Ál-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiyteti 2012 jyldyng basynda jastargha, qoghamgha oy salatyn «QazÚU studenti oqugha tiyis 100 kitap» dep atalatyn jobany bastaghan bolatyn. Studentter ýshin tiyimdi,kitap oqudyng jenil týrin úsynghan alghashqy bastama.

Jobany úiymdastyrudaghy basty maqsat -qara shanyraqqa oqugha kelgen jas studentterge tórt jylda jýz kitapty oqyp shyghuy azamattyq borysh ekendigin sezindiru. Ózge joghary oqu oryndary studentterinen erekshelenetin basymdyghy da osy bolmaq. Osylaysha jastar arasynda kitap oqudy sәnge ainaldyru qajet. Búl – ruhani, ýlken joba. Ár uniyversiytet óz týlegimen maqtanatyndyghyn eskersek, dayyndaghan kadrlarymyz ruhany dýniyemen susyndap shyqsa, myqty maman bolary sózsiz.Joba ayasynda QazÚU studenti oqugha tiyis ýzdik otandyq jәne әlemdik avtorlardyng klassikalyq shygharmalary tandaldy jәne tizimi jasalghan bolatyn.Joba bastalghan birneshe jyldyng ishinde әl-Faraby kitaphanasynyng úiymdastyruymen oqyrmandar konferensiyalary, shygharma avtorlarymen kezdesu keshteri, jana kitaptyng túsaukeseri jәne studentter arasynda saualnamalar jýrgizu syndy iygi is-sharalar úiymdastyryldy. «QazÚU studenti oquy tiyis 100 kitap» ­jobasy – býginde ­erekshe mәnge ie jastardy kórkem shygharma oqu men kitap qúndylyghyn arttyratyn ruhany shara.

Jaqsylyqqa bastaytyn eng izgi qúral osy – kitap. Kitappen ósken úrpaq qanday jaghdayda da, qay jerde de óresi biyik, ruhany taza túrary sózsiz. Aqyn-jazushylardyng shygharmalarymen tanysyp qana qoymay, avtorlarmen kezdesuler úiymdastyrylady. Kez-kelgen aqynmen, jazushy, oishylmen kezdesu erekshe әser bereri sózsiz. Ár aqyn-jazushy, shygharmashyl adam – tynnan týren salushy, jalpaq júrttyng oiyna kelmegendi aitumen, qiyalynyng úshqyrlyghymen erekshelenedi. Sol arqyly adamnyng sanasyn oyatady. Bir ghana shygharma bolashaq mamandarymyzdy tazalyqqa, otansýigishtikke, adaldyqqa, últjandylyqqa, ruhanilyqqa tәrbiyeleui mýmkin. Kóptegen jyldar boyy adamnyng ishindegi búghyp jatqan dýniye, aqynnyng bir shygharmasymen syrtqa shyghuy mýmkin. Aqyn bir ólenimen-aq adamnyng ómir boyy kitapqúmarlyghyn ashuy mýmkin.Bilikti de bilimdi mamanmen qosa, tәrbiyeli de sanaly adam tәrbiyeleu basty maqsat. Qara shanyraqtyng izgi bastamasyn qolday otyra, zang fakuliteti azamattyq qúqyq jәne azamattyq is jýrgizu, enbek qúqyghy kafedrasynyng studentterimen BÚÚ-nyng «Túraqty damu maqsattary 4 baghyty» ayasynda  M.Áuezovting әlemge әigili roman-epopeyasyn taldadyq.«Abay joly»  – qazaqtyng kórkem prozasyn joghary dengeyge kóterip, әlem әdebiyetine biyik estetikalyq talgham, kórkemdik quat әkelgen ýzdik tuyndy. Áuezov ózining roman-epopeyasynda qazaq halqynyn, onyng últtyq dәstýrin barlyq qyrynan jan-jaqty ashyp kórsetken. Qazaqtyng dana úly Abay obrazyn, shygharmalyq jәne qayratkerlik túlghasyn sóz ónerinde ózgeshe daralyqpen somdaghan. «Abay joly» roman-epopeyasyna sheteldik qalamgerler Luy Aragon, N.Tihonov, B.Matip t.b.joghary bagha beredi. Jazushy oishyl, aqyn Abaydy basty keyipker etip ala otyryp, onyng beynesin ainalasyna toptasqan kóptegen qaharmandarmen tyghyz qarym-qatynas ýstinde jan-jaqty ashady. «Abay joly» roman-epopeyasynda qazaq halqynyng etnografiya, dini, jalpy mәdeniy-tanymdyq dәstýrleri: jaz jaylaugha kóshu, qúdalyqqa baru men toy jasau, kisi ólimi men aza tútu, as beru, júrt, bolys saylauy, daugha biylik aitu t.b. bәri bar. Oqighalar men faktilerdi bayandau ýstinde jazushy ómirlik tartysty barynsha ashyp kórsetuge, onyng әleumettik mәnin kýsheytuge tyrysady.Qazaqtyng dәstýrin beynelegen roman bilim alushylarda ýlken qyzyghushylyq bolghanyn anghardym.Bolashaqta kitap oqyp jәne taldaudy dәstýrli týrde qolgha alu josparda bar.

Nurahmetova G.G.

әl-Faraby atyndaghy QazÚU-dyng zang fakuliteti  azamattyq qúqyq jәne azamattyq is jýrgizu, enbek qúqyghy kafedrasynyng z.gh.k., dosent

Abai.kz