«Elimizde taksy qyzmetin paydalanushylar legi jyldan-jylgha artyp kele jatqandyqtan, qazaqstandyq taksiyler júmysyn halyqaralyq talapqa say etken jón». Osylay dep mәlimdeme jasap otyrghan әleumettanushy mamandardyng esebinshe, qazirde Almaty, Astana tәrizdi iri qalalarda halyqtyng ýshten ekisi osy qyzmet týrine jýginetin bolghan. Búl saladaghy qyzmet týrin jandandyru qajettigin kólik jәne kommunikasiya ministri Asqar Júmaghaliyev myrza da birneshe mәrte aityp qalghan-dy. Búghan qatysty kezinde Júmaghaliyev myrza eldegi taksy qyzmetine qatysty «órkeniyetti elderding deninde búl qyzmet týri halyqaralyq talapqa say, qauipsizdik erejelerin sauatty qalyptastyra alghan. Sondyqtan bizge de osy mejeden shyghatyn dengeyge jetu kerek» degen bolatyn.

Jalpy, halyqaralyq talapqa say tak­sy qyzmetine qoyylatyn mindettemeler: qyra­ghylyq jәne sypayylyq; kólikting qa­uip­siz boluy; tazalyghy; tehnikalyq bay­qaudan ótui; sonday-aq taksiyshining kem degen­de 5 jyl kólik jýrgizgen tәjiriy­be­sining boluy; túrghyndardyng taksy qyzmeti­ne tapsyrystaryn qabyldaytyn dispetcher qyzmetining boluy; kólikte taksometrding ornatyluy jәne kólikterding týsi birdey boluy qajet. Mine, halyqaralyq talap taksy qyzmetine osynday mindettemeler jýkteydi. Al bizdegi taksy qyzmeti búl ýdeden shygha alyp jýr me? Qyzmet qúny men sapasy bir-birimen ýilesimdilik tauyp jatyr ma? Ýilesim tappasa, biz qashanghy «jolshybay taksi» qyzmetin mise tútamyz?

«Elimizde taksy qyzmetin paydalanushylar legi jyldan-jylgha artyp kele jatqandyqtan, qazaqstandyq taksiyler júmysyn halyqaralyq talapqa say etken jón». Osylay dep mәlimdeme jasap otyrghan әleumettanushy mamandardyng esebinshe, qazirde Almaty, Astana tәrizdi iri qalalarda halyqtyng ýshten ekisi osy qyzmet týrine jýginetin bolghan. Búl saladaghy qyzmet týrin jandandyru qajettigin kólik jәne kommunikasiya ministri Asqar Júmaghaliyev myrza da birneshe mәrte aityp qalghan-dy. Búghan qatysty kezinde Júmaghaliyev myrza eldegi taksy qyzmetine qatysty «órkeniyetti elderding deninde búl qyzmet týri halyqaralyq talapqa say, qauipsizdik erejelerin sauatty qalyptastyra alghan. Sondyqtan bizge de osy mejeden shyghatyn dengeyge jetu kerek» degen bolatyn.

Jalpy, halyqaralyq talapqa say tak­sy qyzmetine qoyylatyn mindettemeler: qyra­ghylyq jәne sypayylyq; kólikting qa­uip­siz boluy; tazalyghy; tehnikalyq bay­qaudan ótui; sonday-aq taksiyshining kem degen­de 5 jyl kólik jýrgizgen tәjiriy­be­sining boluy; túrghyndardyng taksy qyzmeti­ne tapsyrystaryn qabyldaytyn dispetcher qyzmetining boluy; kólikte taksometrding ornatyluy jәne kólikterding týsi birdey boluy qajet. Mine, halyqaralyq talap taksy qyzmetine osynday mindettemeler jýkteydi. Al bizdegi taksy qyzmeti búl ýdeden shygha alyp jýr me? Qyzmet qúny men sapasy bir-birimen ýilesimdilik tauyp jatyr ma? Ýilesim tappasa, biz qashanghy «jolshybay taksi» qyzmetin mise tútamyz?

«Tachanka», «pulemet» taksiyler kóbeygen

Jalpy, mamandardyng esebine jýgin­sek, býginde bir ghana Almaty qalasy bo­yyn­sha sóz eter bolsaq, múndaghy arnayy sha­qyrtumen qyzmet atqaratyn taksy qyz­me­tining ortasha qúny 1000-1500 tengening ara­lyghynda. Qyzmet kýndizgi jәne týngi bolyp bólinedi. Múnday taksiylerding keptelis sanalatyn uaqyty kýndizgi saghat 12 men 14 saghat arasy bolsa, keshki 17 sa­ghat pen 19-gha deyin. Bir eskeretini, búl tak­siylerdi shaqyru ýshin telefon shalsanyz, qay­sybirining jarnamasy da «úryp» túr. My­saly, «tachka», «zelenyy ogonek», «ta­chan­ka», «proletka», «pulemet» tәrizdi atau­lar­dy olardyng jarnamasyn tyndap tú­ryp arakidik estip qalasyz. «Qala túr­ghyn­dary da bizdegi taksy qyzmetining sa­p­a­syn osylay angharatyn bolghan» desedi mamandar.

Meruert MOLDABAEVA әleumettanushy, «Núr» tútynushylardyng qúqyn qorghau bir­lestigining basshysy:

– Taksy kólikterining ishki jәne syrtqy las­tyghynan, baratyn jerge jol aqysyn tym qymbattatyp aitatynynan, jolaushy­ny alyp bara jatyp, jolda túrghan adamdy alyp ketetininen әbden sharshaghan túrghyn­dar bizge shaghymdanyp jatady. Tipti taksiyler­di telefon soghyp shaqyrghanda ua­qytyn­da kelmeytini, tym asyghys jýr­­­­gen­­­dik­­ten, jolaushynyng mazasy ke­tetin­digi, jolaushy iri aqsha berip túrsa, ózin­de úsaq aqsha joq ekendigin aityp jo­lau­shynyng ózin aqshany úsatyp keluge júm­sauy tym әbestik ekendigi halyqaralyq ta­lap­ta «taygha tanba basqanday» etip kór­­setilgen. Jalpy, bizdegi osy qyzmet týrin­de júmys isteytin taksiyshiler múnyng jauap­kershiligin sezine bermeydi. Bizding qala­myzda jýrgen jýristeri tym asyghys «pu­lemet» taksiyler kóbeyip ketti. Al mú­nyng arty jol-kóligi oqighalarynyng oryn aluyna jәne basqa da jaghdaylargha әkelip soqtyryp jatady. Sondyqtan bizdegi taksiyshilerding qyzmet kórsetu dengeyine baqylau qajet. Búl qyzmet týrine barghysy keletin mamandar arnayy qatang synaqtardan ótkeni jón.

Abzalynda, mamandardyng payym­dauyn­sha, taksiylerding qyzmet sapasyn ósiru ýshin olargha beriletin liysenziya talaptaryn qataytqan jón. Sonda búl qyzmet týrining sapasy sәl de bolsa artpaq.

Jarnamalarynyng ózi kýmәndi

Negizinde, bayyptap kórsek, búl qyzmet týrining qúny bizde jyl sayyn ósip otyrady. Búghan deyin taksiyshilerding qyzmetine jý­gingenimiz ýshin 800-1000 tenge tólep kel­sek, býginde telefon shalyp arnayy sha­qyr­tu ýshin 1000-1500-2000 tengege deyin aqy tóleuge tura keledi. «Búdan song ózderi­ne tútynushy jinap alu ýshin búl kәsip týri­men shúghyldanyp jýrgen filialdardyng týrli jarnamalaryna qúlaq salsanyz, sol jarnamalarynyng ózi kýmәndi» deydi ma­mandar. Mysaly, 158, 555, 999 taghy bas­qa nómirlerdi terseniz, әdettegidey avto­mat­ty jarnamalar tiyegi aghytylady. Sol jarnamalardyng bir parasy bylay tizbekteledi: bizge qonyrau shalu tegin; taksy baghasy arzan; jolaushynyng jaysyz sezinbeuine kepildik beremiz; әr shaqyry­myna 70 tenge (eseptep kóriniz, shaqyry­my­na 70 tenge bolghanda qanday aqy tóleu­ge tura keledi?); jas analar ýshin «avto-nyanya», yaghny avto-bala kýtushimiz bar; ishimdik ishpegen jýrgizushimiz bar (!), eng kýlkilisi de osy emes pe? (naq osy jarnama rulige ishimdik iship alyp jolaushy tasityn taksiyshilerding baryn naqtylay týsetindey). Qysqasy, tize bersek, múnday jarnamalardan kóz túnady. Al ainalyp kelgende, qúnynyng qymbattyghyn sóz etsek, olar tehnikalyq qyzmet kórsetu, saqtan­dy­ru, jóndeu, janar-jagharmay qymbat bol­ghan­dyqtan, taksy biznesimen ai­na­lysyp otyrghandargha auyrlyq týsip otyr­gha­nyn aityp aqtalady. Taksy biznesimen ai­na­lysatyn filialdar osylay dep syl­tau tizbelep jatqanda, taksiyshilerding de aitar bazynasy jetip-artylady. Aytalyq, taksiyshi bir audanda jýrip kýnine 10 myng tenge tapsa, onyng 12 payyzyn dispetcher qyzmetine beredi, taghy basqa qosalqy shyghyndaryn eseptegende taksiyshilerding qolynda sol tapqan 10 mynnyng 25 payyzy qalady. Sondyqtan da taksiyshiler «baryn­sha asyghys, ýlgerimdi jyldamdatugha tyry­sa­myz» desedi...

Sapaly әri arzan qyzmetting auyly alys

Sóitip, búl salada arzan, sapaly qyz­met týrine jýginuding auyly әli de alystau ekeni bizge mәlim bolghan tәrizdi. Demek, biz ýshin tiyimdisi – sol, jol jiyegine túra qa­lyp, «jolshybay taksi» toqtatudan artyghy bolmay túr. Al, búl rette, mamandar sol «jolshybay taksiylerdin» ózine salyq salu qajettigin algha tartuda.

Toghjan ShAYaHMETOVA, ekonomist-ghalym:

– Naq qazir «jolshybay taksiylerdin» tap­qan tabysy da, istegen isi de qomaqty. Bir aita keterligi, búl taksiyshiler arnayy salyq tólemeydi. Qala ishinde olardyng ózindik ornatyp alghan kezegi bar. Sol kezek arqyly jolaushylaryn toltyryp alady da, dittegen jerine jetkizip salady. Al olar­dy arnayy baqylap otyratyn dispet­cher­ler mýlde joq. Týsimderi aitarlyqtay. Sondyqtan, mening oiymsha, osy «jolshybay taksi» qyzmetine arnayy salyq tóleudi engizu qajet. Olar da arnayy tirkeuden ótip, liysenziya alyp, týsken tabysynyng 5 payyzyn nemese 7 payyzyn salyq retinde tólep otyrsa, bir rettilik ornaytyn edi. Sonday-aq әleumettik taksy jelisin damyta alsaq, osy arqyly halyqqa dýkennen azyq-týligin uaqytynda әkelip beretin jý­yeni jetildire alsaq, sonday-aq mýgedek­ter­ge qyzmet kórsetetin taksiylerding jú­mysy algha bassa ong bolar edi. Jalpy, tak­sy qyzmetine jýginu kezinde barshylyq­tyng belgisi bolsa, qazir búl –zaman qa­jettiligi. Almaty túrghyndarynyng ýshten ekisi qazirde osy qyzmet týrine jýginedi. Búl saladaghy arnayy salyq týri; qyzmet kór­setu sapasy; qyzmet qúny belgili bir ól­shem­men ýilesimdilik tabuy tiyis. Bir sózben aitqanda, bizdegi taksy biznesine de mem­lekettik baqylau kerek.

Avtor: Qarlyghash ZARYQQANQYZY
"Alash ainasy" gazeti