Alla degen sóz jenil...
Ruhany jol óte nәzik jәne kýrdeli ekeni belgili. Búl joldyng negizgi mәnin Abay «Alla degen sóz jenil» óleninde qysqasha týsindirip beredi. Óte tereng maghynaly búl tórt shumaqty ólendi saralaytyn bolsaq, dinning negizgi mәnin týsinip, senim men tanym mәselesine kelip tirelemiz.
Alla degen sóz jenil,
Allagha auyz qol emes.
Yntaly jýrek, shyn kónil,
Ózgesi Haqqa jol emes.
Alla degen sóz jenil. Sebebi, sózdi aitu onay. Biraq, Alla sóz ghana emes. Allanyng maghynasy býkil Bolmysty qamtityn óte terende jatyr. Alla dep sózben aitu senimning alghashqy dengeyin ghana bildiredi. Alghashqy dengey әlsiz. Mәsele sol әlsiz senimdi Bolmysty tanu arqyly úlghaytyp, ony Týp IYege degen mahabbatpen úlastyruda jatyr. Alla -- býkil Bolmys kórinisi. Bolmysty tolyq tanyghanda Allagha degen mahabbatqa jetuge bolady. Osylay, ruhany jol senimnen bastalyp, Allagha degen mahabbatpen ayaqtalugha tiyisti. Búl jolda ynta-jiger, kýsh-qayrattyng paydalanu nәtiyjesi sol senimning quatyna baylanysty.
Senimdi nyghaytu tanym arqyly bolady. Álsiz senimmen aitylghan sózden Allany tanyp aitylghan sózding maghynasy bólek, salmaghy óte kóp joghary. Tipti olardy salystyrudyng ózi qiyn. Al Allany tanu ýshin әreket kerek. Sóz, oilau, dene qimyldary barlyghy әreket týrleri bolyp tabylady. Dene әreketinde qoldyng manyzy ýlken. Qoldyng kómeginsiz eshqanday is tyndyrugha bolmaydy. Allagha әlsiz senimdi bildiretin auyzben aitylghan sóz emes, kýshti senim kerek. Kýshti senim tanym arqyly qalyptasady. Qanday nәrseni bolsa da, ony tanu ýshin qolmen jasalatyn әreket kerek. Sondyqtyn, «Allagha auyz qol emes». Yaghni, Allagha jenil aitylghan sóz emes, tanymdy әreketpen úlghaytatyn qol kerek. Búl arada «qol» degen sóz oidy, sózdi jәne deneni týgeldey qatyp túr. Abaydyng búl syrly sózining osynday maghynasy bolsa kerek. Al Allany tanu joly «Yntaly jýrek, shyn kónil. Basqasy Haqqa jol emes». Sebebi, tanymmen shúghyldanu ýshin әueli ynta kerek. Yntasyz eshqanday әreketting nәtiyjesi bolmaydy. Ol әreketting paydaly boluy ýshin kónilding Allagha degen tazalyghy, yaghny «shyn kónil» kerek. Shyn kónil niyetting tazalyghyn, Allagha degen senimdi bildiredi. Shyn kónil bolmasa, nәpsi jenip, әreket qiyanatqa ainalady. Qiyanat kýnә jasatyp, әreket ózining keri nәtiyjesin beredi. Osydan óte manyzdy tújyrym shyghady. Ruhany jetiluding nәtiyjesi qanday әreket, nemese bolmasa qanday din ekenine baylanysty emes, tek qana «Yntaly jýrek, shyn kónil» boluyna baylanysty. Abaydyng búl ghibraty diny joldaghylardyng barlyghyna ortaq, jәne óte manyzdy tújyrym. Barlyq dinaralyq qaqtyghystar, tipti, olar ghana emes, ómirdegi barlyq alauyzdyqtar adamnyng jýregi bylghanyp, tәn qúmaryna berilip Bolmystyng birligine yntaly jýrek, shyn kónilding bolmauynan. Osylay dinder, qoghamnyng basqa da bólikteri birimen biri talasyp, ashu-kekpen jýrekterin bylghap ruhany qúldyraydy, Bolmys birligin búzady. Bolmystyng ýilesimdilik zandylyghy adamzat qoghamyn qalpyna keltiru ýshin qoghamdaghy rak kletka retinde olardy oiyp alyp tastaydy. Bolmystyng birligin búzudyng ýlken zardaby bar. Qoghamnyng týrly bólikterining joyylyp ketuin osylay týsindiruge bolady.
Ólenning kelesi shumaghy:
Denening barsha quaty
Ónerge salar bar kýshin.
Jýrekting aqyl suaty,
Mahabbat qylsa Tәniri ýshin.
Búl joldarda Abay ruhany jәne materialdyq bolmystyng aiyrmashylyghyn ashyp otyr. Dene men óner zattyq әlem kórinisteri. Sondyqtan, dene «Ónerge salar bar kýshin». Jan ózin dene retinde qabyldaydy. Aqyl da zattyq әlemge jatady. Biraq, jan aqyldy ruhany jolda paydalanyp, «Mahabbat qylsa Tәniri ýshin», ol jýrekting susyndaytyn ruhany suatyna ainalady. Osylay aqyl ruhtanyp, ruhany dengeyge kóteriledi. Búl jaghday, aqyldy dúrys paydalanudyng manyzy zor ekenin kórsetedi. Sebebi, Shәkәrim «Tapqysh oy ghoy aqyldyng maghynasy, Týbi -- jýrek, bolady mida basy» deydi. Aqyl jýrek pen midyng arasynda. Ony jýrekpen jan qúmary ýshin, ne bolmasa bastaghy miymen tәn qúmary ýshin de qoldanugha bolady. Aqyl qúral bolyp tabylady. Qúraldy paydalanuda erik ózinde. Eger aqyldy Tәniri ýshin paydalansa, ol jýrekting nәr alatyn suatyna ainalyp, adamnyng jetilu, al tәn qúmary ýshin paydalansa, qúldyrau qúralyna ainalady. Aqyldy osylay jan qúmary ýshin de, tәn qúmary ýshin de qoldanugha bolady. Osylay, qazaqsha aitqanda, qalay qoldanuyna baylanysty, aqyl ne júmaqqa, ne tozaqqa aparady. Tandau әrkimning erkinde. Búl erikti әrkimge Alla taghala bergen.
Abay әri qaray bylay deydi:
Aqylgha syimas ol Alla,
Taghriypqa tilim qysqa ah!
Barlyghyna shýbәsiz,
Nege mәujýt ol quә.
Alla býkil Bolmysty qamtityndyqtan, ólsheuli aqylgha simaydy. Sondyqtan, Ony taghriypqa (týsinip, biluge) til qysqa. Biraq Onyng bar ekenin bilemiz. Onyng bar ekenine kuә -- mәujit (bar nәrse, bolmys), yaghny Bolmys kórinisteri. Eger bolmys kórinisteri bolsa, onda ol kórinisterdi jaratqan bir Jaratushy boluy kerek. Osylay bolmys kórinisterin tanu arqyly Jaratushygha senim payda bolady.
Ólenning songhy shumaghy:
Aqyl men hauas barlyghyn
Bilmeydýr, jýrek sezedýr.
Mútәkәllimiyn, mantikiyn
Beker bosqa ezedýr.
Tәnirdi qalay tanugha bolady? Tәnirdi aqyl men hauas (sezimder) arqyly tanugha bolmaydy, Sebebi, olar materiyagha jatatyndyqtan, tek qana Bolmystyng syrtqy kórinisin, yaghny әlemdik beynesin ghana tanidy. Al onyng ishki mәnin, yaghny ruhany kórinisin bile almaydy. Sondyqtan, aqyl men hauas Bolmysty tolyq bilmeydi. Zat ruhty sezbeydi. Ol senimdi ruhany imangha ainaldyra almaydy. Senimdi ruhany imangha tek qana jýrek ainaldyra alady. Sebebi, jýrekte jan ornalasqan. Jogharghy Ghaziz Jandy tek qana jýrektegi shybyn jan ghana seze alady. Osylay, aqylmen tanylghan senimdi jýrektegi jan arqyly imangha ainaldyrugha bolady. Senim men tanymnyng baylanysyn bile otyryp, osylay imangha jetuge bolady.
Ókinishke oray, býgingi kýnderi ghylymdy dinnen joghary qoyatyn ghalymdar payda bola bastady. Olardyng oiynsha, ghylym dindi de qamtidy, sondyqtan, din ghylymnyng ishinde. Múnday tújyrym dindi ghylymnan bólip tastaydy. Al, shyn mәninde, kerisinshe, ghylym dinning ishine kiredi. Sebebi, ghylym Bolmysty tolyq tanyta almaydy. Qosymsha din arqyly tabylatyn senim kerek. Yaghni, ghylymnyng dinsiz ýlken mәni mәni joq. Búl turaly Abay «Mútәkәllimin (dindi sózben dәleldeushiler), mantikin (logikany paydalanushylar) Beker bosqa ezedýr» deydi. Búlar Bolmysty tanugha aqyldy paydalanatyn ghalymdar. Yaghni, Allany aqylmen tanugha bolmaydy, sondyqtan olardyki bos әureshilik. Aqylmen Bolmystyng materialdyq bóligin ghana tanugha bolady. Eger ol tanymdy Allagha degen senimmen, yaghni, dinmen baylanystyrsa, sonda ghana Bolmysty tolyq tanugha bolady. Osylay jogharghy dengeyde senim men tanym birigip, mahabbatqa ainalady.
Bolmystyng ruhany jәne materialdyq bólikterining birligi úmytylghanda olardyng arasynda tartys bastalady. Búl әlemdegi barlyq tartystardyq sebebi bolyp tabylady. Bizding eldegi islam men tәnirshildikting arasyndaghy kýnnen kýnge asqynyp bara jatqan tartystyng sebebi de Bolmystyng biriligin qabyldamaudan, ne bolmasa, qabyldaghysy kelmeuden bolyp otyr. Tәnirshilder Bolmystyng syrtqy kórinisin qabyldap, ony ghylym arqyly tanugha úmtylady. Al islamshyldar Bolmystyng ishki ruhany bóligin qabyldap, tek qana imangha jýginedi. Osylay, tabighat kórinisterin, tipti, qorshaghan ortanyng yqpalymen payda bolghan últtyq dәsýrlerdi de olar qabyldaghysy kelmeydi.
Oy óristing múnday bólinui keleshekte ózara ymyragha kelmeytin qaqtyghysqa aparuy mýmkin. Sondyqtan, senim men tanymnyng syryna terenirek ýnilip, Bolmystyng birligin týsinip, qazirgi kýnderden bastap dúrys sheshimge kelgen jón bolar edi.
Dosym Omarov,
abaytanushy, teolog
Abai.kz