Basy: Ilening bayyrghy jәne songhy túrghyndary

Jalghasy: Ilening bayyrghy jәne songhy túrghyndary

Songhy túrghyndary

Jogharyda aitqanymyzday Ile – adamzattyng ósip-órbigen ataqonystarynyng biri. Ol – baghyzmandardan bergi ru-úlystardyng aralasyp, toghysyp irgeli el bolghan altyn besigi. Keybir oqymystylardyn, jahangezderding sózimen aitqanda ,«Ile – ejelden aziyalyq últtardyng qarumen qaghysyp, tilmen tabysqan jeri», «nәsilder men últtardyng múrajayy».

«Jogharyda Ilening bayyrghy túrghyndary» dep Ýisinder men Saqtardy tanystyrdyq. Endi elimiz azattyghynyng alghashqy kezinde Shynjandaghy negizgi últtar dep túraqtandyrylghan 13 últtyng tarihy mәn-jәiin qysqasha tanystyryp ótbekshimiz.

Qazaq últy

Ile óniri – qazaq halqyn qúraghan ru-taypalardyng jәne olardyng úrpaqtarynyng erteden qazirge deyin ónip-ósken ata mekenderining biri. ony naqtylap aitsaq mynaday: Jyl sanauymyzgha deyingi VII ghasyrdan jyl sanauymyzgha deyingi IV ghasyrgha deyin, Ile ónirining Saq úlysyn qúraghan tiynrahauda (shoshaq tóbeli tymaq kiyetin Caqtar) mekendegen. Búl jóninde jogharyda naqty toqtalghanbyz.

Qazaq halqyn qúraghan erte zamanghy tekterining biri bolghan Úly Jýzder jyl sanauymyzgha deyingi III ghasyrdyng sonynan jyl sanauymyzgha deyingi II ghasyrdyng alghashqy jarymyna deyin Ile alabyn mekendegen.

Dahata men Shýlen tauy ónirin mekendegen Ýisinder jyl sanauymyzgha deyingi 160-162 jyldary ejelgi mekeni Jetisu jeri men Ile angharyna qaytadan kóship kelip, «120 myng týtini, 630 myng jany, 188 myng 800 jasaghy bar», el basqaru jýiesi birshama kemeldengen qúdyretti Ýisin handyghyn qúryp, Chigu qalasyn ortalyq etken.

Jyl sanauymyzdyng 552 jyly salt atty, úzyn nayzaly Týrikter handyq qúrghanda, handyqtyng alghashqy ordasyn Ile alabyndaghy Tekes ózenining jaghasyna tikti. 582 jyly týrik qaghandyghy ekige bólingende, batys Týrik qaghandyghy qysqy ordasyn Ilening úshar basyndaghy Júldyz saharasyna tikti. Handyqqa qarasty bolghan  Týrkesh, Qoylau, Shomegen, Ysty, Janys sekildi qazaqtyng erte zamanghy bes taypaly Dulattary «qazirgi Ile ózeni men Shu ózenining orta jәne jogharghy agharyndaghy Tәnir tauy men Búratalanyng soltýstigindegi Alatau, Barlyq, Jayyr, Tarbaghatay, Altay taularynan tartyp Ertis ózenderine deyin mekendegen(36).

Qazaqtyng Úly Jýzine jatatyn Týrkeshter tarihshylar jaghynan qazaqtyng erte feodaldyq handyghy dep atalghan Týrkesh handyghyn (704-766 j) qúrghanda, Ile ózeni jaghasyndaghy Qoylyq qalasyn kishi Orda etken eken(37).

Týrkesh handyghy audarylghannan keyin Jetisu jeri men Ile ózeni alaby qazaqtyng feodaldyq ekinshi bir handyghyn erte qúrghan qazaqtyng beldi taypasy Qarlyqtardyng iyeligine ótti.

Arabtyq avtor Ál-Áufy aitqanday: «Qarlyqtar búryn Toghyz oghyzgha tәueldi edi, olar keyin Toghyz úlysqa bólindi. Múnyng ishinde ýsh úlys Shyghyl, ýsh úlys Qazaq bar»(38)edi. Olar Ile ózeni boyyndaghy qoylyq qalasyn Astana etti.

IH ghasyrdyng songhy mezgilinen XIII ghasyrdyng alghashqy mezgiline deyin, Ile alabyn qamtyghan Ortalyq Aziyanyng edәuir jerin Yaghma, Qarlyq jәne Shyghyl qatarly taypalar qúrghan Qarahanilar handyghy basqardy. Qazaqtyng Ýisin, Qanly, Dulat, Týrkesh, t.b. ru-taypalary aitylghan ónirlerge bytyray qonystandy.

1132 jyldan 1212 jylgha deyin, Ile alabyn qamtyghan Ortalyq Aziyanyng edeuir jerin Yaghma, Qarlyq jәne Shyghyl qatarly taypalar qúrghan Qarahanilar handyghy basqardy. Qazaqtyng Ýisin, Qanly, Dulat, Týrkesh, t.b. ru-taypalary osy handyqqa qarasty boldy. 1208 jyly Shynghys hannan jenilgen Nayman elining Kýshlik hany Qaraqytay handyghynyng biyligin tartyp alyp, qazirgi býkil Shynjang qamtylghan úlan-baytaq territoriyada qazaq Nayman handyghyn qúrdy. Osy orayda monghol saharasynan qonys audarghan Kerey, Nayman, Uaq, Raghyn, Qonyrat, Qypshaq, Jalayyr, t.b. ru-taypalar Altay, Tarbaghatay, Ile ónirin mekendegen Ýisin, Qanly, Týrkesh, Dulat, Qarlyq, Qanly, t.b. jergilikti ru-taypalarmen aralasyp, toghysyp ketedi.

HIII ghasyrda, Iledegi Almaly qalasynyng janyndaghy Aqqoyash qalasyn ortalyq etip qúrylghan Shaghatay handyghyna ejelden Ile alqaby men Jetisu jerin mekendep kele jatqan qazaqtyng Ýisin, Qanly, Qarlyq, Dulat taypalary jәne Monghol ýstirtinen qonys audaryp kelgen Arghyn, Nayman, Jalayyr, t.b. ru-taypalar qarady.

1348 jyly Ilede Almaly qalasyn Astana etip qúrylghan Moghúlystan handyghy kezinde de qazaqtyng Doghlat (Dulat), Ýisin, Qanly, Arghyn, t.b. ru-taypalary handyqtyng negizgi halqy boldy. Dulattar handyqtyng әkimshilik, zan, diplomatiya, t.b, manyzdy júmystaryna belsene aralasty.

XV ghasyrda bas kótergen júngharlar batysqa irge keneytip, 1665 jyly sayasy ortalyghyn Tarbaghataydaghy Qobyqsarydan Ile alabyndaghy Tekeske kóshirip, qazaqtyng búl jerdegi ru-taypalarynyng ata-mekenin basyp alyp, olardy batysqa Qazaq handyghynyng ortalyq ónirine qaray yghystyryp, qazaq – júnghar arasyndaghy jýz jylgha sozylghan soghys órtin tútandyrdy. Biraq qazaq halqy ozbyrlyqqa onayshylyqsha bas iygen emes. Qazaqtyng Tәuekel hany (1680-1716 jyldary biylik jýrgizgen) «biyligining songhy kezeninde Ileni órlep, Kýnes pen Tekes boyyn jaylaghan(39).

1757 siyr jyly mamyr aiynda qazirgi Qazaqystan Respublikasyna qarasty Ayakóz qalasynyng manyndaghy Mamyrsu búlaghynyng jaghasynda júnghar-qazaqtardyng endigәri soghyspaytyndyghy jóninde ótken bitim jiynynan keyin, Abylay han qanjyghaly Bógembay bastaghan elshiler ýiirmesin Beyjinge jiberip, Chiyanlúng patshagha: Tarbaghatay qatarly jerler búrynghy ata júrtymyz, mal baghatyn jerimiz edi, ol jerdi patsha meyirimdilikpen jarylqap bizge beruin ótinemin, – dep arnauly hat jazdy(40). «Qazaq últy Ching patshalyghy ýkimetining qosyluymen ejelgi mekeni Altay, Tarbaghatay jәne Ile qatarly jerlerge ilgerindi-keyindi kóship baryp qonystanghan»(41). Qazaqtyng Orta Jýzindegi Kerey, Uaq, t.b. ru-taypalar Tarbaghatay taularyn, Manraq, Jaysang ónirlerine baryp irge jayyp, Ertis ózenin órley Altay tauly rayondaryna baryp qonystanady. Al Orta Jýzdegi Naymannan taraghan Qarakerey, Dórtuil, Matay, t.b. taypalargha qarasty ýlkendi-kishili rular men Sama tóre túqymdary Alakólden Emil ózenin órlep Toqta-Barlyq, Mayly-Jayyr tauly aimaqtaryna deyin qonystanyp, Búratala óniri men Erentaudyng salalaryna deyin baryp jetedi. Úly jýzding Alban, Suan ru-taypalary Ile ózenining alabyn órley qonystanady.

1762 jyly 10-ayda (qazanda) Ilede «Ile qatarly jerlerdi bir-tútas basqaratyn Genaral mekemesi» qúrylyp, Tarbaghatay, Ile óniri tútas soghan qaraydy. Ol jerde jasaghan qazaqtyng ru-taypalary ýkimetke tapsyrugha tiyisti alym-salyghyn tapsyryp, ózin-ózi elbasylar arqyly basqaru jolymen Ching patshalyghy ýkimetine tәueldi bolghan.

Úighúr tarihshysy Eminjan Bahauuydynov ózining «Ile tayhy» degen kitabynda: 1761 jyldary Ilening tausaghalarynda qyzay atty qazaqtar kóship-qonyp jýr edi», dep jazady.

1864-1865 jyldary Ilede Ching ýkimetining feodaldyq ýstemdigine qarsy qozghalghan diqandar kóterilisi jeniske jetip, «Ile súltandyghy» qúryldy. Osy kezde Ile ónirindegi qazaqtar Ile súltandyghyna qarasty bolghan kórinedi. Reseylik Fesenikonyng «Shynjang tarihyndaghy derekke qaraghanda, Ile súltanyna qalada túratyn 205 qazaq, auylda túratyn 33 myng 623 qazaq, jiyny 33 myng 628 qazaq qarasty bolghan eken.

Al, 1871 jyly patshalyq Resey ýkimeti Ileni jaulap alghannan keyin, Iledegi әr últ halyqtarynyng jan sany jóninde tekseru jýrgizgen. 1871-1877 jyldardaghy mәlimet boyynsha, Ile de 8 myng 833 týtin, 96 myng 24 qazaq bar eken. Yaghny olar Ile ózenining soltýstik jaghyna qonystanghan 2162 týtin, 9010 adamy bar Suandar, 1610 týtini, 6458 adamy bar Qyzaylar, 1409 týtini, 5658 adamy bar Bәijigitter; Ile ózenining ontýstigin qonystanghan 1089 týtini, 5009 adamy bar Ayt-Bozymdar, 925 týtini, 4743 adamy bar Qonyrbórikter, 1638 týtini, 5136 adamy bar Segiz sarylar(42).

Búl derekke qaraghanda, búl kezde qazaqtardyng jan sany Ile súltandyghy kezindegiden salystyrmaly týrde azayghan. Búghan sol kezdegi diqandar kóterilisining patshalyq Reseyding shapqynshylyghy jәne oghan qarsy soghystyng jәne jaratylystyq apattyng yqpaly sebep bolghan bolu kerek. Óitkeni «1864 jyldardaghy diqandar kóterilisi kezinde sarjagha qazaqtarynyng Qyzay eli de búl tónkeriske qatynasqan» eken(43).

1864 jyly Ile diqandary Bayanday qalashyghyna shabuyl jasaghanda, kóne Kýredegi genaral mekemesining 17 myng mәnzu әskeri toytarysqa attanghanda, oghan qosyla 300 atty sarbaz da soghysqa qatynasty(44).

Patshalyq Reseyding otarshyldary Ileni jaulap alardyng aldynda jәne jaulap alghannan keyin, Ile ónirinde otyrghan qazaq auylyna әlde neshe ret shabuyldap, búlanshylyqpen ainalysyp, Qyzay elining 20 myng bastan astam malyn búlap ketedi. Búl jóninde otarshyl ataman Terentsiyev: «Taranshylar súltany Qyzaylargha shabuyl jasaghanymyzda narazylyq bildirdi. Onyng ýstine qazaqtardan biz tartyp alghan maldaryn qaytaryp berudi talap etti»(45) dep moyyndaydy. Demek, soghys bolady eken, qyryluda bolady. Al 1871-1881 jyldardaghy Resey otarshyldyghyna qarsy últ azattyq kýresi barysynda da qanshalaghan qazaqtyng soghysta qyrylghany tarihtan belgili.

Ching patshalyghy ýkimeti 1882 jyly Ileni on jyl otarlap jatqan Resey otarshyldarynyng qolynan qaytaryp aldy. Eki el ortasynda shekara kelisimi jasalyp, halyqtyng qaysy memleketke qarauy óz erkinde degen úigharymgha say, tórt ata Qyzay eli jәne olar men úzaq zamanadan beri taghdyrlas bolyp kele jatqan Dórtuil, Múryn, Tóre-Tólengitter, Úly Jýz Alban, Suan, t.b. ru-taypalar óz erkimen Qytay jaq shekaradaghy ata mekeninde qaldy. Ile genaraly ortalyq ýkimetke mәlimdeu arqyly olardy bir tәijilik(12) aqalaqshylyq, 12 mampandyq (mampan-aqalaqshynyng orynbasary, kómekshisi), sany túraqsyz zәngilik mansap berip, Ilening jer-jerine atalar, rular boyynsha ornalastyrdy(46). Sodan bastap Iledegi qazaq últy olay-búlay qonys audarmay, maly men basy teng ósip, 100 jyldan astam uaqyt ishinde (1883-1985) jan sany 365 myng 437 adamgha jetip, elimizding batys shekarasyn ashugha, qúrugha jәne qorghaugha erekshe at salysyp, orasan zor ýlester qosty(47).

Úighúr últy

«Ilening osyzamanghy úighúr últy negizinen Ching patshalyghy ýkimeti júngharlardy tynyshtandyrghannan keyin Chiyanlúnnyng 25 jyly (1760) ontýstik Shynjandaghy Aqsu, Hotan, Qúmyl, Túrpan syqyldy jerlerden jalghasty kóship kelgender. Búryn olar «taranshy dep atalghan»(48).

«Ching patshalyghy júngharlarmen soghysqan mezgilde jәne qarjy mәselesin sheshu ýshin Han Udy patshadan (jyl sanauymyzgha deyingi 140 jyldan jyl sanauymyzgha deyingi 87 jylgha deyin biylik jýrgizgen) bergi tarihy dәuirlerdegi ýkimetterding tәsili boyynsha, Shynjanda tyng iygerudi jolgha qoydy»(49).

Ony jýzege asyru ýshin «túnghysh ret Ilege Aqsu, Ýshtúrpan, Sayram, Bay, Kýshar, Shayar syqyldy jerlerdegi úighúrlardan 300 týtin, Qarashary, Korla syqyldy jerlerdegi úighúrlardan 200 týtin, jalpy 500 týtin kóshirildi(50). Odan keyin «Ching patshalyghy ýkimeti Yarken, Hotan, Qúmyl, Túrpan qatarly jerlerden kóptegen úighúr diqandaryn jótkep әkelip, 100 týtindi bir auyl etip belgilep, Ile ózenining soltýstik alqabyndaghy rayondargha ornalastyryp, tyng jer ashugha búiyrdy. 1768 jylgha kelgende, Ile ónirinde tyng jer ashatyn úighúr diqandary 6 myng 383 týtinge jetken(51). «Olardan 600 týtin Qaynúqqa, 500 týtin Qasqa, 1100 týtin Borbosyngha, 900 týtin Jyrghalangha, 400 týtin Tasóstenge, 600 týtin Aróstenge, 600 týtin Baytoghaygha, 800 týtin Qonaqaygha, 500 týtin Dardamtúgha jýzdikter boyynsha ornalastyrylady»(52).

Shynjannyng basqa jerlerindegi siyaqty Iledegi әr últ halyqynyng Ching patshalyghy ýkimetining feodaldyq ezgisine qarsy 1864-1865 jyldary jýrgizgen kýresi 1866 jyly nauryz aiynda jeniske qol jetkizip, úighúr halqy negiz etilgen «Ile súltandyghy» atty jergilikti akymiyat qúrylady(53).

1871 jyly 22 mausymda, patshalyq Resey ýkimeti tútas Ile ónirin jaulap alyp, 1881 jylgha deyin on jyldyq otarlyq ýstemdik jýrgizdi. Otarshyldar jaulap alghan 1871 jyldan 1877 jylgha deyin, Iledegi últtar jәne olardyng jan sany, sharuashylyq jaghdayy, diny senimi, ghúryp-әdeti, jalpy halyqtyng auany jóninde tekseru jýrgizedi. Sol kezde alynghan sandy mәlimetke qaraghanda, Ile súltandyghyna jiyny 30 myng 116 týtin, 132 myng 559 jan qaraghan eken. Múnyng ishinde úighúrlardyng týtin sany 15 myng 378 ge, jan sany 60 myng 151 adamgha jetken, biraq patshalyq Resey otarshyldary 1882 jylghy Qytay-Resey ýkimetterining shekara jóninde kelisimine say Ileni Qytaygha qaytaryp bergende, 1883 jyldyng sonyna deyin әrtýrli aila-tәsildi qoldanyp, úighúrlardan shamamen 9 myng 548 týtin, 45 myng 373 adamdy, dýngender týtin ,4682 adamdy kóshirip, qazaqtardan 5 myng týtin, 20 myng adamdy kóshirip Resey shekarasyna ótkizip ketedi. Kóshirilgen úighúrlardy Verny (qazirgi Almaty) oblysyna qarasty 6 bolysqa bólip ornalastyrady. Múnyng mәn-jәiin jogharyda aitqan edik. Kezeginde qaytalay aita ketkenimiz jón siyaqty yaghny mynaday:

Jәrkent bolysyna 2479 týtin (5227 er, 1362 әiel), jiyny 9489 adam;

Aqsu bolysyna 1234 týtin (3227 er, 2707 әiel), jiyny 5933 adam;

Ketpen bolysyna 670 týtin (2137 er, 1659 әiel), jiyny 3787 adam;

Malybaygha 1442 týtin (3931 er, 3331 әiel), jiyny 7262 adam;

Qoramgha 2285 týtin (7154 er, 6150 әiel), jiyny 5598 adam. Osynyng saldarynan Ilede shamamen 5626 týtin, 14 myng 824 úighúr qalady.

Ile úighúr halqy tarihtyng talay tasqayraghynan ótip, Ile ónirining qoghamdyq damuy men kórkeyuine zor ýles qosty, ózderining maly men basy ósip, jýz jyldan astamyraq uaqyt ishinde (1883-1985) jan sany kóbeyip 146 myng 276 adamgha jetti(54). Iledegi úighúr últy negizinen Qúlja audany men Qúlja qalasyna shoghyrlanghan, ózge audandargha bytyray qonystanghan.

Monghol últy

Ile tarihyndaghy monghol últy eki tarihy dәuirde eki bólik bolyp, monghol saharasynan Ilege kelip qonystanghan.

Olardyng alghashqy bir bóligi Shynghys han batysqa joryq jasaghanda Ile ónirine kelip ornalasqan mongholdar, búlar monghol ishinde Shaghatay jýiesine jatady. Diny senim jaghynan lama dininen shyghyp, islam dinine kirip týrkiylesip, týrky tildes halyqtarmen aralasyp, toghysyp, bara-bara solargha sinisip ketkender. Ekinshi bir bóligi, Góby ysholynyng soltýstigindegi ualalardyng yaghny oirattardyng úrpaqtary. Olardyng ata-babalary Min patshalyghynyng (1368-1644) songhy kezinde Tәnir tauynyng soltýstigine kelip qonystanghan júnghar, hoshút, dorbyt, torghauyt qatarly tórt taypadan qúralghan mongholdar edi.

Iledegi qazirgi mongholdar negizinen Ching patshalyghy (1644-1911) kezinde әskery qajettilik ýshin úiymdastyrylghan monghol batalionyndaghy mongholdardyng úrym-bútaghy.

1760 jyly búryn Ilege qonystanghan oirattar ong qanat nemese tómengi 5 hoshún etip úiymdastyryldy da, oghan 14 súmyn qarady. Olar Qas, Kýnes, Tekes, Monghúlkýre ónirlerine ornalastyryldy da, negizinen qorghanys júmystaryna mindetti bolyp, qosymsha mal baghumen ainalysty. 1891 jyly Ching ýkimeti tómengi 5 hoshúndy 10 súmyngha ózgertip qúryp, Kýnes, Qas ózenderining bas alabyn qorghaugha ornalastyrdy. Qazirgi Nylqy sekildi jerlerdegi mongholdar solardyng úrpaghy.

1765 jyly Ching ýkimeti sol kezdegi Rehidan Tashtaba degen adamnyng qarastylyghyndaghy 500 týtindi Ilege kóshirip әkelip, sol qanat yaghny joghary hoshún etip úiymdastyryp, qazirgi Monghúlkýre men búrynghy Kenes Odaghynyng qarastylyghyndaghy Naryn ózeni shebin qorghaugha ornalastyrdy. Túnjy patsha biylik jýrgizgen kezde 1862-1874 j.) patshalyq Resey búl ónirge әlde neshe ret shabuyl jasap, elding berekesin qashyryp, toz-tozyn shyghardy. Ching patshalyghy ýkimeti 1891 jyly ol jerdegi mongholdardy qaytadan jogharghy 3 húshún, 6 súmyn etip úiymdastyrdy. Monghúlkýredegi qazirgi mongholdar osylardyng úrpaghy.

Ching ýkimeti Chiyanlúnnyng 36 jyly (1771) Volga ózenining alabynan otan qúshaghyna oralghan torghauttardyng 200 týtin shabynúr ruyn tómengi hoshúnnyng jerine ornalastyrghan bolatyn. 1772 jyly olardyng týtin sany kóbeyip 867 týtinge jetkendikten, olardy 4 hoshún shabynúr bataliony etip úiymdastyryp, tómengi 5 húshúnnyng basqaruyna qaratty. Guanshúy patshanyng zamanynda (1875-1908 j.), olardy taghy jogharghy 3 hoshúnnyng basqaruyna qaratty. Keyin olar 4 súmyn dep atalyp, qazirgi Tekes,

Toghyztarau sekildi jerlerge qonystanady.

Ile mongholdary tarihta tolassyz jýrgizilgen soghys auyrtpalyqtaryn arqalap, oba auyruynyng taqsyretin әbden tartyp, azyp-tozghandyqtan jan sanynyng tabighy kóbeyi óte bayau boldy. Jazba derekterde jazyluynsha, Chiyanlúng patshanyng zamanynda (1736-1795 j.) Ile mongholdarynyng jan sany 24 myng adam bolsa, Myngonyng 33 jyly (1944 j.) sol bayaghy 24 myng adamdyq qalpyn, 1985 jyly da sol 24 myng adamdyq qalpyn saqtaghan.

Ile mongholdary Nylqy, Tekes, Monghúlkýre qatarly audandargha bytyray qonystanghan. Nylqy audanynda Kokqortqyr monghúl últtyq auyly, Monghúlkýre audanynda Shaghansu, Hosúntúharsún monghúl últtyq auyldary, Tekes audanynda Qújyrty monghúl últtyq auyly bar.

Dýngen (húizu) últy

Elimizdegi dýngen últynyng arghy ata-babalary –  elimizding Tang (618-907 j.), Súng (960-1127 j.) patshalyqtary kezinde, elimizding shyghys – ontýstik teniz jaghalaularyna kelip sauda-satyqpen shúghyldanghan arabtyq, persiyalyq músúlmandarmen monghol Yuani patshalyghy (1271-1368) kezinde Orta Aziya jәne Batys Aziyadan shyghysqa kóshirilgen músúlmandar. Búlardyng basym kópshiligi әskerlermen әrtýrli óner iyeleri. Olar soghystan keyin jer-jerge egin eguge, shekara qorghaugha jiberilip, bara-bara diqan bolyp ketken. Teniz jaghalaularyna kelgen saudagerler men shyghysqa kóshirilgen әskerler, týrli óner iyeleri ózderi sengen dini jәne onyng mәdeniyeti arqyly ózara aralasyp, basqalarmen tabysyp, bir-birimen ýilenip, óndiristik enbekpen qatar shúghyldanyp, bara-bara biri-birine sinisip ketedi. Óz tilderin, jazuyn joyyp, hanzu tili men jazuyn qabyldap, birtelep bir túlghaly húizu últy bolyp qalyptasqan(55).

Al, Ile dýngenderi, negizinen Ching patshalyghy Chiyanlúng patsha kezinde Sanshi, Gansu, Niynshiya, Chiynhay sekildi jerlerden kóship kelgen. Búlardan syrt, taghy Gomindang ýkimeti biylik jýrgizip túrghan kezde batys-teristikten, Shynjannyng basqa jerlerinen, tipti búrynghy Kenes Odaghynan kóship kelgen dýngenderde bar.

Iledegi dýngenderding jan sany 16 myng 900 adam (1985 jylghy sanaq). Ile dýngenderi Iledegi barlyq audandargha bytyray, qala-qalashyqtargha shoghyrlana qonystanghan.

Qazir Qúlja audanynda Ýshon dýngen últtyq auyly, Qorghas audanynda Sangúng dýngen últtyq auyly jәne Shapshal sibe avtonomiyaly audanynda Miliyanchuan dýngen últtyq auyly bar.

Sibe últy

Ile sibeleri – elimiz sibe últynyng Ilege qonystanghan bir bólimi. Olardyng arghy tegi – erte zamanda elimizding Shyghys teristigindegi ýlken Hyngan taularyn, Nujiyang ózenining batys jaghalauyn, sonday-aq Jorhy, Yauyrhy ózenderining alqaptaryn qimyl ortalyghy etip ónip-ósken sianpiyler.

«1764 jyly (Chiyanlúnnyng 29 jyly) Ching patshalyghy Shyghys-teristiktegi Chynjynnan (qazirgi Chynyan) sibelerding sardarlary men sarbazdarynan 1016 adamdy (bala-shaghalaryn qosqanda jiyny 3164 adam, taghy bir derekte 4030 adam delingen) Ile ózenining ontýstigindegi Shapshal tauy (búrynghy jәne qazirgi Ýisin tauy) baurayyna qorghanys mindetin óteuge әri tyng jer ashyp, eginshilik óndirisimen shúghyldanugha әkeldi»(56).

1766 jyly kóktemde, Ile genaraly Min rúy sibelerding jalpy jan sany segiz jalauly qosyn qúrugha tolmaytyndyqtan, olardy segiz jalauly qosynnyng bastauysh birligi boyynsha 8 nirugha (súmyngha) bólip, әskeri, әkimshilik, óndiris jaqtan bir túlghalanghan sibe bataliony etip qúrady, әri olardy batystan shyghysqa qaray Ile ózenining ontýstik jaghalauyna ornalastyrady.

Jiyaching patsha zamanynda (1769-1920 jyldary) Qorghas qatarly jerlerde qorghanys mindetin ótep jatqan Solon batalionyndaghylardyng adam sany oba auyruy saldarynan azayyp ketkendikten, Dauguang patsha uaghynda (1821-1850 jyldary) 500 de 600 sibe sarbazyn jótkep, olardyng ornyn tolyqtady. Qazirgi Qorghas audanyndaghy sibeler osylardyng úrpaghy. Búlardyng bir bólimi patshalyq Resey Ileni jaulap alghan kezde Tarbaghataygha qonys audaryp ketti. 1952 jyly osy Qorghasta memleket boyynsha túnghysh últtyq auyl bolyp – Ishyghashan sibe últtyq auyly qúryldy. Guanshúy patsha kezinde (1875-1908 j.) hanzu batalionnyng әskery quaty әlsiregendikten, sibe batalionynan әsker shygharyp ony tolyqtap, jana Manzu bataliony etip qúrdy. Olardy 1895 jyly qazirgi Toghyztarau audanyna jótkep, kezekpen tyng iygeruge ornalastyrdy. Qazirgi Toghyztarau audanyndaghy sibeler mine osy kezde baryp qonystanghandar. Mingo ýkimeti qúrylghanda jana Manzu bataliony ydyrady da, olardyng biraz bólimi Nylqynyng Qarasu degen jerine baryp egin egip, óz jandaryn ózi baqty.

Ásili sibelerding sardarlary men sarbazdaryn kóshirip kelgende, Chiyanlúng patsha qorghanys mindeti men tyng iygeru mindetin ótegenderge 60 jyldan keyin atamekenine qaytuyna bolady degen eken. Biraq olar Ile jerine bauyr basyp qalghandyqtan, atamekenderine qaytpay jalghasty osy jerdi meken tútyp, Ilening shekara qorghanysynyng kýsheye týsuine, auyl sharuashylyq óndirisining damuyna orasan zor ýles qosty. Qoghamnyng ornyqtylyghyna, túrmystyq shart-jaghdaydyng jaqsaruyna baylanysty, olardyng jan sany tez ósip ,1986 jyly 26 myng 160 adamgha jetty.

Qyrghyz últy

Qyrghyzdardyng ata-babalary alghashynda Goby qúmdyghynyng soltýstigin qonystanyp, kezindegi Ghún, Siyanpi, Týrik sekildi kýshti úlystardyng qol astyna qarap kelgen. Olar keyin kele derbestik alyp, ense kóterip, óz aldyna Qyrghyz handyghyn qúrghan. 840 jyly Úighúr handyghyna shabuyl jasap, handyqtyng byt-shytyn shyghardy da, soltýstik ónirdegi myghym úlysqa ainalady. Odan song sol ónirdegi Kidandar kýsheyip, Liyau patshalyghyn qúrghan kezde (960-1126 jyldary), sonyng qol astyna qaraydy. Mongholdar qúrghan Yuani patshalyghy kezinde (1271-1368 j.) olar (qyrghyzdar) negizinen Enesay ózenining joghary agharyna qonystanyp, mongholdargha baghynyshty bolyp túrady. 1703 jyly júngharlar Enesay ózeni boyyndaghy qyrghyzdardy Ystyqkól óniri men Tәnir tau baurayyna kóshiredi(57). Aytulargha qaraghanda, Ching patshalyghy kezinde qyrghyzdar júngharlar jaghynan búirattar (asqartau túrghyndary maghynasynda) dep atalady.

Qyrghyzdar Tәnir tauyn shekara etip, soltýstiktegileri Shyghys búirattar, ontýstiktegileri Batys búirattar dep atalady. 1757-1758 jyldary Shyghys búirattardyng sayaq, sarbaghysh taypalarynyng manaptary men Batys búirattardyng etegene qatarly 15 ru-taypalarynyng manaptary 200 myng adamdy bastap Ching patshalyghyna el bolyp, Ilening Batys ontýstigindegi Ystyqkólding ainalasy men basqa jerlerge ornalastyrylady(58).

Ile qyrghyzdary patshalyq Resey otarshyldary Ilening batys ontýstigindegi qazaqtardyn, búirattardyng úlan-baytaq teritoriyasyn jaulap alghan son, 1883 jyldyng aldy-artynda Ilege qonys audaryp kelgender. Alghashynda olardy óz ishinen zәngiler taghayyndau arqyly, Ile genaralynyng ózi tikeley basqarghan.

Iledegi qyrghyzdar negizinen Tekes audanyndaghy Kókterek óniri men Monghúlkýre audanynyng shaty ónirine qonystanghan. 1953 jyly Tekes audanynda Kókterek qyrghyz últtyq auyly, 1954 jyly Monghúlkýre audanynda alghashynda Shaty rayon dәrejeli qyrghyz avtonomiyaly orny qúrylyp, keyin últtyq auylgha ózgertildi. Iledegi qyrghyzdardyng jalpy sany 11 myng 278 adam (1985 jyl).

Orys últy

Ile orystarynyng Ilege kelip ornalasuy naqty tarihy jaghdaylargha baylanysty bolghan. Biri – olar Ilege eng alghash patshalyq Resey 1871 jyly Ileni jaulap alyp, 10 jyl ýstemdik etken kezderde kelgen. Orystar jaulap alghan jerinde erekshe úqyqtan iygiliktenip jer iyelenip, qystaqtargha úiysyp saudamen, óndiristing әr salasymen shúghyldanyp, bara-bara bauyr basyp, ónip-ósip túraqtap qalghan. endi biri – Reseydegi ‹‹Qazan tónkerisi›› kezinde qyzyl armiyadan jenilgen aqtar armiyasy, orys bosqyndary. Mysaly, kazak orys atamany Dutov bastaghan neshe jýzdegen aqtar armiyasy Ilege qashyp ótip, qazirgi Sýiding qalashyghyna ornalasady. 1921 jyly ol ólgen son, onyng qarauyndaghylar jer-jerge bytyray qonystanyp, óz janyn ózi baghatyn jay búqaragha ainalady. Odan basqa Alankov, Bәkish, Sidrov qatarlylar da әskerimen qashyp ótip, Ilege ornalasady. Taghy biri, Kenes Odaghyndaghy kolhozdastyru nauqany kezinde qysymgha shydamay, bala-shaghasymen Reseyden Ilege qashyp ótip ornalasqandar. Odan qalsa, 1931-1938 jyldary shetelde túratyn Qytaydyng azamattary men Shyghys teristikte túratyn әskerler búrynghy Kenes Odaghynyng jeri arqyly ilege keledi. Sol orayda olardyng bir talaby orys qyzdarymen túrmystanyp, semiyaly bolyp keledi. Olar Monghúlkýre, Tekes, Toghyztarau, Nylqy, Qorghas sekildi jerler men Qúlja qalasyna ornalasady. Auyl-qystaqqa barghandary ozara bas qosyp, shaghyn qystaq bolyp otyraqtasady. Aytalyq, Toghyztarau audanyndaghy Múqyr, Qorghas audanyndaghy Dashigu siyaqty orys «mәlileri», «posolkeleri», qalalarda orys kósheleri, kinohanalary, orys mektepteri, t.b. lar barlyqqa keledi.

1951 jylghy sanaqqa qaraghanda, Iledegi orystardyng jan sany 11 myng adamgha jetken, búlardyng 6 mynnan astamy Qúlja qalasynda túrghan. 1950 jyldardyng sonynan 60-jyldardyng bas shenin ala bir bólim orystar búrynghy Kenes Odaghyna kóship ketse, endi bir bólim orystar Avstralya men Kanadagha qonys audaryp ketedi.

1985 jylghy sanaq boyynsha, Iledegi orystardyng jan sany 447 adam.

Manzu (manjur) últy

Ile manzulary – Chiyanlúúng patsha zamanynda әskery mindet óteu ýshin Ilege kelgen sardar-sarbazdar jәne olardyng bala-shaghalary.

1755 jyly Iledegi júnghar býlikshilerining býligi tynyshtandyrylghannan keyin, oghan qatynasqan sardarlar men sarbazdar alghashynda ýsh jylda bir ret auysyp túratyn bolyp, Ileni qorghau mindetine ornalastyrylady. 1772 jyldyng aldy-artynda olardyng qorghanys mindetin semiyaly bola túryp óteuine jol qoyylady. Ol kezde olardyng jan sany 10 mynnan astam adam bolyp, negizinen Húiian (Kýre) men Húining qalalarynda túryp mindet óteydi.

Ching patshalyghy kezinde Iledegi manzular segiz jalauly әskery týzim boyynsha úiymdastyrylyp, әskery mindet ótep, erekshe tiyimdilikterden iygiliktendi. Jiya Ching patsha kezinen (1796-1820 j.) bastap hoshúndargha úiymdastyrylyp, tyng iygeruge qatynastyryldy. 1871 jyly Iledegi diqandar kóterilisi kezinde manzular túrghan qalalar kóterilisshiler jaghynan alynghan kezde, adamnan kóp shyghyn boldy. Birqanshalaghan adamdar jan-jaqqa qashyp ketti. 1881 jyly Ilening jer-jerindegi manzulardy bir jerge jinaghanda, jinalghandardyng sany әreng 2 mynnan astam adamgha jetken. 1890 jyly olardy qaytadan 8 hoshúngha úiymdastyryp, kóne manzu bataliony dep atap, kýreni qorghaugha ornalastyrylady. Mine, osylar iledegi qazirgi manzulardyng alghashqy agha buyndary esepteledi. 1905 jyly kóne manzu batalionyn Toghyztarauda tyng iygeruge ornalastyrady. Keyingi kezde olardyng bir bólimi sol jerde túraqtap qalady da, Toghyztaraudyng qazirgi manzularyn qalyptastyrdy. Endi bir bólimderi qazirgi Kýnes audanyna baryp qonystanady. Kýredegi kóne Kýre, manzu bataliony Mingonyng alghashqy jyldary taratyldy. Olardyng kóp bólimi Qúlja qalasynyng soltýstigine shoghyrlana qonystanyp, basqa últtarmen aralasyp jasaydy. Kóbi hanzularmen qúda-andaly bolyp, bara-bara sinisip ketti. Olardyng keybireui ózining qaysy últ ekendigin endi-endi aitatyn boldy.

1985 jylghy sanaq boyynsha, Iledegi manzulardyng jan sany 1889 adam bolyp, olar negizinen Qúlja qalasy men Qúlja, Toghyztarau, Qorghas, Kýnes audandaryna jәne basqa da ishinara jerlerge bytyray qonystanghan.

Hanzu (qytay) últy

Jazba derekterge negizdelgenimizde, hanzulardyng Ilege alghash kelip qonystanuy ertedegi Han patshalyghy dәuirinen (jyl sanauymyzgha deyingi 206 jyldan jyl sanauymyzdyng 220 jylyna deyin biylik jýrgizgen) bastalady. Jyl sanauymyzgha deyingi 108 jyly Han Udy patsha Jiyandu degen jerding tóresi Lu Jiyannyng qyzy Shiyjúndy han ordasynyng hanyshasy degen mәrtebemen Iledegi Ýisin elining Elsau Kýnbiyine úzatqanda «mal-mýlik basqarushylar, kýtushi orda mansaptylary, qorghaushy nókerler bolyp, bir neshe jýz adam qosa jiberiledi»(59). Shiyjún hanysha qaytys bolghannan keyin, eki elding qúdandalyq qatynasyn ýzgisi kelmegen Han Udy patsha jyl sanauymyzgha deyingi 102-101 jyldary óz úrqynan Chu tóresining nemere qyzy Jiei hanyshany Ýisinning Jýnshy biyine hanymdyqqa úzatyp bergende, hanysha men ilesip kelgen hanzularda az bolmaghan. Osydan keyin, «Úly jibek jolymen» sauda jasay kelgen, jaratylystyq apattar men soghys zardabynan jan saughalay kelgen, әskery joryqtargha qatynasyp, jolshybay qalyp qalghan, qylmystyq jazagha tartylyp jer audarylghan, tyng iygeruge jótkelgen hanzular әr dәuir, әr mezgilde Ile ónirine qonystanghan. Mysaly, HIII ghasyrda Shynghys hannyng Orta Aziyagha jasaghan әskery joryghyna ilesip Ilege kelgen Chuechujy Almaly qalasynan basqa últtarmen aralas jasaghan jay hanzu búqaralaryn, búthanadan hanzu monahtaryn, Talqy asuynda kýzette túrghan hanzu sarbazdaryn kórgendigin sapar esteliginde jazyp qaldyrghan. Ching patshalyghy Chiyanlúng patshanyng túsynda, Ile býkil Shynjannyng әskeriy-әkimshilik ortalyghyna ainaldy. Mine osy kezde hanzular әskerlerge ilesip jәne basqa joldarmen Ilege kóptep keldi. Ching patshalyghy kezindegi sandy mәlimetke qaraghanda iledegi 9 qalashyqta túratyn Ching patshalyghy ýkimetining sardar-sarbazdarynyng sany 15 myng adamgha jetken. Songhy kezde hanzulardan úiymdastyrylghan jasyl jalauly jasaqtardyng qatyn-balasyn ózimen birge ala jýruge rúqsat etkende, hanzular jan sanynyng kóbengi tezdey týsedi. 1944 jylghy mәlimetke qaraghanda, Iledegi hanzulardyng jan sany 25 myng adamnan asqan. Odan son, Ilege partiya, ýkimet organdaryna qyzmetke bólingen kadrlar olardyng bala-shaghalary, tehnikter, әskery qosynnan bosaghandar, shekara rayongha kómektesuge Shanhay, Tianjinnen ziyaly jastar, Jiyansu, Sychuan, Hunan, Huby ólkelerinen jay búqaralar kelip ornalasty. 1986 jylghy sandy mәlimet boyynsha, Iledegi hanzulardyng jan sany 541 myng 867 myng adamgha jetip, Iledegi qala-qalashyq, audan, auyl-qystaqtargha týgel qonystanghan .

Ózbek últy

Iledegi ózbek últy negizinen Orta Aziyadan qonys audaryp kelip qonystanghan ózbekterden qúralghan. Ching patshalyghy kezinde, Orta Aziyadaghy ózbekter Shynjangha, óte-móte Ilege sauda jasay kelip, bara-bara osy ónirlerge ornyghyp qalady. Ol kezde olar, kóbinshe, ózbek degen últ atymen emes, «anjandyqtar», «qoqandyqtar» dep jer atymen atalatyn. Olardan qalsa, bir bólim qolóner kәsipkerler, ziyalylar, diny kәsipkerler, sonday-aq eginshi, malshylarda kelip qonystanghan. songhy kezderde jaratylystyq apatqa úshyraghan, dýniyejýzilik 2-soghystyng azabyn arqalaghan bir bólim ózbekter tuystaryn, jerlesterin panalap Ilege kelip qonystandy. Aralyqta әrtýrli sebepterge baylanysty olardyng bir bólimi Shynjannyng basqa jerlerine, nemese basqa memleketterge qonys audardy. 1986 jylghy sandy mәlimet boyynsha, Iledegi ózbekterding jan sany 3817 adam.

Daghúr últy

Daghúrlar teginde elimizding Shyghys teristigindegi ýlken Hngan tauly ónirinde jasaytyn últ bolatyn. HI ghasyrdyng orta sheninen búryn olar Hyilúnjiyang ózenining orta jәne tómengi agharynyng sol jaghalauyn qonystandy. Ching patshalyghynyng alghashqy kezinde ol ónirdegi evenki, elúnchún taypalarymen aralasyp qonystanghandyqtan, «solon taypasy» dep atalyp ketedi. Tek jana Qytay biyligi qúrylghannan song ghana ortalyq ýkimet sol últ halyqtarynyng tilegine say, «daghúr» degen últ atyn qalpyna keltirdi.

Ile daghúrlary eng alghash 1763 jyly Shynjannyng shekara qorghanysyn kýsheytu ýshin Hyilúnjiyannan Ilege jótkep әkelgen 1000 kisilik Solon batalionynyng qúramynda kelgen, ondaghy daghúrlar qazirgi Qorghas ózenining jaghalauyna ornalastyrylyp, Ile genaralynyng bir tútas basshylyghynda, bir jaghynan, shekara qorghaugha jauapty boldy, endi bir jaghynan, egin, mal sharuashylyghymen shúghyldandy. Ol kezdegi Solon bataliony on, sol eki qanatqa bólindi. Sol qanaty 4 hoshondy solandar, ong qanaty 4 hoshondy daghúrlardan qúram tapty.

1889 jyly Ching patshalyghy ýkimeti Batys-teristikting shekara qorghanysyn kýsheytu ýshin Tarbaghatayda jana bir qala saludy josparlap, Ileden 300 de 400 daghúr otbasyn Tarbaghataygha kóshirip әketti. 1891 jyly jana qala salynyp bitken son, sol jana qalanyng túrghyny bolyp daghúrlar sol orynda túryp qaldy.

1895 jyly Tarbaghatayda jana Manzu bataliony qúrylghanda, daghúrlar soghan engizildi de, negizinen әskery qarauyldargha qaraugha, shekara qauipsizdigin qorghaugha mindetti boldy. 1909 jyly qaladaghy daghúrlar qalanyng shyghys-terystygyne qaray jyljyp qonystandy. Donyz jylghy tónkeristen song (1911 j) jana Manzu bataliony tarqatylyp, egin sharuashylyghyna qaray oiystyryldy da, jan basyna qaray egistik jer bólip berildi. Sodan bastap olar tam ýy qúrylysyn salyp otyraqtasyp, egin sharuashylyghy óndirisimen shúghyldandy, al Ilede qalghan jәne keyingi kezde basqa jerlerden kelgen daghúrlardyng jan sany 1986 jylghy sanaq boyynsha 361 adamgha jetken.

Tatar últy

Ile tatarlary negizinen HIH ghasyrdyng 20-30 jyldary jәne odan keyingi kezderde Reseydegi Qazan, Jaysang qatarly jerlerden qonys audaryp kelgen. Olardyng keybireui patshalyq Resey ýkimetining auyr alym-salyghynan jәne әskery mindet óteu auyrtpalyghynan boy tasalap kelse, endi bireuleri sauda-sattyq júmysymen kelgen. 1986 jylghy sanaq boyynsha, Iledegi tatarlardyng jan sany 705 adam.

Jogharydaghy últtardan basqa Ilede taghy 105 tәjik bolghan.

1986-jylghy sandy mәlimetke qaraghanda, iledegi últtardyng qatary kóbeyip 34 ke jetken. Qazir odan da kóp boluy mýmkin.

Paydalanghan әdebiyetter:

36. Su Beyhay: ‹‹Batys ónirding tariyh-jaghrapiyasy››, Shynjang uniyversiyteti baspasy, 1988 jyl, hanzusha 370-bet.

37. Su Beyhay: ‹‹Qazaq últynyng Qytay tarihy jәne dýnie tarihyndaghy manyzdy róli››, ‹‹Ile pedagogika instituty ghylymy jurnalynyn›› 1992 jylghy 2-sany.

38. Nyghymet Mynjanúly: ‹‹Qazaqtyng qysqasha tarihy››, Shynjang halyq baspasy, Ýrimji, 1987 jyl, 18-bet.

39. Múhtar Maghauiyn: «Qazaq tarihynyng әlippesi», Shynjang halyq baspasy, Ýrimji, 1999 jyl, 46-bet.

40. «Ching Gauzúng orda esteligi», 613-tom, 12-bet.

41.«Shynjannyng jergilikti tarihy», Shynjang uniyversiyteti baspasy, Ýrimji, 1992-jyl, 340-bet.

42. Pantosop: «1871-1877 jyldardaghy Qúlja óniri turaly mәlimetter››.

43. Molla Bylal: «Ghzat drmilik chiyn».

44. Eminjan Bahauuydnov: «Ile tarihy», úighúrsha may baspa núsqasy, 68-bet.

45.Terentiyev: «Orta Aziyany boysúndyru tarihy», 1906 jyl, Petrburg, 2-tom, 12-bet.

46.Jang Dajún: "Shynjandaghy dauyldy 70 jyl» (hanzusha), 675-bet.

47.«Ile aimaghyndaghy audan, qala-qalashyqtardyng jalpy ahualy» (Ile aimaqtyq jergilikti shejire jazu komiyteti qúrastyrghan ishki material),1986-jyl, 7-bet.

48.«Ile kórki», Shynjang halyq baspasy, 1990-jyl, hanzusha 339-bet.

49.«Shynjannyng qysqasha tarihy», Shynjang halyq baspasy, Ýrimji, 1983 jyl, 1-kitap, 503-bet .

50.Jogharghy kitap, 504-bet.

51.«Shynjannyng jergilikti tarihy», may baspa (úighúrsha) núsqasy 29,- 30-better.

52.«Shynjannyng jergilikti tarihy», Shynjang uniyversiyteti baspasy, 1992-jyl, 442-bet.

53.«Qazaqstan ortalyq arhivy», 64-pund, 60-bet.

54.«Ile aimaghynyng audan, qala-qalashyqtarynyng jalpy ahualy», (Ile aimaqtyq jergilikti shejire jazu komiyteti qúrastyrghan ishki material), 1986 jyl, 8-bet.

55.Matún: «Qytaydyng batys teristigindegi islam dinining basty erekshelikteri», Lanju uniyversiyteti baspasy, 1990 jyl, Lanju, hanzusha basylymy, 60- 61-better.

56.«Shynjannyng qysqasha tarihy», Shynjannyng halyq baspasy ,1983 jyl, 508-bet.

57.jogharghy kitap, 413-bet.

58.«Ile kórki», Shynjang halyq baspasy, 1990 jyl hanzusha 347-bet.

59.«Hannama. ýisin tarauy.

Jaqyp Jýnisúly, QHR tarih ghylymynyng agha zertteushisi, professor.

«Shynjang qoghamdyq ghylymdar minbesi» (№3 san, 2007 j.) jurnalynan audaryp dayyndaghan Álimjan Áshimúly.

Abai.kz