Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 1604 8 pikir 15 Nauryz, 2024 saghat 18:39

Altyn Orda turaly týsinik Qazaqstanmen tikeley baylanysty boluy kerek!

Suret Aqorda telegram arnasynan alyndy

Altyn Orda turaly halyqaralyq arenadaghy týsinik Qazaqstanmen tikeley baylanysty boluy kerek. Búl turaly Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Últtyq qúryltaydyng ýshinshi otyrysyndaghy sózinde aitty, dep habarlaydy Aqordanyng baspasóz qyzmeti. 

«Biz bolashaqqa senimmen qadam basu ýshin tól tarihymyzdyng auqymy keng ekenin tolyq sezinip, mәdeny múramyzdy saqtap, ony dәripteuimiz qajet.

Qazaqstan – Úly daladaghy kóshpendiler órkeniyetining tikeley múrageri. Jer jýzine Altyn Orda degen atpen tanylghan әigili Joshy Úlysy Ortalyq Euraziyanyng baytaq dalasyndaghy eng quatty memleket retinde moyyndalghan. Osy ortaghasyrlyq derjavanyng geosayasy múrasy birqatar Euraziya memleketinin, sonyng ishinde Qazaq handyghynyng qúryluyna negiz boldy. Úlyq Úlystyng jerinde san aluan etnos jәne din ókilderi bir shanyraqtyng astynda ómir sýrdi. Týrli mәdeniyetter ózara astasyp, memleket qúru isining biregey ýlgisi qalyptasty.

Joshy әuleti 6 ghasyr boyy Ortalyq Euraziyanyng taghdyryna tikeley yqpal etti. Úlan-ghayyr aumaqta birtútas órkeniyet qúrugha úmtyldy. Joshy úlysy Úly dalany meken etken halyqtardyng san ghasyrlyq damu baghdaryn aiqyndap otyrdy. Úlyq úlys memleketti basqaru isin jana dengeyge kóterdi. Onyng Rim imperiyasymen úqsastyghy da – osynda», - dedi Qasym-Jomart Kemelúly.

Odan bólek, Preziydent Altyn Orda turaly halyqaralyq arenadaghy týsinik Qazaqstanmen tikeley baylanysty boluy keregin atap ótti.

«Biyl Joshy úlysynyng negizi qalanghanyna 800 jyl toldy. Býgingi jiynymyz da osy mereyli beleske túspa-tús kelip otyr. Múnyng zor simvoldyq mәni bar. Biz asta-tók toy jasaugha emes, salmaqty zertteu jýrgizuge basa mәn beruimiz kerek. Joshy úlysy Qazaqstannyng memlekettilik dәstýrinde airyqsha oryn alady. Elimizding ótkeni, býgini men bolashaghy onyng tarihy múrasymen tyghyz astasyp jatyr. Endeshe, Altyn Orda turaly halyqaralyq arenadaghy týsinik Qazaqstanmen tikeley baylanysty boluy kerek.

Jaqynda Altyn Ordanyng tarihy jәne әigili túlghalary turaly kóp seriyaly derekti filim týsiru ýshin tiyisti júmystar bastaldy. Oghan shetelding tanymal mamandary tartylyp jatyr. Filim belgili halyqaralyq platformalar arqyly kórsetilui kerek. Jalpy elimizdi әlemge tanytu ýshin Altyn Orda brendin jan-jaqty jәne keninen paydalanu qajet. Ony tolyq zertteu ýshin tabandy júmys isteu kerek. Búl baghytta biraz sharua atqaryldy. Mening bastamammen Joshy Úlysyn zertteytin ghylymy institut qúryldy.

Qazir Qazaqstannyng jeti tomdyq jana akademiyalyq tarihyn jazu ýshin naqty júmys jasalyp jatyr. Oghan 250-den astam ghalym, sonyng ishinde 60 sheteldik maman júmyldyryldy. Akademiyalyq basylymnyng osynday ýlgisin әzirleu tәjiriybesinde alghash ret Joshy úlysyna jeke tom arnalmaq. Ony dayyndaugha Reseyding kórnekti tarihshysy Vadim Trepavlov ta atsalysty.

Ókinishke qaray, ol jaqynda ómirden ozdy. Biraq Vadim Trepavlov óte qúndy zertteu materialdaryn әzirlep, ony kóptomdyqtyng redaksiyalyq alqasyna tabystap ketti. Búl – Qazaqstan men Reseyding tarihy mektepteri arasyndaghy tiyimdi yqpaldastyqtyng jarqyn kórinisi», - dedi QR Preziydenti.

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377