Seysenbi, 26 Qarasha 2024
46 - sóz 2222 3 pikir 11 Sәuir, 2024 saghat 20:24

Erlan Tóleutay aforizmderi nege rezonansqa ie boldy?

Suret Omar Jәlelúlynyng jeke paraqshasynan alyndy

Erlan Tóleutaydyng aforizmderi súmdyq rezonansqa ie bolyp jatyr. Feysbuktyng ózinde 278 adam bólisken. Nege búlay bolyp túr? Búl fenomenning syry nede?

Astaryna ýnilgen eshkim joq: tek ya byrynghay maqtau, ne qaralau oryn aluda. Qalay bolghanda da avtordyng jazbalary halyqtyng kókeyindegisin dóp basqan synayly. Qalyptasyp qalghan pikirlerge, qoghamdyq normalargha qarsy shyghu onay emes, oghan tek erding eri, egeuding synyghy ghana shydaydy. Qalay desek te Erlan Tóleutay býgingi kýnning jeke batyry bolyp túr. Biraq batyrgha da jan kerek. Batyrdyng qasynan tabylmasaq ta, biraz aforizmderine pikir bildirsek deymiz.

Mysaly, avtor: «Erkindik - halyq әnin shyrqaudan, qúldyq - moldanyng uaghyzyna úiudan bastalady» deydi /nómir 8 aforizm/. Shynynda, qazir bizde halyq әni kóp shyrqalmaytyn boldy. Halyq әnin aitatyn әnshiler sahana tórinen ysyryldy. Onyng ornyn jenil, oinaqy, adamdy oilandyrmaytyn әnder basty. Resmy din ókilderining halyq әnine shabuyly qashan bastaldy? Biz onyng týbin anyq bilmeydi ekenbiz. Biletinimiz - Cúltanmahmúttyng qazaq әnine ara týsui. «Áy, moldalar, qazaqtyng әnine tiyispender; qazaqtyng әni ólse, jany óledi; әni ketse, sәni ketedi» degen synayda pikir aitady. Erlan Tóleutay sol Súltanmahmúttyng moldalardan qorghap otyrghan qazaq әnining iyesi. Onyng erkindigining bir úshtyghy da osynda jatyr ghoy dep oilaymyz.

Erlan Tóleutaydyng tipti dinnen habary boluynyng ózi shart emes: kósheli óner iyesi qazaqtyng әnin /qazaqtyng janyn/ erkindikting simvoly retinde qarastyrady. Qazaqtyng әnine /janyna/ tóngen qauipti jan-tәnimen sezedi. Eger din qazaqtyng janyna /erkindigine/ auyz salsa, onday dinning bizge qanday qajeti bar degen jan aiqayyn estiymiz /estiytin qúlaq bolsa, әriyne/. Resmy din әmanda diny dogmalardan qúralady.

Al qazaq әninde dogma joq, erkindik bar. Tipti Ýkili Ybyraydyng «Qyzyl asyq» atty óleninde kónili sýigen jigitke qyzdyng ózi kelip jabuly esikting ilgegin ashady. Osydan keyin moldalar qazaqtyng әnin qaydan jaqsy kórsin. Resmy din ókilderi Aqanmen de, Birjanmen de, Mәshhýr Jýsippen de, Abaymen de, Shәkәrimmen de alysyp ótken. Búlardyng bәri - erkin oy iyeleri. Erlan Tóleutay - osy erkin oy iyelerining zandy jalghasy. Jýgi - auyr, múraty - aiqyn. Sondyqtan osynday auyr joldy eriksiz moyynyna alghan Erlan Tóleutaygha bir Alla Jar bolsyn! Ata-babalarynyng aruaghy qoldap jýrsin!

Omar Jәlelúlynyng jazbasy

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1533
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3313
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6006