Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2319 0 pikir 14 Qyrkýiek, 2009 saghat 07:11

Gýlnúr Seyilhan. Kelimbetovtyng synyna Medvedev jauap berdi

Orynborda ótken Qazaqstan-Resey aimaqaralyq forumy kezinde reseylik seriktesterdin  Ekibastúz kómirining ornyna ózge kómirdi  satyp alyp jatqandyghy «Samúryq-Qazyna» Últtyq әl-auqat Qorynyng Basqarma Tóraghasy Qayrat Kelimbetovting synyna ilikti.

«Byltyrghy jyldyn  kórsetkishimen salystyrghanda, 2009 jyly Ekibastúz kómirining eksporty 51 payyzgha azayghan. Búghan sebep - Resey   energostansiyalarynyn  Qazaqstannyng kómirin  ózge kómirmen almastyruy. Al olar  bizding  kómirdi búrynghyday  paydalansa,  odan eki el de útar edi» degen Kelimbetovtyng sózine   Resey preziydenti Dmitriy Medvedev týsinikteme berdi.

«Shyndyghynda da búl manyzdy jayt. Sondyqtan,  mәselege dúrys qyrynan qarap, kelisimge kelip, qaytyp qozghamaytynday,  bolashaqta  júmys isteytindey etuge bolady»  dedi Medvedev.

Qazaqstandyq  top-isteblishmenttin  eki el arasyndaghy mәselelerde   múnday bastamalar, úsynystar jasauy  tipti  siyrek. Al endi  osy sekildi syni  pikirlerge ózge elding preziydentterining týsinikteme berui búghan deyin  bolmaghan jayt.

Negizi, dәl osy Ekibastúz  kómirin ózge shiykizatpen almastyru sekildi  mәselede,  seriktesterding ózderine jýktelgen  mindetti,  aradaghy kelisim shartty búzuy - әlemdik  tәjirbiyede  kәdimgidey aiqay-shu tughyzatynyn da aita ketu kerek.

Orynborda ótken Qazaqstan-Resey aimaqaralyq forumy kezinde reseylik seriktesterdin  Ekibastúz kómirining ornyna ózge kómirdi  satyp alyp jatqandyghy «Samúryq-Qazyna» Últtyq әl-auqat Qorynyng Basqarma Tóraghasy Qayrat Kelimbetovting synyna ilikti.

«Byltyrghy jyldyn  kórsetkishimen salystyrghanda, 2009 jyly Ekibastúz kómirining eksporty 51 payyzgha azayghan. Búghan sebep - Resey   energostansiyalarynyn  Qazaqstannyng kómirin  ózge kómirmen almastyruy. Al olar  bizding  kómirdi búrynghyday  paydalansa,  odan eki el de útar edi» degen Kelimbetovtyng sózine   Resey preziydenti Dmitriy Medvedev týsinikteme berdi.

«Shyndyghynda da búl manyzdy jayt. Sondyqtan,  mәselege dúrys qyrynan qarap, kelisimge kelip, qaytyp qozghamaytynday,  bolashaqta  júmys isteytindey etuge bolady»  dedi Medvedev.

Qazaqstandyq  top-isteblishmenttin  eki el arasyndaghy mәselelerde   múnday bastamalar, úsynystar jasauy  tipti  siyrek. Al endi  osy sekildi syni  pikirlerge ózge elding preziydentterining týsinikteme berui búghan deyin  bolmaghan jayt.

Negizi, dәl osy Ekibastúz  kómirin ózge shiykizatpen almastyru sekildi  mәselede,  seriktesterding ózderine jýktelgen  mindetti,  aradaghy kelisim shartty búzuy - әlemdik  tәjirbiyede  kәdimgidey aiqay-shu tughyzatynyn da aita ketu kerek.

Jalpy,  songhy aptada Qazaqstan-Resey  basshylarynyng kezdesui kezinde bizdin  el túrghysynan tiyimdi bolarlyqtay 2 mәsele kóterildi.

Birinshisi, QR Preziydentining Ertis ózenine  qatysty Qytaymen aradaghy keybir mәselelerde Reseydi seriktes etip alyp, birigip kelisimderge keluge mýddelilik tanytuy; Rasyn aitu kerek,   múnday jaghdayda seriktestikting bereri mol.

Ekinshisi, Kaspiy tenizi men Qara teniz arasyndaghy  keme jýrerliktey kanal salu mәselesining qaytadan qozghaluy. QR Preziydentinin   búl úsynysyna  RF Preziydenti kelesi jyldyn  aqpan-nauryz aiynda  kenesshilerining  arnayy esebi  dayyn bolatynyn aitty.

Eki teniz arasynda búl kanal salynar bolsa,  bәrinen búryn Qazaqstangha  paydaly: ashyq tenizge, әri qaray múhiytqa qaray  ashylar jol - Qazaqstan   shiykizatynyng әlemdik naryqqa shyghu jolyn kenitedi, qúnyn arzandatady.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5437