Arqanyng alghashqy ayazyna tap bolsaq ta, qasiyetti Manghystau jerinen at terletip kelgen delegasiya qúramynyng kónil-kýii kóterinki. IYә, Astananyng tórinde respublikamyzdyng әr ónirinen auyl sharuashylyghy jәrmenkelerin ótkizu dәstýrge ainalghanymen, múnda olardyng ózindik bir iskerlik te mәdeny baylanystarynyng tizbegi jatsa kerek. Astana júrtshylyghy arqa-jarqa. Tanmen talasa túrghan olardyng kópshiligi qala әkimshiligining aldyndaghy alangha aghylghan.
Manghystaumen birge múnda Aqtóbe oblysynyng da auyl sharuashylyghy ónimderi tútynushylargha kóptep úsynylghan eken. Onyng basym bóligi et pen balyqty qúraydy. Kókónis, qartop pen piyaz, sýt ónimderi, júmyrtqa deysing be, ret-retimen tizbek qúrghan dýngirshekterden lezde ótip ketip jatyr. Əriyne, arzan baghamen úsynylghan sapaly tauardy kim almasyn? Astana túrghyndary da əkkilenip alghan. Arbalap ta, dorbalap ta tasyp jatyr.
Manghystau oblysy Elorda jərmenkesine jalpy 60 tonna auyl sharuashylyghy ónimderin əkelgen.
Taratyp aitsaq, 30 tonna kókónis jəne 9 tonna sýt pen qyshqyl sýt ónimderi bar, 1 tonna qazaq últtyq taghamdary – qúrt, balqaymaq, irimshik, 10 tonna et pen 10 tonna balyq.
Qart Kaspiyding jaghalauynan kelgen song ba, astanalyqtardyng yntyzary balyqqa aughan. Tipti kiləsi 4000 tenge degenine qaramastan, bekire túqymdas balyq ta jappay ótip jatyr.

Arqanyng alghashqy ayazyna tap bolsaq ta, qasiyetti Manghystau jerinen at terletip kelgen delegasiya qúramynyng kónil-kýii kóterinki. IYә, Astananyng tórinde respublikamyzdyng әr ónirinen auyl sharuashylyghy jәrmenkelerin ótkizu dәstýrge ainalghanymen, múnda olardyng ózindik bir iskerlik te mәdeny baylanystarynyng tizbegi jatsa kerek. Astana júrtshylyghy arqa-jarqa. Tanmen talasa túrghan olardyng kópshiligi qala әkimshiligining aldyndaghy alangha aghylghan.
Manghystaumen birge múnda Aqtóbe oblysynyng da auyl sharuashylyghy ónimderi tútynushylargha kóptep úsynylghan eken. Onyng basym bóligi et pen balyqty qúraydy. Kókónis, qartop pen piyaz, sýt ónimderi, júmyrtqa deysing be, ret-retimen tizbek qúrghan dýngirshekterden lezde ótip ketip jatyr. Əriyne, arzan baghamen úsynylghan sapaly tauardy kim almasyn? Astana túrghyndary da əkkilenip alghan. Arbalap ta, dorbalap ta tasyp jatyr.
Manghystau oblysy Elorda jərmenkesine jalpy 60 tonna auyl sharuashylyghy ónimderin əkelgen.
Taratyp aitsaq, 30 tonna kókónis jəne 9 tonna sýt pen qyshqyl sýt ónimderi bar, 1 tonna qazaq últtyq taghamdary – qúrt, balqaymaq, irimshik, 10 tonna et pen 10 tonna balyq.
Qart Kaspiyding jaghalauynan kelgen song ba, astanalyqtardyng yntyzary balyqqa aughan. Tipti kiləsi 4000 tenge degenine qaramastan, bekire túqymdas balyq ta jappay ótip jatyr.
Elmen etene aralasa jýrip, jərmenkening jalpy ahualymen tanysqan oblysymyzdyng əkimi Alik Aydarbaev pen Aqtóbe oblysynyng əkimi Arhiymed Muhambetovting de, olarmen birge erip jýrgen Astana qalalyq məslihatynyng hatshysy Sansyzbay Esilovtyng de kónilderi toq.
Al, sol kýni ýiining kýiin keltirgen astanalyqtar men qala qonaqtary alystan kelgen óner tarlandarynyng jərmenkege ər bergen konsertin de, basqa da teatrlandyrylghan qoyylymdaryn tamashalap jatty.
Abai.kz