Jemqorlyq kýreske әr azamat atsalysuy qajet
Tәuelsiz elimizding ekonomikasynyng damuyna kedergi keltirip, qoghamnyng dertine ainalghan eki mәsele bar, onyng biri sybaylas jemqorlyq ta, ekinshisi nasharqorlyq. Jemqorlyq qylmysynyng aldyn alu, onymen kýres maqsatynda qyruar sharualar atqarylyp, arnayy zandar men baghdarlamalardyng qabyldanuyna qaramastan, býginde búl dertting tamyryna balta shabu onay bolmay túr.
Qylmysqa jәne sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres mәselesi jyl sayyn Memleket basshysynyng Qazaqstan halqyna Joldauynda jariyalanyp túrady.
Biylghy 2012 jylghy halyqqa Joldauynda búl turaly bylay degen bolatyn: «Janghyrtudyng eng manyzdy mәselelerining biri – sybaylas jemqorlyqpen kesimdi kýres. Bizding búl baghyttaghy is-әreketterimiz memlekettik apparattaghy sybaylas jemqorlyq dengeyin edәuir tómendetti. Alayda bizge sybaylas jemqorlyqpen kýresting jana strategiyasyn jasau qajet. Paraqorlardy anyqtau jәne sotqa tartu jetkiliksiz», - dep N.Nazarbaev QR Ýkimetine jana qúqyqtyq tetikterdi, aqparattyq mýmkindikterdi paydalana otyryp, júrtshylyqqa jemqorlyq tәrtip búzushylyqty eskertu men aldyn aludy mindettedi.
Tәuelsiz elimizding ekonomikasynyng damuyna kedergi keltirip, qoghamnyng dertine ainalghan eki mәsele bar, onyng biri sybaylas jemqorlyq ta, ekinshisi nasharqorlyq. Jemqorlyq qylmysynyng aldyn alu, onymen kýres maqsatynda qyruar sharualar atqarylyp, arnayy zandar men baghdarlamalardyng qabyldanuyna qaramastan, býginde búl dertting tamyryna balta shabu onay bolmay túr.
Qylmysqa jәne sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres mәselesi jyl sayyn Memleket basshysynyng Qazaqstan halqyna Joldauynda jariyalanyp túrady.
Biylghy 2012 jylghy halyqqa Joldauynda búl turaly bylay degen bolatyn: «Janghyrtudyng eng manyzdy mәselelerining biri – sybaylas jemqorlyqpen kesimdi kýres. Bizding búl baghyttaghy is-әreketterimiz memlekettik apparattaghy sybaylas jemqorlyq dengeyin edәuir tómendetti. Alayda bizge sybaylas jemqorlyqpen kýresting jana strategiyasyn jasau qajet. Paraqorlardy anyqtau jәne sotqa tartu jetkiliksiz», - dep N.Nazarbaev QR Ýkimetine jana qúqyqtyq tetikterdi, aqparattyq mýmkindikterdi paydalana otyryp, júrtshylyqqa jemqorlyq tәrtip búzushylyqty eskertu men aldyn aludy mindettedi.
Sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres Preziydent Núrsúltan Nazarbaev jýrgizetin memlekettik sayasattyng asa manyzdy strategiyalyq basymdyghy bolyp tabylady. Býgingi tanda sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres keshendi jәne jýieli sipat alyp otyr.
Memleket basshysy sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres boyynsha Qazaqstannyng tәjiriybesinde jinaqtalghan ýsh negizgi shartty atap aitty: «Birinshiden, qatal әri әdil zandar qajet. Ekinshiden, kýshti sayasy jiger qajet. Ýshinshiden, barsha qogham sybaylas jemqorlyqqa qarsy túru qajet».
Tek osy jaghdayda ghana búl dertti auyzdyqtau mýmkindigi tumaq.
Osy sipattaghy qúqyqbúzushylyq pen qylmysqa layyqty jaza taghayyndau Manghystau oblystyq sottarynyng jiti qadaghalauynda. Ayta ketu kerek, sotqa Qazaqstan Respublikasy Qylmystyq Kodeksining 176-baby 3-bóligimen (Senip tapsyrylghan bóten mýlikti iyelenip alu nemese ysyrap etu), 307-babymen (Qyzmet ókilettigin teris paydalanu), 311-babymen (para alu), 312-babymen (para beru), 314-babymen (qyzmettik jalghandyq jasau) týsken ister kóp.
Olardyng barlyghy da iri mólsherde aiyppúl tóleuden bastap bas bostandyghynan aiyrugha deyin qatang jazalargha tartylady. Alayda, Elbasy aitqanday, paraqorlardy anyqtap, olardy sotqa tartu jetkiliksiz. Árbir azamat qoghamda búl qylmystyng qanshalyqty auyr ekenin, onyng memleketke ýlken ziyan keltiretinin týsinu kerek.
Sondyqtan, barlyq azamattardy jemqorlyqqa jol bermey, onyng aldyn alugha ýles qosugha, jemqorlyq oqighasyn kezdestirgen jaghdayda tiyisti oryndargha habarlasugha shaqyramyn.
Gýlzira Qaliyeva,
Manghystau oblystyq sotynyng bas mamany
Abai.kz