegim – kiyelim, Manghystauym maqtanyshym» atty VIII oblystyq «Manghystau júldyzdary» óner festivalining gala konserti men jenimpazdardy marapattau Janaózen qalasynda ótti. Aytylmysh óner bəygesining aimaq halqy men onyng óskeleng óneri ýshin tərbiyelik mən-maghynasy men mazmúny airyqsha ýlken shara. Oblysymyzdyng óz aldyna shanyraq kótergenine 40 jyl, Aqtau qalasynyng 50 jyldyq mereytoylarymen oraylas kelgen búl festivali osy jyldar ishinde Elbasymyzdyng tikeley qoldauymen ólke ónerinin, qanshalyqty ósip damyghandyghyn, ónerpaz jastardyng qanshalyqty jetilgendigin jəne ruhany baylyghymyzdyng kemeldene týskenin aiqyndap berdi. Festivaliding qorytyndy konsertine Manghystau oblysynyng əkimi A.Aydarbaev bastaghan oblystyng birqatar basshylary men audan jəne qalalardyng əkimderi, aimaqtyng mədeniyet jəne óner qayratkerleri qatysty. Jinalghandardy qúttyqtaghan Alik Serikúly kiyeli ónir ónerining jyl sanap órkendep, talantty jastardyng kóbeyip kele jatqanyn aityp, manghystaulyq ónerpazdardyng aldaghy qadamyna aq jol tiledi. Sodan keyin festivali
jenimpazdaryn marapattau rəsimi bastaldy. Qazylar alqasynyng sheshimi boyynsha «Manghystau júldyzdary» festivalining arnayy jýldesine Týpqaraghan audany, al, bas jýldege Manghystau audany ónerpazdary ie boldy. Ónir basshysy qos «Gazeli» avtokóligining kiltin osy audannyng əkimderine saltanatty jaghdayda tapsyrdy.

«Týbegim – kiyelim, Manghystauym maqtanyshym» atty VIII oblystyq «Manghystau júldyzdary» óner festivalining gala konserti men jenimpazdardy marapattau Janaózen qalasynda ótti. Aytylmysh óner bəygesining aimaq halqy men onyng óskeleng óneri ýshin tərbiyelik mən-maghynasy men mazmúny airyqsha ýlken shara. Oblysymyzdyng óz aldyna shanyraq kótergenine 40 jyl, Aqtau qalasynyng 50 jyldyq mereytoylarymen oraylas kelgen búl festivali osy jyldar ishinde Elbasymyzdyng tikeley qoldauymen ólke ónerinin, qanshalyqty ósip damyghandyghyn, ónerpaz jastardyng qanshalyqty jetilgendigin jəne ruhany baylyghymyzdyng kemeldene týskenin aiqyndap berdi. Festivaliding qorytyndy konsertine Manghystau oblysynyng əkimi A.Aydarbaev bastaghan oblystyng birqatar basshylary men audan jəne qalalardyng əkimderi, aimaqtyng mədeniyet jəne óner qayratkerleri qatysty. Jinalghandardy qúttyqtaghan Alik Serikúly kiyeli ónir ónerining jyl sanap órkendep, talantty jastardyng kóbeyip kele jatqanyn aityp, manghystaulyq ónerpazdardyng aldaghy qadamyna aq jol tiledi. Sodan keyin festivali
jenimpazdaryn marapattau rəsimi bastaldy. Qazylar alqasynyng sheshimi boyynsha «Manghystau júldyzdary» festivalining arnayy jýldesine Týpqaraghan audany, al, bas jýldege Manghystau audany ónerpazdary ie boldy. Ónir basshysy qos «Gazeli» avtokóligining kiltin osy audannyng əkimderine saltanatty jaghdayda tapsyrdy.

Kórermenderding qyzu qoldauymen jýldegerlerdi marapattau odan əri jalghasty. Birinshi oryndy Janaózen qalasynyng ónerpazdary alyp, olargha taghayyndalghan syi-siyapatty oblystyq məslihat hatshysy B.Jýsipov qala əkimine tapsyrsa, ekinshi oryn jýldesin Aqtau qalasy əkimining orynbasaryna «Núr Otan» partiyasy oblystyq filialy tóraghasynyng birinshi orynbasary Q.Júmashev tabystady. Ýshinshi orynnyng jýldesi Múnayly, Beyneu, Qaraqiya audandarynyng ónerpazdaryna búiyrdy. Ony osy audannyng əkimderine QR Enbek sinirgen qayratkeri, «Qúrmet» ordenining iyegeri N.Múqanov tapsyryp, ónerli jastardyng qadamyna tabys tiledi.

Saltanatty rəsimnen keyin Mədeniyet ýiine jinalghan kórermender men qonaqtar gala konsertti tamashalady. Oghan barlyq audan, qalalardyng jýldeli oryngha ie bolghan ónerpazdary qatysty. Songhy kezderi jauynnan keyingi bəysheshektey qaulap ósip kele jatqan ólkemizding ónerli jastarynyng qanshalyqty kóbeyip, jetilgenin aitpay ketuge bolmaydy. Keleshekte qazaqtyng kiyeli sahnasynyng sənine ainalugha mýmkindigi mol janaózendik Baqtyly Kenebaeva, qaraqiyalyq Gýlaysha Bekbosynova jəne halyq jazushysy, jerlesimiz Ə.Kekilbaevtyng «Manghystaudyng ghajayyptaryn kórip qal" dep atalatyn shygharmasyn kelistire oqyghan Manghystau audany, Túshyqúdyq auylynan kelgen ónerpaz Mədina Túrarbekovanyng sheberligine kórermender qol soqty. Sonday-aq, Manghystau, Týpqaraghan, Múnayly audandarynyng dombyra orkestri de sheberligimen sýisintti. Beyneu audanynyng «Balausa» atty biyshi qyzdarynyng oryndauyndaghy «Dala sazy» bii men halyq əni «Bir balany» shyrqaghan Týpqaraghan audanynyng vokalidyq toby
jəne belgili jerles sazgerimiz Úlyqpan Joldasovtyng «Aqtau» ənin shyrqay salghan Janaózen qalasynyng triosy - halqymyzdyng dəstýrli ən, by ónerimizding senimdi qolda ekendigin aiqyndap berdi. Qashaghan babamyzdyng jyr-termelerin oryndaghan ólkemizding audan, qalalarynan qúralghan dombyrashy jigitter men Múrat Óskinbaevtyng «Jenis» kýiin tókpeletken Manghystau men Múnayly audanynyng dombyrashylary shyndalghan sheberlikterimen tanyldy.

Eldi eleng etkizgen bir nərse ol – Manghystau audany əkimderining hory boldy. Olar Ə.Beyseuovtyng «Úshady Manghystaudan shaghalalar» ənin oryndap, kópshilikti tan-tamasha qaldyrdy. Shynymen de, əkimder ən salsa, halqymyzdyng keleshekke degen senimi artyp, səbiyler tynysh úiyqtaydy emes pe?! Búl týbegimizde búryn kezdespegen jay jəne búdan biz biylik oryndarynyng elimizding ejelden kele jatqan óner qazynasyn iygerip, kórermenderge úsynugha senimdi qadam jasaghanyn kóremiz.

Konsert shymyldyghy jerles sazger Esenbay Qúliyevtyng «Kaspiy – dostyq tenizi» atty ənimen jabyluynyng ózinde de ýlken mən jatyr. Kórshi bes elmen shektesip, el men eldi jalghap jatqan kógildir Kaspiy, onyng ortalyghy aru Aqtau jəne barsha Manghystau óniri qazir ózining kemel de baqytty kezenin bastan keshude... Búl bizge óner tilimen sheber bayandaldy. Sahnagha oblys əkimi A.Aydarbaevtyng atynan yqylas gýli qoyyldy. Kónilderge kóp quanysh syilaghan qyzyqty konsert osylaysha tabyspen ayaqtaldy.

Abai.kz