Sayasy jýie men demokratiyalyq qoghamda «adam qúqyghy» mәselesi әruaqytta ózekti bolyp túrady. Qoghamdaghy adam qúqyghyn qorghau jýiesining maqsaty – qoghamnyng әdilettilik prinsipterine sýiengen ekonomikalyq, әleumettikjәne ruhany damuyn qamtamasyz etu. Ol ýshin memleket biyligi «adamgershilikti» bolyp qalyptasuy kerek. «Adamgershilik sipat» deuimizding maghynasy ‑ el basqaru tәsilining totolitarizm, ne bolmasa, onyng júmsaq týri ‑ avtoritarizmge qaray búrylyp ketuden qorghaudan kórinedi. Múnday jol shyn mәnisindegi qúqyqtyq qoghamnyng pozitivti mýmkindigin ashady, oghan jol salady. Qogham osy qalypqa týskende ghana túraqty damu mýmkindigine ie bolady.

Jalpy, «adam qúqyghy» úghymy tek qana zandyq normalardyng jiyntyghy ghana bolyp qalmaydy. Ol, sonymen birge, óte jogharghy dengeydegi parasattylyqty bildiretin etikalyq kategoriya. Qúqyqtyng qorghaluy, eng aldymen «adamnyng ózin‑ózi qúrmetteuinen» bastalady. IYә, adam qorshaghan ortany qúrmetteuden búryn, birinshiden, әueli ózin qúrmettep ýirenui kerek. Sebebi, ol ózin qoghamnyng tolyqqandy mýshesi, onyng bir «paydaly elementi» (Abayda «qalanghan bir kirpish») sezingende, ol ózining densaulyghy da, alghan bilimi de, salauatty ómir salty da, mәdeniyeti men adamgershildigi de tek ózine ghana emes, ózgelerge baghyttalatynyn úghady. Sol týsinik adamgha ózin baghalaudy, talapqa say ózin tәrbiyeleudi ýiretedi. Sondyqtan bolar, qazaq halqynda «Ózin silamaghan, ózgeni de silamaydy» degen sóz aitylady.

Odan әri, ekinshiden, adam ózin qorshaghan ortany qúrmetteudi ózining búljymas ómir sýru qaghidasyna ainaldyruy kerek. Sebebi, adam bar uaqytta tek qauymdasyp ómir sýru arqyly ghana ózining tabighiy‑fiziologiyalyq jәne ruhaniy‑mәdeny potensialyn iske asyra alady. Qauymdasudyng ózi de neshe týrli formalardan, sipattardan túrady. Al, olardyng arasynda tek soghan say moraldik‑etikalyq jәne qúqyqtyq normalar qalyptasady. Mysaly, adamy tabighatqa say adam úrpaq jalghastyru ýshin júptasady, yaghni, otbasylyq ortany qalyptastyrady. Búl da «qoghamdasudyn» eng qarapayym dengeyin bildirushi qúbylys. Degenmen, osy dengeyden‑aq belgili dәrejedegi moraldik jәne qúqyqtyq qatynastar iske qosylady. Ol – jigit pen qyz arasyndaghy sýiispenshilik, syilasu, yntazarlyq jәne t.t moraldik qatynastar bolsa, erli‑zayyptylar retinde olardyng arasynda belgili bir qúqyqtyq jauapkershilikter payda bolady. Ol – olardyng әrqaysysynyng janadan payda bolghan «qauymdastyqtaghy» atqaratyn qyzmeti men jauapkershiligi arqyly kórinedi. Mysaly, múndayda әiel adam funksiyasy men er adam funksiyasy ghasyrlar boyy qoghamda qalyptasqan salt‑dәstýrler negizinde osy otbasygha ghana tәn «qúqyqtyq norma» týrine ainalady.

Ýshinshiden, qúqyqtyq sana óz últy men óz tarihyn, óz Otanyn qúrmetteuden kórinedi. Sebebi, adamy túrghyda «jeke‑dara adamnyn» (Robinzon Kruzo) eshbir qúqyqtyq sipaty boluy mýmkin emes. Qúqyqtyq qatynas – qoghamdyq dengeyde ghana mýmkin. Óitkeni, jeke adam tek osy ortada ghana «adam bolyp» qalyptasady da, ortanyng qabyldaghan barlyq moraldik jәne qúqyqtyq normalaryn ózining boyyna siniredi. Ol normalar ol ýshin «memlekettik zandar» men «moraldik‑etikalyq qaghidalar» týrinde beriledi. Osylaysha, onyng sanasyna tabighy týrde engen búl normalar –adamnyng erkin ómir sýruining jarqyn kórinisine ainalady. Adamdar ómirde «anau jaqsy, mynau jaman» dep bagha bergende – osy qaghidalar men zandargha sýienedi. Al, osy qaghidalar men zandyq normalardyng yqpal etushi goegrafiyalyq jәne mәdeny arealy – Otan dep atalady. Sondyqtan qazaqtyng birtuar batyr úly Bauyrjan Momyshúly «Otan ýshin otqa týs» dep ósiyet aityp ketti.

Tórtinshiden, әlem әrtýrli elderden, memleketterden,  mәdeniyetterden, tilderden, dinderden qúralady. Búl qúndylyqtardyng barlyghy әr jerde әrqalay bolghanyna qaramastan, olardyng subektisi, yaghny «qúndylyq iyeleri» bir ghana atqa iye, ol Adam. Olay bolsa, osy týrli‑týsti әlemdi biriktirushi moraldik‑etikalyq normalar men qúqyqtyq normalar retinde «Halyqaralyq zandar» jiyntyghy qabyldanady. Áriyne, ol normalar men zandardyng әreket etu nysany jeke adam emes, qoghamdar men memleketter bolyp tabylady. Endeshe, әlemdegi barlyq   «memleketaralyq qatynastar» negizinde bәribir de osy sipattaghy adamgershilik kórinister jatady deuge bolady. Yaghni, adamdar arasyndaghy qúqyqtyq mikronormalar adamzattyq dengeyde meganormalargha ainalady. Osy ereje – adam men adamzat aldyndaghy búljymaytyn ereje.

Qazaq halqynyng últtyq dәstýrinde búl bar nәrse. Al, últtyq tәrbie jýiesi de osy baghytta – «adam bol» degennen bastap «elge qyzmet qyl» degenge deyin – naqtylanghan jýie eendigin kóremiz. Alayda, el tarihyndaghy kezdeysoq kezdesken otyz jyldyq avtoritarizm últtyq sanadaghy búl týsinikke orasan zor núsqan keltirdi. Qúqyqtyq normalar óreskel búzylyp, demokratiya joqqa shygharyldy. Adamdar arasyndaghy qarym qatynasta moraldik‑etikalyq‑qúqyqtyq normalardyng ornyn «ayarlyq pen aldaugha, zorlyq pen zombylyqqa, kýsh kórsetuge negizdelgen sauda‑sattyq qatynastar» ornyqty. Soghan say, «zang aldynda bәri teng boluy tiyis» degen prinsip joyyldy. Zang – tek «kýshtilerge» ghana qyzmet etti. Al, «kýshtiler» degender «zang búzushylar» bolghandyqtan ‑ olardyng tabighaty qorqaulyq pen qaraulyqtan qúraldy, odan әri asa almady...

Endi, esin jiya bastaghan qogham aldynda osy «qisyq bútaqty» týzeuding auyr mindetteri túr.

Ábdirashit Bәkirúly, filosof

Abai.kz