Senbi, 23 Qarasha 2024
1068 4 pikir 14 Nauryz, 2024 saghat 15:30

Sybaylas jemqorlyqpen kýres – qogham talaby

Kórnekilik suret egemen.kz saytynan alyndy

Adamzat balasyna  erteden tanys sybaylas jemqorlyq – zamanmen birge ósip-órkendep, nebir tegeurindi qarsylyqtargha tótep berip, qayda mol qarajat, payda bolsa, sol jerge tamyr jayyp, býginge deyin joyylmay otyrghan qauipti keselding biri. Basqa damushy elder siyaqty, bizding jas memleketimizdi de jegi qúrttay búl kesel ainalyp ótken joq.

Memleket basshysy Q.K. Toqaev sybaylas jemqorlyqpen ymyrasyz kýresu memlekettik sayasattaghy negizgi basymdylyqtardyng biri ekenin atap ótken bolatyn.  Zang ýstemdigin ornatyp, naghyz qúqyqtyq memleket qúru ýshin, eng aldymen, jemqorlyqtyng tamyryna balta shabu qajet.

Últtyq qauipsizdik pen qoghamdyq túraqtylyqqa tóngen qater retinde sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres jónindegi jalpyúlttyq keshendi baghdarlamany dәiekti týrde jýzege asyryp, sybaylas jemqorlyq turaly  qoghamnyng barlyq mýshelerine, jemqorlyqpen kýres jalpy barsha halyqtyng boryshy ekenin nasihattau mindetimiz. «Sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres turaly» Zang qabyldanghannan beri toghyz jyldyng ishinde, sybaylas jemqorlyqqa qarsy is-әreketter dәiektilikpen jýzege asyryluda.

Býginde Almaty qalasy boyynsha Memlekettik kirister departamentinde osy baghyttaghy sharalar men kókeytesti mәselelerdi sheshude zandylyqty jetildiru júmystary túraqty týrde jýrgizilip keledi. Atap aitqanda, Almaty qalasy boyynsha Memlekettik kirister departamenti basshysynyng orynbasary, Ádep jónindegi uәkil – Zanghar Asqarúly Shyndaly jergilikti túrghyndarmen, kәsipkerlermen departamentte әr apta sayyn jeke qabyldau jýrgizip otyrady. Osy tústa, osynday birqatar qabyldanghan keshendi sharalar nәtiyjesinde sybaylas jemqorlyq kórnisterining azangy bayqalady. Odan bólek, Zanghar Asqarúly Almaty qalasy boyynsha Memlekettik kirister basqarmalaryna jәne shaharymyzdaghy keden beketterine is saparmen shyghyp,  audandyq kirister basqarmalary men keden beketterining qyzmetkerlerimen kezdesip otyrady. Ár toqsan sayyn ótkizilip otyratyn jiynda, sybaylas jemqorlyqtyng jii boy kórsetetin, eng qauipti týri – paraqorlyq turaly taqyryptar jii kóterilip otyrady. Birinshi kezekte para beruding sebepteri, para aludyng jaghdaylary,  týp-tamyryn joy ýshin qogham bolyp belsendilik tanytu turaldy mәselesi keng qarastyrylady. «Memlekettik kirister qyzmetkerlerine para beru de, para alu da paydaly bolmaytynday, ýlken qylmys retinde sanalatynday jaghday, qoghamdyq sana qalyptasuy qajet. Áriyne, sybaylas jemqorlyq sylyp tastaytyn syrtqy jara emes, búl tamyryn terenge jayghan, ózge sau organdaryn shyrmap, tynys-tirshiligin taryltatyn, sóitip olardyng tolyqqandy qyzmet etuine qater tóndiretin qauipti kesel. Ony emdemes búryn aurudyng payda bolu, damu, taralu joldaryn bilip, dertting qozuyna qolayly jaghday tuuyna jol bermeu kerek. Ol ýshin búl aurugha qogham bolyp qarsy túruymyz qajet. Yaghny búqara kópshilik tarapynan sybaylas jemqorlyq kórinisterine qoldan kelgenshe tosqauyl qoyylyp, qolynda biyligi bar azamattar osy jolda ózgelerge ýlgi boluy tiyis. Sonda ghana halyq senimining ýdesinen shyghatynymyz sózsiz. Sybaylas jemqorlyq qylmystardyng belgisimen is qozghaudyng bir negizi – azamattardyng aryzy. Árbir azamat ózining konstitusiyalyq qúqyghyn qorghaugha mindetti, Qanday da bolmasyn «qoly da, joly da úzyn» adamdar azamattardyng qúqyghyn taptap, zansyz әreketterge baratyn bolsa, әdildikti ornatushy qúqyq qorghau organdary. «Tura biyde tughan joq, tughandy biyde iman joq» dep qara qyldy qaq jaryp, turasyn aityp, әdildikke jýgingen qaymana halyqtyng úrpaghy býgingidey óz aldyna el bolyp, ensesi biyik 50 memeleketting qataryna jetudi kózdep otyrghan shaqta sol adamy qalyp, parasat biyiginen kórinuge tiyispiz» - deydi Almaty qalasy boyynsha Memlekettik kirister departamenti basshysynyng orynbasary, Ádep jónindegi uәkili – Zanghar Shyndaliy.

Býginde Almaty qalasy boyynsha Memlekettik kirister departamentinde 2023 jyly qantar-jeltoqsan aralyghyndaghy kezende әdep normalaryn búzghany ýshin 4 qyzmetker tәrtiptik jauapkershilikke tartyldy, memlekettik qyzmetting bedelin týsirgeni ýshin 3 qyzmetker tәrtiptik jauapkershilikke tartyldy.

Halyqqa qyzmet etetin adamdardyng adaldyghy jәne әdildigi, óz júmysyna degen jauapkershiligi, qogham men azamattardyng senimin tughyzuy – әrbir memlekettik qyzmetkerding mindeti. Demek, adamdar arasynda osy qyzmetshi turaly dúrys pikir, ong kózqaras, oghan degen aiqyn senimdilik qalyptasuy qajet. Múnday senim men qúrmetke jetu onay emes.

Almaty qalasy boyynsha Memlekettik kirister departamenti

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5397