Kenes zamany adamdarynda údayy bolatyn әleumettik qorqynysh - erekshe qúbylys. Ol kóbine týisinilmeydi (sanaly úghylmaydy), biraq kóp jaghdayda adamnyng minez-qúlqyn, onyng qylyqtaryn, sheshimderin anyqtaydy.

Keybir jaghdaylarda ol sananyng ýstine shyghyp, qorqynysh, ýrey dengeyine jetip jәne alasúrudy shaqyruy mýmkin. Búl birinshi qorqynyshtyng sebebi «Al kenetten meni oktyabryatqa qabyldamasa she?»

Búl qorqynysh «Bәri siyaqty bolamyn!» degen qogham men otbasynyng ómir әdetinen tuyndady. Búl jastaghy balanyng sanasynda «Kósem (Leniyn) únatpaghan bala bolu - demek, bәrin joghaltu» degen qatang sinirildi. Birinshi beyimdelu iske asty.

Ekinshi beyimdelu pionerge qabyldau kezinde bolatyn. Aldyn ala bәrin emes, tek layyqtylardy qabyldaytyny habarlandy. Árbir oktyabryatshy layyqty bolugha tyrysty. Baraban tarsyly men gornnyng dybysy, qyzyl tu astynda jәne alau jaghylyp, qabyldau rәsimi jýrdi. «Pionerler, Kommunistik partiyanyng isine әrqashan dayyn bol!» jalyndy úrany aityldy. Nege dayyn bolu kerek? Ne isteu qajet? Búl jaghy naqtylanbady. «Árqashan da dayynbyz!» dep kýrsindi pionerge qabyldanghandar. Ekinshi beyimdelu de tabysty jәne sәtti ótti.

Kenes zamany adamdarynda údayy bolatyn әleumettik qorqynysh - erekshe qúbylys. Ol kóbine týisinilmeydi (sanaly úghylmaydy), biraq kóp jaghdayda adamnyng minez-qúlqyn, onyng qylyqtaryn, sheshimderin anyqtaydy.

Keybir jaghdaylarda ol sananyng ýstine shyghyp, qorqynysh, ýrey dengeyine jetip jәne alasúrudy shaqyruy mýmkin. Búl birinshi qorqynyshtyng sebebi «Al kenetten meni oktyabryatqa qabyldamasa she?»

Búl qorqynysh «Bәri siyaqty bolamyn!» degen qogham men otbasynyng ómir әdetinen tuyndady. Búl jastaghy balanyng sanasynda «Kósem (Leniyn) únatpaghan bala bolu - demek, bәrin joghaltu» degen qatang sinirildi. Birinshi beyimdelu iske asty.

Ekinshi beyimdelu pionerge qabyldau kezinde bolatyn. Aldyn ala bәrin emes, tek layyqtylardy qabyldaytyny habarlandy. Árbir oktyabryatshy layyqty bolugha tyrysty. Baraban tarsyly men gornnyng dybysy, qyzyl tu astynda jәne alau jaghylyp, qabyldau rәsimi jýrdi. «Pionerler, Kommunistik partiyanyng isine әrqashan dayyn bol!» jalyndy úrany aityldy. Nege dayyn bolu kerek? Ne isteu qajet? Búl jaghy naqtylanbady. «Árqashan da dayynbyz!» dep kýrsindi pionerge qabyldanghandar. Ekinshi beyimdelu de tabysty jәne sәtti ótti.

Komsomolgha ótu - búl ýshinshi beyimdelu bolatyn. Oghan ótu ýshin úsynys, komissiya aldynda synaqtan ótu qajet boldy. Ótkender qyzyl biylet pen tósbelgi aldy. Al komsomoldan sógis alu nemese odan shyghyp qalu qorqynyshy óte kýshti bolatyn. Búl sovet adamynyng qalyptasuyndaghy ýshinshi beyimdelu edi.

Tórtinshi beyimdeludi - Kommunistik partiya qataryna ótu baqytyn qoghamnyng tek sanauly bóligi ghana iyelendi. Búl jerdegi dәstýrler barynsha burokrattalghan edi. Partiyalyq biyletten airylu nemese partiya qatarynan shygharylu atu jazasymen teng keletin.
Búl jýiede búrynghy KSRO aumaghynda ómir sýrgen adamdardyng tórt úrpaghy tәrbiyelendi.

Endi ol tolyghymen kýiredi, nәtiyjesinde tәrbiyelik bos quys (vakuum) qalyptasty. Bilim beru mekemeleri tәrbiyelik qyzmetinen bas tartty. Otbasy múnday qyzmetterdi iygere almady. Tek qayta jandanghan din ghana jana úrpaqty tәrbiyeleuge ózin úsyndy.
Mine, elimizdegi qalyptasqan kelensiz qúbylystyng negizgi sebepteri osylar bolatyn.

Serikbay SMAGhÚLÚLY,
dәriger psiholog.
Qyzylorda qalasy.
Abai.kz