Senbi, 23 Qarasha 2024
1033 0 pikir 10 Sәuir, 2024 saghat 19:06

«Ýlken su kele jatyr!»: SQO әkimi halyqqa ýndeu jasady

Suret: QR Premier-ministrligining resmy saytynan alyndy

Ákim Gauez Núrmúhambetov Soltýstik Qazaqstan oblysynyng túrghyndaryna sóz arnady. Onyng aituynsha, ónirde su tasqyny jaghdayy kýrdeli bolyp qaluda, dep habarlaydy jergilikti BAQ.

Óz ýndeuinde ónir basshysy býgingi tanda su tasqynyna qarsy barlyq qajetti sharalar qabyldanyp jatqanyn mәlimdedi.

«Ónirde su tasqyny jaghdayy kýrdeli bolyp qaluda. Birinshi kezende eldi mekenderden erigen sudy búru júmystary jýrgizildi. Al qazir Esil ózenimen ýlken su aghyp jatyr.

Sergeev su qoymasynda 4 metr 25 santiymetr su tasqynynyng absoluttik rekordy tirkeldi. Búl 2017 jylghy su tasqyny kórsetkishinen әldeqayda joghary. Ýlken su Esil ózenining jaghalauyndaghy eldi mekenderge qauip tóndiredi. Shamamen bir-eki kýnnen keyin su oblys ortalyghyna jetedi. Pribrejnoe jәne Teplichnoe auyldaryn, Zarechnyy kentin su basu qaupi bar», - dep mәlimdedi Núrmúhambetov.

Ákim osy kýnderding bәrinde bógetterdi nyghaytu jәne salu júmystary tәulik boyy jýrgizilgenin atap ótti. Auyz sudy ýzdiksiz beru ýshin birinshi kótergishting sorghy stansiyasynyng ainalasyndaghy bóget bekitildi.

Eldi mekenderdi qorghau jóninde tendessiz sharalar qabyldandy. Alayda búl jetkiliksiz boluy mýmkin, dep tolyqtyrdy ónir basshysy.

«Petropavl baghytynda sudyng ýlken aghyny jýrip jatyr. Taghy da basa aitayyn, orasan zor! Premier-ministrding birinshi orynbasary Roman Vasilievich Sklyardyng tapsyrmasy boyynsha ýileri su basu aimaghynda ornalasqan Zarechnyy kentining túrghyndaryn evakuasiyalau jýrgizilude. Túrghyndardan su tasqyny kezenining talaptaryn týsinip, elemeudi súraymyn.

Tótenshe jaghdaylar departamenti, polisiya jәne qala әkimdigining talaptaryn mýltiksiz oryndau qajet. Búl sayajay massivterining túrghyndaryna da qatysty. Mening tapsyrmam boyynsha Petropavl әkimi jýrgizilip jatqan júmystar men halyqty evakuasiyalau qajettiligi jóninde birneshe ret sóz sóiledi», - dep tolyqtyrdy SQO әkimi.

Azamattardyng qauipsizdigi bәrinen búryn, dep tolyqtyrdy ol.

Óz hatynda Núrmúhambetov memleket qajetti kómek pen qoldau kórsetetinin, sonday-aq ótemaqy kózdelgenin eske saldy.

«Biylghy su tasqyny - barshamyz ýshin ýlken synaq. Yntymaq pen birlikting arqasynda biz barlyq qiyndyqtardy ensere alamyz. Qazir ýlken sumen kýreske ýsh mynnan astam adam tartylghan. Olar merdiger úiymdar, qúrylys kompaniyalary, biznesmender, memlekettik qyzmetkerler, qútqarushylar, kommunaldyq qyzmetter, poliyseyler, eriktiler jәne qala men audandardyng qarapayym túrghyndary. Kómekke basqa ónirlerden qútqaru qyzmetteri, Últtyq úlan men Qorghanys ministrligining qyzmetkerleri keldi. Men osy kýrdeli kezende kómekteskeni ýshin әrkimge rizamyn. Sizge qarapayym adamdyq rahmet aitamyn.

Alda bizdi eleuli synaqtar kýtip túr. Eng bastysy - tynyshtyqty saqtap, bir-birimizge kómektesu kerek. Su tasqynynyng auqymyn jete baghalaudyng qajeti joq. Jaqyndarynyzdy oilanyz. Eger sizding ýiiniz nemese sayajayynyz su basu aimaghynda bolsa, qauipsiz jerge kóshiniz. Adam ómirinen qymbat eshtene joq. Saq bolynyz. Biz bәrimiz de jaqsy nәrsege ýmittenemiz, biraq jaghdaydyng nashar damuyna dayyndalyp jatyrmyz. Biz túrghyndarymyzdyng qauipsizdigin qamtamasyz etuge jәne su tasqynynyng saldaryn barynsha azaytugha bar kýsh-jigerimizdi salamyz. Barshamyzgha shydamdylyq pen sәttilik tileymin», - dedi Gauez Núrmúhambetov.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3246
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5417