Beyjindegi Qytaydyng Birinshi tarihy múraghatyndaghy «Áskery basqarmagha joldanghan úlyqtardyng mәnju tilindegi mәlimdemelerining kóshirmesi» atty Ching (Siyn) patshalyghynyng múraghat qújattary qorynan, ondaghy qújattardyng mikrofilimderi arasynan saqtalu nómiri 1736-03 jәne mikrofilim boyynsha 051-001761 nómirli shaghatay jazba tilinde hattalghan tarihy qújat tabyldy.

Beyjindegi Qytaydyng Birinshi tarihy múraghatyndaghy «Áskery basqarmagha joldanghan úlyqtardyng mәnju tilindegi mәlimdemelerining kóshirmesi» atty Ching (Siyn) patshalyghynyng múraghat qújattary qorynan, ondaghy qújattardyng mikrofilimderi arasynan saqtalu nómiri 1736-03 jәne mikrofilim boyynsha 051-001761 nómirli shaghatay jazba tilinde hattalghan tarihy qújat tabyldy.

Qújatta qytay múraghatshylary tarapynan mikrofilimde 2 bet bolyp kórsetilgen, onyng bir betinde hattyng mәtini, ekinshisinde hat joldaghan adamdardyng 2 móri basylghan atalmysh qújat turaly eshqanday týsindirme jazylmaghan, onda tek qújattyng fotokóshirmesi men onyng mәnju tilindegi audarmasy berilgen. Hattaghy shaghataysha til-jazu osyghan deyin biz kezdestirgen osy tilde hattalghan qazaq jazbalarynyng nemese qashqariyalyq úighyr, qoqandyq ózbekterding hattaryndaghy til jazularynan ereksheleu. Al mәnju tilindegi audarmasynda hattyng týpnúsqasynan qysqalau ekendigi bayqalady. Bir qyzyghy – hatqa basylghan eki mórding әrbirining sol jaq janynda mór mәtinining mәnju tilindegi audarmasy berilgen, onda bylay delingen:
1. «kucuk hojo i temgetu», yaghny «Kýshikqojanyng móri» (sol jaqtaghy mórdegi jazu);
2. «Habambai i temgetu», yaghny «Qabanbaydyng móri» (ong jaqtaghy mórdegi jazu).
Ong jaqtaghy mór bizding nazarymyzgha birden ilikti. Óitkeni, osyghan deyin biz kezdestirgen mәnju tildi múraghat qújattarynda Qarakerey Qabanbaydyng esimi osylay «Habambai» dep hattalghan. Demek, búl hattyng qazaqtyng әigili batyry Qabanbaygha qatysy bar ekeni әbden yqtimal. Degenmen, Qabanbay batyrdyng móri qalaysha búl hatqa basylghan? Onyng qasyndaghy mórde kórsetilgen Kýshikqoja kim? Jalpy, eleusiz bolyp kelgen osy tarihy qújat qanday jaghdayda qalyptasqan? Búl súraqtargha jauap alu ýshin, biz әueli hattyng mәnju tilindegi audarma núsqasyn qazaq tiline qayta audaryp shyghudy jón kórdik.
Hattyng qazirgi qazaq tiline audarmasy:
«Abqay-vehiyehe («chyanilun» sózining mәnju tilindegi balamasy) úly hangha Kýshikqoja bastaghan, Súltan-Bekey bi, Esim bi, Qara bi, Qaramendi bi, Qúlmamet bi, Aldanazar by bastaghan ýlkendi-kishili barshamyz birauyzdan úly Ejen hangha qúlshylyq etip bas úramyz. Biz de úly Ejen hangha enbek kórsetip, qashqyndarynyz bolghan jaghdayda әskery lagerilerinizge habar jetkizip nemese sol qashqyndy tútqyndap aparyp bersek. Qaraqalpaq júrtynan elshi bolyp kelip [edik], Qabanbay kedergi jasap jibermey jatyr. Osy hat batyr Jyang Jýnning elshisi Batúrúgha tapsyryldy. Batúrú Jyang Jýn әri qaray Abkay-vehiyehe úly hangha jetkizgey...».
Jogharydaghy hattyng mәnju tilindegi audarmasyn oqy kele, bizding esimizge ózge bir Chiyn  patshalyghynyng múraghat qújaty týsti. Ching patshalyghy Chyanilýn jylnamasynyng 23 jyly 9-aydyng 1-kýni  1 qyrkýiek), yaghny 1758 jyly 2 qazan kýni mәnju tilinde hattalghan, qytay múraghatshylary tarapynan «Shet aimaqty tynyshtandyru armiyasynyng ong qol orynbasar Jyang Jýni Chebdenjabtyng «qazaq Kýshikqoja óz elin bastap bizge baghynyp keldi, onyng osyghan baylanysty kótergen hatnamasy patsha aghzamnyng nazaryna jiberildi» degen mazmúndaghy mәlimdemesi» dep taqyryp qoyylghan osy qújattyng fakstyq jazbasy bizben Qytaydyng Birinshi tarihy múraghaty birlesip shygharghan «Qytay-Qazaqstan qarym-qatynastaryna baylanysty Sin dәuirindegi múraghat qújattarynyng jinaghy (I tom)» atty fakstyq qújattar jinaghyna engizilgen. Qytay múraghatshylary tarapynan berilgen mәlimet boyynsha, Qytaydyng Birinshi tarihy múraghatyndaghy búl qújattyng saqtalu nómiri mynaday: qújattyng týpnúsqasy boyynsha – 1712-038; mikrofilim boyynsha – 0500564.
Qújattyng transkripsiyasy men onyng qazirgi qazaq tilindegi audarmasyn biz ózimizding «Qazaq handyghy men Ching patshalyghynyng sayasiy-diplomatiyalyq qatynastary turaly qytay múraghat qújattary (I tom)» atty enbegimizge engizgenbiz. Onda qújat avtory Chebdenjab óz patshasyna (Syanilungha) bylay degen eken: «Paqyrynyzdyng Batúrú esimdi qorghaushysy Qazaq jerinen qaytyp kelip bylay dep mәlimdeme jasady: «Men qazaq Qabanbaydyng auylynda qaraqalpaqtyng Kýshikqoja esimdi adamyna kezigip qaldym. Sonda Kýshikqoja maghan bylay dedi: «Men qaraqalpaqtardyng auylynan 10 adam bastap kelip, Qabanbaygha «qazirgi tanda sizder barlyqtarynyz úly hanmen qarym-qatynasta bolyp jatyr ekensizder. Óz kezinde biz ózara sauda qatynasta bolghan edik, al biz de barsha elimizding «osylaysha úly han men qarym-qatynasta bolyp, olarmen birge beybit әri tynysh ómir sýrsek» degen ótinishin bildiruge kelgenbiz. Baqytymyzgha oray batyr Jyang Jýnning jibergen elshisi sizben kezdesip otyrmyz. Endeshe, biz [osy oraydy paydalanyp] qaraqalpaq elining barlyq búqarasy atynan ózimizding úly hanmen qarym-qatynas ornatqymyz keletindigimizdi bildirip, hatnama kóterip otyrmyz, batyr Jyang Jýn  ony biz ýshin úly patshagha jetkizip bergey. Búryn bolsa qazaqtar bizdi tolassyz tonap kelgen, al endi, mine, osydan bylay biz úly patshamen qarym-qatynasta bolyp tynysh ómir sýre alatyn boldyq», – dedi de dereu hat jazyp, onyng ýstine mór basyp, maghan tapsyrdy. Men hattaghy jazudy tanymaghandyqtan, tilmashtan ony maghan oqyp berudi talap ettim. Hatta bylay delingen eken: «60 000 otbasy qaraqalpaqty basqaratyn Kýshikqoja, Súltanbek bi, Esimbay, Qara bi, Qorbota bi, Halahmat by jәne Aldanazar qatarly ýlkendi-kishili adamdarynan dat: Abkay-vehiyehe hangha basymyzdy iyemiz. Eger [sizder taraptan] qashqan qashqyndar biz jaqqa kelse, onda biz habaryn jetkizemiz. Qaraqalpaq elshileri biz osynda kelip edik, Qabanbay Abkay-vehiyehe hangha bizding aitqanymyzdy jetkizbey otyr. Endi, mine, biz óz hatymyzdy batyr Jyang Jýnning [elshisi bolyp kelgen] qorghaushy elshisine tapsyryp, batyr Jyang Jýnnen sol hatty Abqay-vehiyehe hangha jetkizip berudi ótinemiz». Sonan song men, Batúrú, Kýshikqojanyng maghan tapsyrghan osy hatyn Qabanbaygha kórsetip edim, Qabanbay: «Olardyng sizdermen qarym-qatynasta bolghysy keletindigi shyn. Alayda olardyng túratyn jeri tym alysta bolghandyqtan, әri-beri elshi jiberu isi óte qiyn bolar», – dedi de, Kýshikqojanyng әlgi hatynyng ýstine óz mórin de basty»… Men ózimning mәlimdememmen birge qaraqalpaq Kýshikqojanyng hatynyng týpnúsqasyn da patshanyng nazaryna jiberip otyrmyn…». [Chyanilýn jylnamasynyng 23 jylghy 9-aydyng 1-kýni [osy mәlimdeme jiberildi].
Ching úlyghy Chebdenjabtyng búl mәlimdemesin oqy kele, biz onyng jogharydaghy janadan tabylghan belgisiz hatpen tikeley qatysy bar ekendigine kózimiz jetedi: jogharydaghy belgisiz hattyng mәnju tilindegi audarma núsqasynda aitylghan әngime men Chebdenjabtyng qaraqalpaq Kýshikqoja jazghan hat mazmúny turaly bergen mәlimeti negizinen sәikesedi, eki qújattyng arasynda tek myna tústargha baylanysty bir-birimen úqsanqyramaytyn jayttar bayqalady:
a) Chebdenjabtyng mәlimdemesinde «60 000 otbasy qaraqalpaqty basqaratyn Kýshikqoja» degen sózder jogharydaghy belgisiz hattyng mәnju tilindegi audarma núsqasynda kezdespeydi;
ә) Eki qújattaghy Kýshikqojanikinen tys basqa 6 adamnyng esimi sәl ózgesheleu bolyp jazylyp, birinshi qújatta olar «soltun bekei bi», «esim bi», «hara bi», «hara minde bi», «holmamat bi» jәne «ala najar bi» dep kelse, ekinshisinde tiyisinshe «soltobekbei», «esembai», «harabei», «horbotabei», «halahmatbei» jәne «aldanajar». Degenmen, búl aiyr-mashylyqtardyng barlyghyn týsindiruge bolady: Chebdenjabtyng mәlimdemesinde «60000 otbasy qaraqalpaqty basqaratyn Kýshikqoja» degen sózder jogharydaghy belgisiz hattyng mәnju tilindegi audarma núsqasynda kezdespegenimen, hattyng shaghatay tilindegi núsqasynda kezdesedi (tek onda «60 000 otbasy qaraqalpaq» degen sóz tirkesi «6 shaharly qaraqalpaq» dep jazylghan. Al esimderding ózgesheleu bolyp qalyptasqandyghy – qújat avtorlarynyng jat tildi estu qabiletterining aiyrmashylyghy nemese qújattardyng hattalghan kezderindegi orfografiyalyq aqaulyqtardan tuyndaghan.
Qorytyndy bireu: bizding Qytaydyng Birinshi tarihy múraghatynan janadan tapqan belgisiz hatymyz dәl Ching úlyghy Chebdenjabtyng óz patshasyna joldaghan mәlimdemesinde aitatyn «qaraqalpaq Kýshikqojanyng hatynyng týpnúsqasy», al hattaghy eki mórding iyesi de anyq boldy: onyng birinshisi atalmysh hatty jazghan qaraqalpaqtyng bii Kýshikqoja bolsa, ekinshisi sol dәuirdegi qazaq halqynyng úly túlghalarynyng biri – Qarakerey Qabanbay batyr. Atalghan hat pen onyng mәnju tilindegi audarma núsqasy keyin kele belgili sebeptermen sol hatty joldaghan Chebdenjabtyng mәlimdemesinen ajyratylyp tastalghan (shaghatay nemese tot-monghol tilinde hattalghan múnday Ortaaziyalyq hatnama әdette Ching úlyghy jazghan mәlimdemening «qosymsha qújaty» retinde sol mәlimdememen birge saqtalady), al ol ózge qújattar toptamasy arasyna qosylyp «belgisiz qújatqa» ainalyp shygha kelgen. Ching úlyghy Chebdenjab óz mәlimdemesin «chyanilýn jylnamasynyng 23 jylghy 9-aydyng 1-kýni», yaghny 1758 jyly 2 qazan kýni jazghan, demek, Qabanbay batyrdyng móri basylghan qaraqalpaq Kýshikqoja biyding haty osy 1758 jyly tamyzdyng sony men qyrkýiekting basy aralyghynda hattalghan bolsa kerek. Kýshikqoja hatynyng shaghatay tilindegi týpnúsqasynan qazirgi qazaq tiline audarmasy:
«Paqyrynyz, Kýshikqoja úly Abqay tәnirining úlyna sәlem! Alty shaharly qaraqalpaq qazaqpen bir boldy. Súltanbekey bi, Esim bi, Qara bi, Qaramendi bi, Qúlmahmet by syndy ýlkendi-kishili barshalary bylay dedi: «Tәnir hanyna bas úrayyq, olardyng shalghaydaghylary (qashqyndary) bolsa biz de habardar bolsaq, biz de qyzmet kórsetuge dayynbyz». Sol sebepten biz qaraqalpaq júrtynan elshi bolyp kelgenbiz, alayda tәnirding (úlyna jәne sizge bermek bolghan) sybaghamyzdy Qabanbay jibermedi. Jyang Jýn batyrdyng elshisi Batúrúgha búl hatymyzdy tapsyrdyq. Jyang Jýn  batyrgha tapsyryp bergen osy hatymyzdy Jyang Jýn batyr [әri qaray] Tәnirding hanyna tapsyryp bergey...»
Endi «qaraqalpaq Kýshikqoja by ne maqsatta osy hatty jazghan?» degen súraqqa kelsek. Jogharydaghy kórsetilgen Kýshikqoja hatynyng shaghatay tilindegi týpnúsqasy, mәnju tilindegi audarma núsqasy jәne osy hatpen baylanysty Ching úlyghy Chebdenjabtyng joldaghan mәlimdemesi qatarly tarihy qújattardan bilgenimiz: birinshiden, Kýshikqoja bastaghan qaraqalpaq júrty Ching patshalyghymen qarym-qatynas ornatu maqsatynda bolghan; ekinshiden, qaraqalpaqtar Ching patshalyghyna kómek kórsetip, Ching patshalyghynyng «qashqyndaryn» tútqyndap beruge dayyn ekendikterin bildirgen; ýshinshiden, Kýshikqoja qaraqalpaqtardyng «qazaqtarmen bir boldyq» jәne «qazaqtar siyaqty Ching patshalyghymen birge beybit әri tynysh ómir sýrsek» degen niyette ekendikterin aitqan. Demek, Kýshikqoja by bastaghan qaraqalpaq kósemderi elderin qazaqtargha jaqyn jerge kóshirudi kózdegen. Múnyng basty sebebi turaly biz dәl sol kezde saudanyng jayyn baqylau maqsatynda Ýrimjige bara jatqan Qabanbay batyrdyng úly Edigening Chebdenjabqa aityp bergen әngimesinen bile alamyz. Jogharydaghy atalghan Chebdenjabtyng mәlimdemesinde búl turaly bylay delinedi:
«Men, patshanyng qúly, [Batúrú aitqan] osy turaly Qabanbaydyng úly Edige qatarlylardan súrap edim, olar: «Búryn qaraqalpaqtar bizding eldegi Ábilqayyrdyng inisi Búlgharyny óltirip tastaghan, sol sebepten bizdegi Abylay, Ábilqayyr qatarlylar әsker bastap olardyng júrtyn shapqan, sonda osy el әri  [ontýstikke qaray] kóship ketken. Onda barghan song búlardy taghy búqarlyqtar tonap, el-júrttary jan-jaqqa shashylyp ketken. Olar bizding úly hanmen qarym-qatynas ornatqandyghymyzdy estip, ózderi de osylay istesek dep kelip otyr. Olar óz qonystaryn osy jaqqa qaray kóshirip, búrynghy kóne júrttaryna kelip otyrmaqshy. Biz olardyng osy talabyn qúptap, olardyng kóne júrtyna oraluyna rúqsat berip otyrmyz» dep jauap qaytardy...».
Edigening sózi sayyp kelgende, mynany menzep túr: qaraqalpaqtar qazaqtar siyaqty kóne júrttaryna oralmaqshy, oghan qazaqtar rúqsat bergen (demek, jerding qazirgi iyesi – qazaqtar). Al ol ýshin qaraqalpaqtar Ching patshalyghymen de jaqsy baylanysta bolghylary keledi. Múnda Edige manyzdy bir mәseleni, yaghny Jonghar handyghy joyylghannan song óz kezinde jongharlardyng basyp alghan jerlerine «biz qazaqtar ie bolamyz» degen әngimeni Ching úlyqtaryna astarlap qozghap otyr.
Jalpy, XVIII-XIX ghasyrlar aralyghyndaghy qazaq-qytay qarym-qatynasynyng eng bir kýrdeli qyry nemese eki elding qarym-qatynasyna ózindik yqpalyn tiygizgen mәsele − Qazaq halqynyng shyghysqa qaray ózderining Jonghar shapqynshylyghy kezinde aiyrylyp qalghan kóne júrtyna oraluy jәne sol tarihy ýderiste tughan «Jerge kim ie bolugha tiyis?» degen eki el arasyndaghy úghymdyq kelispeushilik pen әr elding jýrgizgen sayasaty boldy. Múnday mәselelerding payda boluynyng negizgi sebepterining biri − Chiyn  patshalyq biyleushilerining imperiyalyq pighylynan tughan irge keneytu sayasatynyng jýrgizilui. Ching patshasy Chyanilýnnyng jәne onyng Ortalyq Aziyadaghy úlyqtarynyng úghymy boyynsha, búrynghy Jonghar handyghynyng iyeliginde bolghan jerlerding barlyghy Ching patshalyghyna tәn bolugha tiyis. Óitkeni Jonghar handyghyn qiratqan – Ching patshalyghy. Al qazaq halqy bolsa, shyghystaghy jongharlar basyp alghan ózderining atajúrtyn eshqashan esterinen shygharmaghan jәne sol atajúrtyna oraludy әu bastan maqsat etken. Múny biz eki el arasyndaghy qarym-qatynas endi ornay bastaghan kezdegi qazaq kósemderining sóz әreketteri turaly Chiyn  patshalyq mәlimetterining ózinen-aq oqyp bile alamyz. Birinshiden, Abylay han túnghysh ret Chiyn  patshalyghyna elshilerin jibergende-aq Chiyn  patshasynan Tarbaghatay syndy jerlerdi qazaqtargha qaytaryp berudi talap etken. Ekinshiden, 1755 jyly 17 qyrkýiek kýni mәnju tilinde hattalghan bir qújatta mynaday mәlimet saqtalghan: Tóle by qatarly qazaq kósemderi Chiyn  úlyqtaryna: «Qazir, mine, sizder bizding kóne júrtymyzgha kelip otyrsyzdar… (bizdin) eldegiler jeke-jeke óz júrttarymyzgha oralsaq dep tilek bildirude» degen sózder aitqan. Ýshinshiden, 1758 jyly 27 qantarda mәnju tilinde hattalghan bir qújatta (sonday-aq «Ching Gaoszun shilu» men «Pindin Chjungeer fanlue» syndy dәstýrli qytay derekkózderinde) nayman Qúttybay batyrdyng Ching úlyqtaryna aityp bergen bir әngimesi saqtalghan, onda Qúttybay batyr: «Bizding qazaqtyng ýsh jýzi basqosyp, qalmaqtardy Qashqargha, Yerkendke jәne qyrghyzdardyng jerine deyin quyp jibermek», – degendi jetkizgen. Al, mine, óz kezeginde Qabanbay batyrdyng úly Edige de oraydy paydalanyp, osy әngimeni qozghap otyr.
Qazaqtar osy bir úly maqsattaryna jetu ýshin tek bilekting kýshi ghana emes, mýddesi týiisken, Qúday aidap әkelip jana kórshi bolghan Chiyn  elining tamyryn basyp, onymen neghúrlym til tabysyp, әrtýrli әdis-amaldar arqyly onymen beybit baylanysta bolu kerek ekendigin de týsingen. Sol sebepten de, eki el arasynda «jylqygha jibek» sauda qatynasy ornatyla bastalghan. Al qazaqtardyng Chiyn  patshalyghymen tatu-tәtti qarym-qatynas ornatuynyng taghy bir tәsili – olar alghashyndaghy Ámirsana bastaghan jonghar qalmaqtarymen odaqtasyp, Ching patshalyghyna qarsy túru sayasatyn ózgertip, kerisinshe, Ching patshalyghyna kómek qolyn sozyp, olargha jonghar qolbasshylaryn tútqyndap bere bastaghan. Qabanbay batyrdyng úly Edige men inisi Tómetaydy Ýrimjige jiberuining sebebi de osy bolatyn. 1758 jyly 9 qazan kýni mәnju tilinde hattalghan «Túi-jangin Núsannyng qazaq Qabanbaydyng úlymen jylqy saudasyn jasaghandary turaly mәlimdemesi» taqyrybyndaghy bir Ching patshalyq múraghat qújatynda bylay delinedi: «Qabanbay óz úly Edige men inisi Tómetaygha 50-den astam adamyn ertip, elshimen birge Bukuchaghannyng úlyn Ýrimjige aidap aparyp, ol jerding qanshalyqty alshaq ekendigin jәne sondaghy saudagerler sanynyng qanshalyqty ekendigin bilu ýshin kele jatyr. Olar ózderimen birge 500-dey jylqy aidap kele jatyr».
Kýshikqoja biyding Ching patshalyghyna hat jazuynyng tarihy astary osynday. Kýshikqoja by qatarly qaraqalpaq kósemderi qazaqtardan ýlgi ala otyryp, shyghystaghy kókjiyekke kóz tigip, óz elderining tynysyn keneytuge, ózderin sharshatqan ortadan qútylyp, elderin erkindeu әri kenirek etek jangha mýmkindigi bar kenistikke bastap aparugha talpynghylary kelgen. Alayda olardyng búl niyeti men jospary aqyry iske aspay qalghan. Múnyng sebebi turaly bizge eshqanday tarihy derek jetpegen. Degenmen, búghan kedergi bolghan syrtqy sebepterding qatarynda Ching patshaly­ghynyng Ortalyq Aziya ónirine sayasatynyng qalyptasuy, әsirese shekara sayasatynyng qalyptasuy sebebi bar ekendigi dausyz.

Baqyt EJENHANÚLY,
tarih ghylymdarynyng doktory

"Jas qazaq" gazeti