«Dinde shekten shyqpandar! Dinde
Shekten shyghu qúrdymgha ketiredi».
Hadiys-shariyf.

IYdeologiya salasynda oryn alyp otyrghan olqylyqtar, әsirese, din atyn jamylghan ýlkendi-kishili kelensizdikter qalyng júrtshylyqty alandatyp otyr. Songhylardyng qaysibirinen de dinde shekten shyghudyng qúlaghy qyltiyady. Endeshe «Jau joq deme, jar astynda» demekshi, shekten asushylyqtyng tabighaty men onan keler keseldi jaqsy bilgenimiz abzal.
Ásire dinshildik nelikten qauipti jәne ol neden tuady? Balanyng qiyanatshyl hәm qatigez bolyp ósuine qúdaysyzdyq qalay әser etse, әsire dinshildik tәrbie de solay әser etedi. Nege deseniz, ekeui de saghat mayatniygining qos shetki nýktesi siyaqty bek shetin jol.
Qiyanatshyldyq - ózimshil menmendikten, yaghny «meniki jón, ózgeniki búrys» degen oy jýiesinen tuady. Biz ghana «tura joldamyz» deytin dini, jýregi qatty tәkfirshi aghymnyng ókilderi sonyng mysaly. Olar ateister túrmaq, namazy joqtardy kisi qúrly kórmeydi. Álem oy alyptary: «Adam bol! Ol ýshin meyirimdi, әdiletti bol!» jәne «Kekshil bolma, kópshil bol!» degendi qaqsap aitpay ma. Árkimge de ayan, Abay, Shәkәrim «Adamdy sýie bilu kerek» gumanistik iydeyasyn berik ústandy. Hakim Abay 38-sózinde qiyanatshyl jandargha «jarym adam», «jarym músylman» degen «diagnozyn» qoyady.

«Dinde shekten shyqpandar! Dinde
Shekten shyghu qúrdymgha ketiredi».
Hadiys-shariyf.

IYdeologiya salasynda oryn alyp otyrghan olqylyqtar, әsirese, din atyn jamylghan ýlkendi-kishili kelensizdikter qalyng júrtshylyqty alandatyp otyr. Songhylardyng qaysibirinen de dinde shekten shyghudyng qúlaghy qyltiyady. Endeshe «Jau joq deme, jar astynda» demekshi, shekten asushylyqtyng tabighaty men onan keler keseldi jaqsy bilgenimiz abzal.
Ásire dinshildik nelikten qauipti jәne ol neden tuady? Balanyng qiyanatshyl hәm qatigez bolyp ósuine qúdaysyzdyq qalay әser etse, әsire dinshildik tәrbie de solay әser etedi. Nege deseniz, ekeui de saghat mayatniygining qos shetki nýktesi siyaqty bek shetin jol.
Qiyanatshyldyq - ózimshil menmendikten, yaghny «meniki jón, ózgeniki búrys» degen oy jýiesinen tuady. Biz ghana «tura joldamyz» deytin dini, jýregi qatty tәkfirshi aghymnyng ókilderi sonyng mysaly. Olar ateister túrmaq, namazy joqtardy kisi qúrly kórmeydi. Álem oy alyptary: «Adam bol! Ol ýshin meyirimdi, әdiletti bol!» jәne «Kekshil bolma, kópshil bol!» degendi qaqsap aitpay ma. Árkimge de ayan, Abay, Shәkәrim «Adamdy sýie bilu kerek» gumanistik iydeyasyn berik ústandy. Hakim Abay 38-sózinde qiyanatshyl jandargha «jarym adam», «jarym músylman» degen «diagnozyn» qoyady.
Endi qatigezdik minezge keler bolsaq, ol - meyirimdilikting (shapaghattyn) antipody. Hýkim sharighat boyynsha meyirimdi jandar Qúdaydyng shapaghaty shenberinde qalyp, ózderi de shama-sharqynsha shapaghat jasaydy. Kerisinshe, qatigez pendeler shapaghattan qúr qalmaq. «Qúday zalymdy sýimeydi» deydi aiqyn ayattar, al sahih hadiste: «Alladan eng alys adamdar - olar jýregi qatayghandar» delingen. Mynaghan qaranyz, qazaqta «jetesiz», «jetesizdik» degen auyr sóz bar. Ol Qúday jetekke almaghan, sol sebepten shapaghat búiyrmaghan «baqytsyz bayghús» degen maghynany bildiredi. Keybir jastarymyz Qúdaydyng emes, ghalamtordyng jeteginde jýr qazir.
Jalpy dinde shekten shyghushylyq dýmshelikten, kóbine iman men taghatty aiyra almaudan tuady. Iman – bir Jaratushy baryna nanbaq, demek, onyng ayasyna Qúdaydyng isin, zanyn tanyp-bilu kiredi. «Allanyng núryn ala bilu», «Imandy jýrekke siniru» deytinimiz sol. Diny taghattyng (nemese taghattylyq) jóni basqa. Ol - syrtqy ghibadat (dәret, namaz oqu, oraza tútu t.b.), bylaysha aitqanda, diny tanymnyng ýstingi júqa qabyrshaghy. Biraq óz aldyna bir óris bolghandyqtan qarapayym kópshilik baqytqa taghat arqyly jetemiz dep oilaydy. Qúdaydyng sýiikti qúly bolu joly – taghatta dep senim artady. Jaqsy amal degen tek qúlshylyq rәsimderi dep týsinedi. Islam әlemin ayaqtan shalyp, bizdi dinkeletip otyrghan - dýmshelik tabighaty mine osy.
Baysaldylyq pen sabyrdyng kerek emes jeri joq, әsirese, dinde kerek. Mәsele sonda, kókirek kózine ghana ashylatyn haqiqat, týisikter adamgha ózining ómir tәjiriybesi jәne kórgen-bilgenderi arqyly keledi. Búl aksioma. Atam qazaq «Er adamnyng aqyly jasy 40-tan asqanda tolysady», «Aqyldy alpystan asqannan súra» demey me. Jaryqtyq Abaydyn: «Árbir nadannyng (jas adamnyng dep úghynyz – A.O.) biz tarihatqa kirdik dep jýrgeni biz búzyldyq degenimenen bir bolady» degen eskertui de eriksiz oigha oralady.
Qorytyp aitqanda, әsire dinshildik – qoghamdyq sanany elikteushilik pen taqlidy iman (erip iman keltiru) auany jaylap alghan jerde payda bolatyn qúbylys. Búl dinning adamdy eliktiretin qúpiyasy, batiny syry - kórkem minez ben oi-parasat jýiesin qalyptastyru syrtqa tebiletin jaghday.
Osy rette dәstýrli emes diny aghymdar alanyna kóz jýgirtelik. Islamy teris aghym ókilderi bizge namazdy qalay oqu (әmindi ishten, әlde dauystap aitu kerek pe, qoldy kindikten tómen әlde joghary baylau kerek pe t.s.s.), mәiitti qalay jerleuge qatysty úsaq-týiek mәselelerge ghana әkep, talastyryp qoyady. Qane, múnyng qoghamdyq sananyng tolysuy, janaghy qisyq-qynyr minezding týzelui, meyirim-shapaghattyng gýldenui siyaqty bizding qoghamgha auaday qajet parasat órisine qatysy bar ma?! Sirә da, joq.
Kelesi dәiekti búryndary kóz kórip, qúlaq estimegen diny úiymdardan alayyq. Qazaqstandaghy totalitarlyq aghymnyng biri - «IYegovo kuәgerlerinin» ókilderi «qan qúimaymyz» dep qasarysyp, ózge týgili, tughan balasyn ólimge qiyady. Sol siyaqty evangelister, krishnaitter men baptister «Qúday joly bizge ghana ashyldy» dep keude soghyp jýrip, talay otbasynyng týbine jetti. Teginde, sheteldik missionerlerding zang shenberinen aspay-aq «qatigezdikting elshileri» ataluy jaydan jay emes, «mahabbat - Qúdaydyng aty» degen hristiandyq basty prinsip kóbine solar tarapynan ayaq asty etilude. Óitkeni, olardyng is-pighylynan, bayqap otyrsaq, qazaqty qazaqqa qarsy qoyshylyq pen «biring ólip, biring qal» degen pozisiyanyng iysi anqidy.
Sayyp kelgende, dinde shekten shyghudyng qay týri de jastardyng sanasyn ulap, qoghamda jana sóz etilgen qiyanatshylyq pen qatigezdikting dәnin sebedi. Shekten asushylyqqa boy aldyryp alsang boldy, bitti, ózining de, ózgening de ómiri qúnsyz kórinbek. Din «ústazy» búiryghyn oilanbay oryndaugha dayar zombiyler osy ortada ósip, ónedi. Búl jerde әlemdi týrshiktirgen jihad jarylystary megzelip otyr. Aughanstan, Siriya, Irak jәne Pәkistan siyaqty músylman elderinde adam qany suday aghuda, lankestik shenberi keneya týsip, sonau Keniyada Sauda ortalyghynda 70 adam ólip, 200-i jaraqat alghanyna kóp bola qoyghan joq. Sóitip, júmyr jer betinde tynyshtyq ornamay túr әzirge. Bireu biledi, bireu bilmeydi, alghashqy diny fanatikter - harijy toptar tarih sahnasyna sonau UII-ghasyrda shyqqan. Býgingi salafshy, uahhabshy toptar ayaqtary salbyrap aspannan týsken joq, olar sol harijiylik oilau jýiesining «ónimderi». Sýnniyt, meyli, shiit bolsyn sodyr adamgha bәribir, shahittik jarylystar asyl dinimiz ýshin dep, rahymdy, meyirimdi Allanyng atymen jasaluda (oryndaushynyng «islamist» atalyp, islam dinine degen qorqynysh sezimi – «islamofobiya» әlemge taraluy sodan).
Jasyryp-jabary joq, әsire dinshildik «virusy» bizding elimizge de jetip, alghan baghyttarynan esh qaytpaytyn qisyq minezdi toptardy qalyptastyruda. «Bizge qosylmaytyn qauymnyng bәri adasushylar. Olardyng jazagha úshyraytyn uaqyty keledi» deydi. Osyghan ilanghan jastardy ortagha qaytaryp kór. Qanday uәli uәjdi aitsang da, Sizding aitqanynyz dalbasa, Sizdi Ibilis sóiletip otyr, múnyng jazasyn Allanyng ózi-aq beredi dep, ornynan túryp jýre berui mýmkin (shyndyghynda sabyr, tózim, toleranttylyq minez qarapayym adamnan góri dindar taqua adam boyynda molyraq boluy kerek).
Ómir tәjiriybesi az, diny sauaty tómen, kórgen-bilgeni shamaly. Biraq basy qatty asauday búra shauyp, jenistik bermeydi. Eki jastyng birin jasamay jatyp, ózim bilemdikke salynu: әke-sheshege qúlaq aspau, ýlkendi tyndamau qadeti. Osy shtrihterden-aq dinde shekten shyghudyng sipatyn, oghan salynghan jasóspirim zamandastyng әleumettik beynesin (saqaldy ósirgen, balaqty qighan, qabaghy qatynqy, týsi suyq degendey) kózge elestetuge bolady.
Endi dinde shekten shyghushylyq qaupinen, jaghymsyz qúbylystyng aldyn alu mәselesine oiysalyq. Býgingi tanda uaghyzdaryn tyqpyshtap, kóshe-kóshede kitaptaryn taratqan iyegovister, evangelshilder, krishnaitter sekildi dәstýrsiz diny birlestikterding joly jinishke qazir. «Modagha» ainalghan okkulittik (emshilik, tәuip, kóripkeldik t.b.) qozghalystyng da zang negizinde tynysy tarylyp otyr. Sol siyaqty Ábduuahabtyng jolyn qughan «ayat, hadisti aqylgha salma», «erip iman qyl» deytin sәlәfi, «kәpir» dep shoqpar ala jýgiretin tәkfirshi, әrkimning esigin qaghyp, auyl-auyldy aralaghan tablighiy-jamaghatshy siyaqty tirkelmegen diny úiymdardyng júmystaryna tyiym salyndy. Osynau ong ahual ózdiginen ornyqqan joq, әste. Ol memlekettik túrghydan tóguding tatymdy jemisi. Diny fanatizm taraluyn tejeuge jәne ekstremistik toptardy oqshaulau men qúryqtaugha baylanysty júmystardy memlekettik organdar jalghastyra beruge mindetker.
Biraq, radikalizmdi boldyrmau kýlli halyqtyq is-sharagha ainalsa iygi. Búl rette amaldardyng eng senimdisi - jas buyndy ruhany bilimmen suaru deuge kerek. «Antivirustyn» ekinshisi - últtyq qúndylyqtar (til, tariyh, salt-dәstýr) men otbasylyq tәrbie (bauyrmaldyq, ýlkenge qúrmet, kishige izet t.b.). Qalyng júrtshylyq osy baghyttargha kýsh salsa, sol jaqsy. «Aytylmasa sóz atasy óledi» degendey, taghy bir pysyqtayyq, iman - Qúday isin tanyp-biluge tireledi, taghat - adamnyng isi, din isi ghana. Iman – jýrek tazalyghy hәm ghylymnyng sheksizdigi, taghat – diny dәstýr men rәsimder jiyntyghy. Iman - barsha adamzatqa ortaq jәne ózgermeytin dara qúndylyq, al taghat - taram-taram bolyp týrlene beredi. Islam bir, biraq senim joly bólek-bólek bolady. Payghambarymyz hadiysinde: «Islam 73 tarmaqqa bólinedi» dep osyghan megzegen tәrizdi.
Abay 38-sózinde: «Endi niyet ettiniz taharat almaqqa, namaz oqymaqqa, oraza tútpaqqa, búl taghattardy niyetiniz zahiyrinen (syrtqy) qalyp, syr ghibadatqa jetpegendigi kemshilik emes pe? ...Búl zahir ghibadatynyz imandy bolghan song ghana, paryz bolghan, sizding zahirynyzdaghy ghibadat – batinynyzdaghy (ishki) imannyng kólenkesi hәm sol imannyng núrlanyp túrmaghyna kórik ýshin búiyrylghan», - deydi. Óziniz de oilanyz, iman men taghattyng aiyrmasyn búdan da anyq aitu mýmkin be? Dana Abay dinning ishki jәne syrtqy jaqtary baryn, gәp - ishki senim, imanda ekenin eskertip otyr.
Eger my men jýrekti qospay túryp, aq qaghazdyng betinde tek sausaqtyng úshymen qalamdy әri-beri jýgirte bersek, onan shyghar nәtiyje qaysy? Ol әreket mәn-maghynasyz, qúr shimay bolady. Sol siyaqty soqyr senim, qúr taghattylyq tatymdy jemis bermeydi. Iman sharty - Jaratushy Qúdiretke jýrekpen senu. «Jýrek júmsaruy» ýshin Allanyng hikmetin sezu, ghylym-bilimdi azyq qylu shart. Álem oy alyptary qaqsap aitqan jәit mine osy.
Endi últtyq qúndylyqtar men otbasylyq tәrbie jayyna oiysalyq. Olar týrli sebepterden semip, ortaydy qazir. Din qúmar, biraq qazaqy salt-dәstýrdi bilmeytin adamdar az emes. Qazaq asyp, Siriya jerine jetti keybiri. «Islam bir, ol arabtiki, qazaqtiki, ózbektiki bolyp bólinbeydi» deydi olar. Múny Qúday isinen din isin aiyrmau, sәlәfiya «virusyn» júqtyruynda ghoy.
Qazaq jerinde «dalalyq islam» nemese «qazaq islamy» týsinigi qaytip býr jarghan? Búrynghy ýlkender: «Balam, eger adam bolam desen, onda sen ótirik aitpa, úrlyq jasama jәne kisining haqysyn jeme - adal bol! Dәiim jýreginning týbimen Alla taghalagha senip, syiynyp jýr! Imandy boludyn, onan payda aludyng mәnisi osy!» desetin. Búl ósiyetter men «Qúday zalymdy emes, әdil adamdy, jaqsy isterdi istegendi sýiedi», «Jaqsy isterdi kim kóp isteydi, jaqsy músylman sol» degen ayat-hadisterding auyly alys emes.
Sol siyaqty bizding qazaq «Ar-úyaty bardyng imany bar», «Janym arymnyng sadaqasy» dep bilgen (imany ilimdi «ar-ojdan ilimi» ataghany sol). «Aqqa Qúday jaq» degeni, әdilet - Qúdaydyng zany dep bilgendigi. «Qarghys alma, alghys al!», «Qayyrymdylyqtyng qayyry bar», «Jetim kórsen, jebey jýr», qysqasy, «obal-sauap» jýiesi qazaqtyng qanyna singen qaghida boldy. Demek, qazaqta qúdayylyq iydeyasy basym, Allanyng núryn ala bilu jәne imandy jýrekke siniru últtyq tanym-týsinikting mәiegi bolghan. Sonymen qatar, «Adasqannyng aiyby joq, qaytyp ýiirin tapqan son», «Kýiesiz qazan, kýnәsiz adam joq» dep adasqan pendelerdi keshire de bilgen.
Sóitip, sahara tirshiliginde imandylyq, adamgershilik úghymdary qabysa tabysty. Aytpaghym, «dәstýrli islam», sol siyaqty «qazaqy islam» óz aldyna bólek dindi emes, «islamdaghy qazaq joly» (yaghny ata-babalar joly) degendi bildiredi. Tarih aqiqaty túrghanda, qazaqqa dindi tynnan ýiretemiz deu, «týie ýstinde otyryp, siraq ýiitem» tәrizdi kýlkili, bekerge ter tógu.
Respublikalyq gazetterding birinen «Dinge bet búrghyzamyz dep biz nebir talantty aqyndarymyzdan aiyrylyp qalyp jatyrmyz» degen pikirdi oqydym. Ana bir jyly «Sudaghy akrobatikadan, búiyrtsa, Aziya chempiony bolar dep ýkilegen qazaq qyzdary toby dinge kirip, sportty tastap ketti» degendi Astanadaghy Euraziya Últtyq uniyversiyteti ústazynyng auzynan estigenim bar. Baqsaq dindemiz dep, ónerde, sportta, ghylym jolynda janbay jatyp, sóngender az emes. Búl jaghday alandata ma, alandatady. Artqy tolqyn inilerge din sharbaghyna qamaludan qash, ózinning erkin oilau mýmkindigindi saqta, ayala dep ong baghytqa silteuge tiyistimiz.
Sóz sony, әsire dinshildik qay túrghydan da zalaldy. «Bas joghary jaralghan, moyyn tómen, Qarashy, dene bitken retimen» dep úly Abay bilmese aita ma, syrtqy atributterden góri bizge jan otyn óshirmeu, ishki saraydyng jaryqtyghy qymbat. Iman kemeldigi degen ne, ózi? Ol ýshin ghylymdy azyq qyl jәne «ýsh sýIdi» (meyirim, әdiletti bolu) ústan deydi ústazymyz Abay. «Basty bayla jolyna, malyng týgil» dep din jolyna emes, osy imanigýlge siltegen bolatyn.
Hadistegi: «Dinde shekten shyqpandar! Dinde shekten shyghu qúrdymgha ketiredi» degen eskertuding mәni osy arada siyaqty. Qúday jolyn din jolymen shatastyrmayyq: meyirim, әdilet sezimderi diny dogmattan әrqashanda joghary. Mine, jas buyngha da, bala tәrbiyelep otyrghan ata-anagha da osy aqiqatty basa aitqymyz keledi.

Asan Omarov –
«Din mәselelerin zertteu jәne taldau
ortalyghynyn» jetekshi ghylymy qyzmetkeri.
Abai.kz