Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 1238 1 pikir 20 Nauryz, 2024 saghat 16:02

Qúryltayda aitylghan mәseleler Mәjilistegi Parlamenttik tyndauda

Suret QR Mәjilisining baspasóz qyzmetinen alyndy

Mәjilis tóraghasy Erlan Qoshanov jalpy otyrysta Últtyq Qúryltayda aitylghan mәseleler boyynsha Parlamenttik tyndau ótkiziletinin mәlimdedi.

– Memleket basshysy elimizding ruhani-iydeologiyalyq, halyqtyng túrmysyn jaqsartugha baghyttalghan әleumettik-ekonomikalyq baghdarlaryn aiqyndap berdi. Preziydentting kótergen keleli mәseleleri men sóilegen sózin baghdarlamalyq qújat retinde qabyldaugha bolady.  Qasym-Jomart Kemelúly ózekti problemalargha toqtalyp, olardy sheshuding strategiyalyq jәne shúghyl tәsilderin atap kórsetti. Sonyng ishinde deputattargha birqatar mindet jýktedi. Biz endi solardy oryndaugha jedel kirisuimiz kerek, – dedi Erlan Qoshanov.

Mәjilis spiykeri Gerbting beynesine baylanysty jastar, qogham belsendileri tarapynan kóterilgen úsynysqa Preziydentimiz qúryltayda óz pikirin bildirip, ortaq, bayypty sheshimge keluge shaqyrghanyn aitty. Jalpy júrtshylyqpen birge, memlekettik simvolikany zerttep jýrgen geralidika salasynyng kәsipqoy mamandarynyng úsynystary jete talqylanuy qajettigine nazar audardy.

– Bizding Gerb san ghasyrlyq tarihymyzdy tanbalaytyn, memleketimizding aibynyn asyratyn, halqymyzdyng asqaq ruhyn aishyqtaytyn negizgi simvol boluy kerek. Eng bastysy, elimizding bolashaqqa úmtylysyn beyneleytin biregey atributikasyna ainaluy tiyis. Búl, әriyne, qogham men arnauly komissiyanyng qúzyretindegi mәsele, – dedi E.Qoshanov.

Palata tóraghasy Preziydent deputattardyng bastamasymen әzirlengen ludomaniyagha qarsy kýres jónindegi zang jobasyn osy sessiyanyng sonyna deyin qabyldaudy tapsyrghanyn atap ótti. Esirtkini óndiru men taratu, vandalizm jәne t.b. problemalardyng sheshimi zannamalyq dengeyde retteudi talap etedi.

Sonymen qatar arheologiya, memlekettik rәmizder men memlekettik nagradalar salasyndaghy zannamany da jetildiru qajet.

– Últtyq qúryltayda kóterilgen manyzdy mәseleler jóninde Parlamenttik tyndau ótkizuimiz qajet dep sanaymyn. Sebebi keleli jiynda aitylghan naqty úsynystardy oryndau boyynsha maqsat-mindetterimizdi birge aiqyndauymyz kerek, – dep qorytyndylady sózin E.Qoshanov.

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5338